![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132901hd38dt24.jpg\"\/)
Hannah Jarvis (Saara N\u00fcganen) ja Valentine Coverly (Nils Mattias Steinberg) on paljuski sugulashinged. Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\nHANNAH: Kas sa arvad, et maailmal on vaatamata k\u00f5igele p\u00e4\u00e4semislootust?<\/p>\n
VALENTINE: Ei, ta on hukkumisele m\u00e4\u00e4ratud. Aga kui maailm sai alguse samasugusest punktist, siis v\u00f5ib arvata, kuidas j\u00e4rgmine maailm tekib.<\/p>\n
Tom Stoppardi (03.07.1937\u201329.11.2025) n\u00e4idendi “Arkaadia” lavastas Jaanus Rohumaa Tallinna Linnateatris 1997. aastal. M\u00f6\u00f6dunud on peaaegu kolmk\u00fcmmend aastat, kaugeltki mitte iga lavastus ei p\u00fcsi nii elavalt meeles ja hinges. Seep\u00e4rast tegi Elmo N\u00fcganeni “Arkaadia” Endla teatris ootus\u00e4revaks, aga ka veidi pelglikuks. (N\u00fcganen lavastas “Arkaadia” ka Peterburis 1998. aastal, seda ei ole ma n\u00e4inud.)<\/p>\n
M\u00e4luv\u00f5rdlus eesti teatri esimese “Arkaadiaga” on praegu \u00fclimalt p\u00f5nev:\u00a0tempora mutantur et nos mutamur in illis. Muutunud aeg peegeldub nii laval kui\u00a0ka saalis. N\u00fcganeni uuslavastus \u00e4ratab m\u00e4lupilte, nii et peaaegu k\u00f5iki osalahendusi oleks v\u00f5imalik v\u00f5rrelda \u00fcle aegade silla ja k\u00fcllap sellest kujuneks k\u00f6itev teatrilooline m\u00e4ng. Ometi r\u00f5\u00f5mustab v\u00e4ga, et seesugune vajadus \u00f5igupoolest puudub, kuna uus “Arkaadia” on suver\u00e4\u00e4nne n\u00e4htus. Teatrim\u00e4lust ja sisemisest v\u00f5rdlusest p\u00e4riselt lahti ju \u00f6elda siiski ei saa: elu esimene “Arkaadia” m\u00f5ju(ta)b kindlasti sootuks teisiti.<\/p>\n
Nagu r\u00e4ndurid.\u00a0Vastukaja p\u00f5hineb kolmel vaatamisel: esietendus 25. oktoobril; 7. ja 27. novembril. Viimati n\u00e4htud etendust pean k\u00f5ige terviklikumaks. Kahe p\u00e4eva p\u00e4rast, 29. novembril, suri Tom Stoppard. N\u00fc\u00fcdsest on veelgi tundlikuma t\u00e4henduse saanud Septimus Hodge’i m\u00f5tisklus, \u00fcks “Arkaadia” v\u00f5tmetekste: “Me pillame maha ja samas korjame \u00fcles. Nagu r\u00e4ndurid, kes k\u00f5ike k\u00e4e otsas peavad tassima. Ja selle, mis meie k\u00e4est pudeneb, korjavad taganttulijad \u00fcles. Rongk\u00e4ik on v\u00e4ga pikk ja elu v\u00e4ga l\u00fchike. Me sureme teel. Aga on vaid see \u00fcks ja ainus tee. Nii et midagi ei l\u00e4he kaotsi.”<\/p>\n
Stoppardi tekst Anu Lambi t\u00f5lkes tuli \u00fcllatavalt h\u00e4sti meelde, see aitas m\u00e4rgata m\u00f5ningaid muudatusi, ka k\u00e4rpekesi. “Arkaadia” tegevusajas vahelduvad aastad 1809\u20131812 ja n\u00fc\u00fcdisaeg, tegevuspaik ei muutu. Kristjan Suitsu stsenograafia on p\u00f5hjalik ja seejuures \u00f5huline. Lavak\u00fclgedel k\u00f5rguvad p\u00f5randast laeni raamaturiiulid, treppredelid riiulite juures v\u00f5imaldavad huvitavaid misanstseene. P\u00f5randalauad ulatuvad otsaga saali, nende all s\u00f6estunud palgid kui viide p\u00f5lengule, s\u00fcgislehed p\u00f5lenud p\u00f5randasoppides on etenduste v\u00e4ltel juba omajagu k\u00f5dunenud.<\/p>\n
