{"id":69601,"date":"2025-12-21T13:33:10","date_gmt":"2025-12-21T13:33:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/69601\/"},"modified":"2025-12-21T13:33:10","modified_gmt":"2025-12-21T13:33:10","slug":"briti-analuus-mida-rohkem-loob-euroopa-sojatrummi-seda-toenaolisemalt-tulebki-soda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/69601\/","title":{"rendered":"Briti anal\u00fc\u00fcs: mida rohkem l\u00f6\u00f6b Euroopa s\u00f5jatrummi, seda t\u00f5en\u00e4olisemalt tulebki s\u00f5da"},"content":{"rendered":"

Ukraina l\u00f5ppm\u00e4ngu l\u00e4henedes on Euroopa mured Venemaa tulevase r\u00fcnnaku p\u00e4rast NATO riigi vastu muutumas uueks v\u00e4ljakutseks, isegi paratamatuks, kirjutab anal\u00fc\u00fctik Hanna Notte v\u00e4ljaandes Financial Times<\/a>.<\/p>\n

Novembris viitas Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius s\u00f5jaajaloolaste hoiatustele, et \u201emeil oli viimane rahusuvi\u201d. Varsti p\u00e4rast seda ennustas NATO peasekret\u00e4r Mark Rutte, et \u201eme oleme Venemaa j\u00e4rgmine sihtm\u00e4rk\u201d ja \u201epeame olema valmis sama ulatuslikuks s\u00f5jaks, mida meie vanavanemad v\u00f5i vanavanavanemad pidid kogema\u201d. Suurbritannia kaitsev\u00e4e juhataja Richard Knighton kordas neid tundeid, kutsudes riigi \u201epoegi ja t\u00fctreid\u201d \u00fcles olema valmis minema s\u00f5tta Venemaa r\u00fcnnaku korral Suurbritanniale.<\/p>\n

Euroopa kartus on t\u00e4iesti m\u00f5istetav. Mandril on t\u00f5en\u00e4oliselt veel aastaid vastas revan\u0161istlik ja \u00e4\u00e4rmiselt militariseeritud Venemaa, olenemata sellest, kuidas s\u00f5da Ukrainas l\u00f5peb.<\/p>\n

Kreml ei varja oma p\u00fcsivat kavatsust NATO piire tagasi t\u00f5mmata ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri muuta. Vladimir Putini s\u00f5jakas retoorika \u2013 hiljutine hoiatus, et kui Euroopa peaks s\u00f5da alustama, on Venemaa valmis v\u00f5itlema ja \u201epole kedagi, kellega l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida\u201d \u2013 ei aita kaasa. Ja uus USA riikliku julgeoleku strateegia, mis hoiatab mandril valitsevate \u201etsivilisatsioonilise kustutamise\u201d ohtude eest ja suunab USA poliitikat Moskva suhtes sageli s\u00fcmpaatselt meelestatud \u201epatriootlike Euroopa parteide\u201d poole, r\u00f5hutab ohtu, et Euroopa v\u00f5ib agressiivse Venemaaga silmitsi seistes end strateegiliselt isoleerida.<\/p>\n

Arvestades neid h\u00e4irivaid asjaolusid, loodavad Euroopa ametnikud tulevase Venemaa r\u00fcnnaku p\u00e4rast h\u00e4irekella l\u00f6\u00f6misega edastada s\u00f5numi oma elanikkonnale \u2013 kes on Venemaa h\u00fcbriidkampaania suhtes j\u00e4\u00e4nud suures osas apaatseks.<\/p>\n

Otsustades viimase kolme ja poole aasta jooksul toimunud raskete arutelude (ja edasil\u00fckkamiste) p\u00f5hjal kaitsekulutuste suurendamise \u00fcle, on t\u00f5si, et Euroopa tuleb tegutsema panna \u0161okiga. Kuid ka s\u00f5jatrummi l\u00f6\u00f6misel on oma varjuk\u00fcljed.<\/p>\n

Esimene neist on anal\u00fc\u00fctiline. Olles saatuslikult ekslikud oma veendumuses, et Venemaa ei tungi 2022. aasta veebruaris Ukrainasse, n\u00e4ivad m\u00f5ned eurooplased n\u00fc\u00fcd seda varasemat otsustusviga \u00fcle korrigeerivat, veendes ennast ja teisi, et r\u00fcnnak Euroopale on paratamatu.<\/p>\n