Suure laua asend muutub enne vaheaega, sedakaudu osutatakse aegade kokku\u00adsaamisele. Teises vaatuses liigub laud relssidel, kus ka Thomasina ja Hannah’ tasakaalu hoidev k\u00f5ndimine laseb aimata aegade dialoogi, teineteise kuulatamist. Taamal kangastub videoekraanil diskreetselt pargimaastiku teisenemine. Veetlevad on k\u00e4rmed \u00fcleminekud v\u00e4ljavalgustatud siluettidega XIX sajandi stseenides, tegelased kui portselan\u00adnukud. Leidlikud ja tabavate aksessuaaridega on Krist\u012bne Pasternaka kost\u00fc\u00fcmid.<\/p>\n
Kunstnik Suitsu mastaapne m\u00e4nguruum, Epp Kubu video- ja Margus Vaiguri valguskujundus v\u00f5ivad m\u00f5juda erinevalt, l\u00e4htudes vaatepunktist. Esietendust n\u00e4gin teisest reast ja l\u00e4hivaates haaras hoopis teisiti hetk, mil Thomasina s\u00f5itis lauaga eeslavale, h\u00e4sti ligidale: pimestav valgus m\u00f5jus nagu tulekahju \u00e4rev ettekuulutus. M\u00f5ned read tagapool, saali keskosas, tundus seesama valgus soojem ja \u00f5dusam, stseeni meeleolu hoopis teine.<\/p>\n
Ka n\u00e4is esietendusel, et paari k\u00f5rvalrolli on \u00fclem\u00e4\u00e4ra karikeeritud, mis v\u00f5is johtuda ka lavan\u00e4rvist. “Arkaadia” tekst ei ole lihtsate killast, eeldab tugevat kontsentreeritust nii n\u00e4itlejatelt kui\u00a0ka publikult. Eriti praegusel ajal, mil kimbutavad keskendumisraskused, on selle n\u00e4idendi valik oluline ja missioonitundlik, muu hulgas (kaasa)m\u00f5tlemisproov. Stoppard on k\u00fcll ilmatu osavalt p\u00f5iminud akadeemilised arutlused armumiste, erootika ja seksi teemaga, kohe n\u00e4idendi esimeses repliigis v\u00f5etakse k\u00f5neks “karnaalne embus”. Laval joonistab kodu\u00f5petaja Septimus Hodge sugulise l\u00e4bik\u00e4imise skeemi koguni tahvlile. Esmavaatamisel tundus see nagu robustne flirt publikuga, \u00e4rkas kahtlus, kas aastal 1809 on niisugune joonis \u00fcldse paslik. J\u00e4rgmistel etendustel oli publiku reaktsioon juba t\u00e4iskasvanulik, sedakaudu ka joonis asjalik \u00f5ppevahend, mis polegi eraldi k\u00f5nev\u00e4\u00e4rt.<\/p>\n
XIX sajandi tegelaskond.\u00a0Elmo N\u00fcganen on hoidnud lavastaja- ja n\u00e4itlejateatri targas tasakaalus. M\u00e4ngur\u00f5\u00f5m ja -vabadus l\u00e4htub kohalolekust, teksti ja m\u00f5tte valdamisest, pisimgi eksimus v\u00f5i ebalus saab kohe kuuldavaks.<\/p>\n
Alustan XIX sajandi tegelaskonnast, nendega algab ka n\u00e4idend. M\u00f5istagi tundus eelootuses k\u00f5ige riskantsem ilma n\u00e4itlejakoolituseta Sonja N\u00fcganeni valimine sedav\u00f5rd olulisse rolli nagu Thomasina Coverly. Ent nii 13aastane imelapse m\u00f5istusega t\u00fcdruk kui\u00a0ka 16aastane neiu on lavastatud nutikalt, v\u00e4ljendusrikaste teatraalsete \u00fclesannetega; vanuse muutumisel on suuresti abiks ka kost\u00fc\u00fcm. \u00dcks t\u00f5sine ohukoht Sonja N\u00fcganeni lavaelus siiski