See \u00fclekorrigeerimine v\u00f5ib omakorda soodustada kinnituskalduvust, kalduvust otsida t\u00f5endeid oma hirmude kinnitamiseks, ignoreerides samal ajal k\u00f5iki vastupidiseid m\u00e4rke. Kuid kaine anal\u00fc\u00fcs peab alati j\u00e4\u00e4ma avatuks v\u00f5imalusele, et Venemaa, olgu ta kui tahes vaenulik, ei julge NATO riigi vastu ulatuslikku r\u00fcnnakut korraldada. See peaks arvestama v\u00f5imalusega, et Moskva arvestab, et praegune h\u00fcbriidkampaania teenib oma eesm\u00e4rke suurep\u00e4raselt v\u00f5i et ta usub USA p\u00fchendumusse NATO kollektiivkaitsele j\u00e4tkuvalt rohkem kui eurooplased, v\u00f5i m\u00f5lemat.<\/p>\n

Probleemsem on see, et v\u00e4ltimatu s\u00f5ja \u00f5hkkonna esilekutsumine Venemaaga v\u00f5ib \u00f5hutada eskalatsioonispiraali. Euroopa paanika on juba julgustanud kasvavat Venemaa juhtide koori peegelpildistamisele kaasa aitama. Nad v\u00e4idavad, et just Euroopa, mis relvastub uuesti, valmistub minema s\u00f5tta Venemaa vastu, eesm\u00e4rgiga tekitada riigile \u201estrateegiline l\u00fc\u00fcasaamine\u201d.<\/p>\n

Vene propagandistid kasutavad v\u00f5imalust kujutada uue peamise vastasena seda, mida nad ise kirjeldavad s\u00f5ja\u00f5hutajana, n\u00fc\u00fcd, kus Donald Trump eelistab Venemaaga dialoogi pidada. Hiljutise arvamusk\u00fcsitluse kohaselt on viimase aasta jooksul j\u00e4rsult kasvanud nende venelaste osakaal, kes peavad Euroopat vaenlaseks.<\/p>\n

V\u00f5ib v\u00e4ita, et Kreml \u00f5hutab eurofoobiat olenemata sellest, mida eurooplased \u00fctlevad v\u00f5i teevad \u2013 v\u00f5i et kasvav Venemaa vaenulikkus ainult kinnitab veelgi vajadust, et Euroopa peab valmistuma. Aga nagu \u00f6eldakse, on tee p\u00f5rgusse sillutatud heade kavatsustega.<\/p>\n

M\u00f5lema poole retoorika eskaleerumise ajal v\u00f5ib pidevalt paranoiline Venemaa olla altim vaatama teatud tegusid \u2013 n\u00e4iteks Vene laeva kinnipidamist Balti riikide poolt \u2013 r\u00fcnnaku eelm\u00e4nguna ja reageerima vastavalt. Teisis\u00f5nu, mida rohkem \u00fcks pool usub s\u00f5ja tulekusse, seda rohkem usub seda ka teine \u200b\u200bpool.<\/p>\n

S\u00f5ja iset\u00e4ituvaks ennustuseks muutumise ohtu s\u00fcvendab Euroopa ja Venemaa otseste suhtlusliinide silmatorkav nappus, mida saaks kasvavate pingete ajal kavatsuste selgitamiseks \u00e4ra kasutada.<\/p>\n

\u00c4hvardava Venemaa ja Trumpi muutliku administratsiooni vahele surutud Euroopa riikidel on \u00f5igus investeerida heidutusse ja kaitsesse. Kuid kui nad hakkavad pidama s\u00f5da Venemaaga v\u00e4ltimatuks, v\u00f5ivad nad riskida just selle konflikti kiirendamisega, mida nad loodavad \u00e4ra hoida.<\/p>\n

Vaenulikud suhted Venemaaga j\u00e4\u00e4vad Euroopa julgeolekumaastiku lahutamatuks osaks veel pikaks ajaks. Seet\u00f5ttu on eurooplaste jaoks \u00fcha olulisem otsida kanaleid Venemaaga s\u00f5jalise riski v\u00e4hendamiseks ning kaaluda oma s\u00f5nu ja tegusid hoolikalt.<\/p>\n

\n\tLoe lisaks\n<\/p>\n

\tDiscover more from eestinen<\/p>\n

Subscribe to get the latest posts sent to your email.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ukraina l\u00f5ppm\u00e4ngu l\u00e4henedes on Euroopa mured Venemaa tulevase r\u00fcnnaku p\u00e4rast NATO riigi vastu muutumas uueks v\u00e4ljakutseks, isegi paratamatuks,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":31541,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-69601","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115757816473549736","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69601","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=69601"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69601\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/31541"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=69601"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=69601"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=69601"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}