on, nimelt h\u00e4\u00e4lekooli puudumine ja mitte just laitmatu diktsioon, mist\u00f5ttu tema tekstiandmine partneritest eristub, m\u00f5nel viivul on keeruline olulisi repliike kinni p\u00fc\u00fcda. Seejuures on h\u00e4\u00e4l julgelt vali, Thomasina olek sundimatu ja heas m\u00f5ttes lapsemeelselt siiras, eluhuvi ergas. Hetk, kui Thomasina kirglikult osatab jahipidajate p\u00fcssipauke, mille saatel ta on \u00fcles kasvanud, muutub korraga valusaks \u00fcldistuseks hoopis julmemast ajam\u00fcrast.<\/p>\n
Oluline partner Thomasinale on Septimus Hodge: Ott Raidmets mahutab lavaellu romantilisema hoiaku ja m\u00e4nglevad vallutused, nii \u00f5petaja teadmishimu kui\u00a0ka jultunuma k\u00fcnismi v\u00e4lgatused. Ps\u00fchholoogiliselt on ses partnerluses vahest k\u00f5ige n\u00f5udlikum viimast stseeni, valssi \u00fcmbritsev t\u00e4hendus. Kuiv\u00f5rd saab siit v\u00e4lja lugeda Thomasina ja Septimuse saatuse \u00e4kilise muutumise v\u00f5i seda ette aimata?<\/p>\n
\u00dclej\u00e4\u00e4nud tegelased on ikkagi k\u00f5rvalisemad, omal kombel isegi Carita Vaikj\u00e4rve meestelembene ning m\u00f5isa k\u00fclaliste aadressil sarkasmip\u00e4rleid pillav leedi Croome. Meelis R\u00e4mmeldil isehakanud poeedi Ezra Chaterina kenitleb keigarliku koomilise kehakeelega, tekstiandmise r\u00fctmistatus on tibake konarlikum. Ago Andersoni kapten Brice on lehvivalt joviaalne. Enn Keerdi maastiku\u00adarhitekt Richard Noakes p\u00fcsib v\u00f5rdlemisi juhmina, isegi oma kutsumust presenteerides. Andrus Vaarik t\u00e4idab vana \u00fclemteenri Jellaby rolli napi vaimuka v\u00e4\u00e4rikusega.<\/p>\n
Hannah Jarvis (Saara N\u00fcganen) ja Valentine Coverly (Nils Mattias Steinberg) on paljuski sugulashinged. Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n
N\u00fc\u00fcdisaja tegelaskond.\u00a0S\u00e4ravad rolli\u00adsooritused ning l\u00e4bitunnetatud partnerlus k\u00f6idavad n\u00fc\u00fcdisaja stseenides. Esietendusel oli k\u00f5ige viimistletum ja stiilsem roll Saara N\u00fcganeni Hannah Jarvis, oma teise raamatu otsingutele p\u00fchendunud kirjanik, kes on hoopis teist laadi v\u00e4limuse ja siseilmaga kui n\u00e4itleja varasemad rollid. Ja kuigi 7. novembril oli tekstit\u00e4psuses v\u00e4ike tagasil\u00f6\u00f6k, kinnitas ja s\u00fcvendas 27. novembri etendus veendumust, et Saara N\u00fcganen on n\u00e4itlejana saavutanud kerge ja peene stiilitaju, ratsionaalsuse ja vaistlikkuse paradoksaalse sulami, uudse m\u00e4nguvabaduse. Hannah’ roll on talle v\u00e4ga \u00f5igeaegne ja arendav.<\/p>\n
Ilmekaid kohandumisi ja improvisatsioonilisi n\u00fcansse v\u00f5imaldab Saara N\u00fcganeni ja M\u00e4rt Avandi partnerlus: Hannah’ ja Bernardi duett-duell sisaldab mitmesuguseid v\u00e4rve, \u00e4rritumist ja \u00f5rritamist ja torkeid, kummatigi v\u00f5ib tajuda ka vastastikust hasarti ja v\u00f5imalik, et mitte ainult intellektuaalset t\u00f5mmet. Teatrim\u00e4lust vilksatab neid kaht vaadates l\u00e4bi lavastus “Elu ja armastus” (A.\u00a0H. Tammsaare ja Andrus Kivir\u00e4hk, lavastaja Aare Toikka, Endla 2018), just seet\u00f5ttu, kui eriilmelisi n\u00e4itlejav\u00e4rve ja suhtlemise varjundeid kasutavad tollased Irma ja Rudolfi osat\u00e4itjad n\u00fc\u00fcd, Stoppardi rafineeritud rollides. Tabavalt kontrastne on ka Hannah’ sissepoole p\u00f6\u00f6ratus ja Bernard Nightingale’ist v\u00e4ljakiirgav edevus. Nauditava kulminatsioonina etendab Avandi Bernardi loengu\u00adpidamist, kaasates oma auditooriumiks terve saalit\u00e4ie, aeg-ajalt kontrollides silmanurgast ka publiku reaktsiooni. Kui Bernard \u00fclbelt mainib, et valib oma uurimist\u00f6\u00f6 prooviettekandeks provintsi, l\u00e4bib Endla saali m\u00f5nus kahin.<\/p>\n
Aina stiilipuhtamaks rolliks muutub Nils Mattias Steinbergi ehe teadlast\u00fc\u00fcp Valentine Coverly. Tema Val on sundimatult isikup\u00e4rane, tasase h\u00e4\u00e4lega, veidi hajali oma m\u00f5ttelab\u00fcrintides uidates. Ja paeluvate n\u00fcanssidega Hannah’ga suhtlemises: k\u00f5nekad pausid ja \u00fctlemataj\u00e4tmised. N\u00e4iteks tundlik l\u00e4hedus treppredelil raamaturiiuli \u00e4\u00e4res, kui Hannah s\u00f5rmitseb kujuteldavat klaverit, Valentine’i \u00f5lgu puudutades, ilma et ta k\u00fcbetki flirdiks \u2013 ja mismoodi Val seda puudutust tunnetab. Hannah ja Val on paljuski sugulashinged.<\/p>\n
Esietendusel tundus Vali ootamatu kogelemine, kui Bernard oli ta endast v\u00e4lja viinud, justkui liialdatud ja omaette number, ehkki efektne. J\u00e4rgmine kord oli Steinberg selle napimaks ja valusamaks timminud: k\u00f5ik laval ja saalis heituvad, m\u00f5istes Vali tundlikkust ja n\u00e4rvikava haprust, mille ta on peitnud leebe h\u00e4irimatuse alla.<\/p>\n
Fatme Helge Leevald lisab kelmikaid ja v\u00f5rgutavaid toone Chlo\u00eb Coverly osas. Kahe tegevusaja sujuvalt \u00fchendajaks kujuneb Gus ja Augustus Coverly kaksikroll, Tair Tiitus (Endla Noortestuudio) m\u00e4ngib vaikse m\u00f5nusa huumoriga Gusi h\u00e4belikku kiindumust Hannah’sse, kui poiss lapseliku ujedusega m\u00fctsi silmile veab. Huvitav on j\u00e4lgida Gusi ja Thomasina sidet kui silda \u00fcle sajandite.<\/p>\n
Muutunud on vaade ajale.\u00a0Lavastuse finaal, valss k\u00fc\u00fcnlavalgel, on liigutav. Tervikuna ei ole “Arkaadia” enam sedav\u00f5rd romantiline ega harras ega vaimselt t\u00f5stetud kui tookord, mil olin noor, koos lavastaja Jaanus Rohumaaga. Muutunud on aeg, paratamatult ka vaade ajale. T\u00f5demus, kuis me k\u00f5ik oleme hukkumisele m\u00e4\u00e4ratud ja “maailm s\u00f5idab k\u00e4sik\u00e4rus p\u00f5rgusse”, ei tundu enam abstraktse h\u00fcpoteesina. Muutunud maailma tajusin erilise selgusega siis, kui 13aastane Thomasina on siiras ahastuses ja hingevalus maha p\u00f5letatud Aleksandria raamatukogu p\u00e4rast: kuidas on v\u00f5imalik suure kurvastuse juures rahulikult magada? Kuulatasin saali kerget, heasoovlikku naerukahinat ja j\u00e4rsku m\u00f5tlesin kohkumusega: aga t\u00f5epoolest, kas kellelegi l\u00e4hevad veel korda ajaloos kaotsi l\u00e4inud raamatud, kas sellel tasandil \u00fcldse enam m\u00f5eldaksegi \u2026 Ja ainu\u00fcksi see hetkeline v\u00f5patus ja kahtluse valu, enne kui Septimuse vastus, eespool tsiteeritud m\u00f5tisklus, saali taas m\u00f5istva ja poolehoidva vaikuse t\u00f5i, muutis Tom Stoppardi “Arkaadia” lavastamise siin ja praegu veelgi v\u00e4\u00e4rtuslikumaks. Aga siit veelgi edasi m\u00f5eldes: me pillame aina hooletumalt, aga kas me ikka korjame \u00fcles ka?<\/p>\n
Ka n\u00e4itlejate kummardamine on lavastatud tseremooniaks, mida ei n\u00e4e enam kuigi tihti. Esmalt muidugi n\u00e4eb kaht valsitantsupaari. Seej\u00e4rel aga tulevad esiplaanile tegelased XIX sajandi algusest, kummardades paarikaupa, kusjuures kerge t\u00e4henduslik aegade ja p\u00f5lvkondade \u00fchisosa luuakse, kui noorim osat\u00e4itja Tair Tiitus, oma rollide kaudu aegade \u00fchendaja, kummardab koos Andrus Vaarikuga. Viimaks aga astuvad esiplaanile neli tegelast n\u00fc\u00fcdisajast ja nii samastutakse saalis selle kvartetiga: siit v\u00f5rsub \u00fclesanne m\u00f5\u00f5ta oma eluhoiakut, oma p\u00fchendumise astet, oma igap\u00e4evaseid valikuid. N\u00f5nda saab tajutavaks vastutus mineviku ees ja see puudutab hinge.<\/p>\n
VALENTINE: Tulevik on kaos. Sedasama avastust oleme jahmatusega viis-kuus korda t\u00f5denud p\u00e4rast puu otsast allatulemist. Parim aeg elamiseks, kui peaaegu k\u00f5ik, mida sa arvasid teadvat, osutub valeks.<\/p>\n
SEPTIMUS: Kui me oleme k\u00f5ik t\u00e4hendused teada saanud ja k\u00f5ik saladused lahendanud, siis seisame \u00fcksinda t\u00fchjal kaldal.<\/p>\n
THOMASINA: Siis me tantsime. Kas see on valss?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"HANNAH: Kas sa arvad, et maailmal on vaatamata k\u00f5igele p\u00e4\u00e4semislootust? VALENTINE: Ei, ta on hukkumisele m\u00e4\u00e4ratud. Aga kui…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":69539,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[10171,13881,37,33,35,2991,173,34,36,4756,140,1270,271,10172,13880],"class_list":["post-69538","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-andrus-vaarik","tag-arkaadia","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elmo-nuganen","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-mart-avandi","tag-meelelahutus","tag-ott-raidmets","tag-saara-nuganen","tag-sonja-nuganen","tag-tom-stoppard"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115757458801592228","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69538","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=69538"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69538\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/69539"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=69538"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=69538"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=69538"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}