{"id":69618,"date":"2025-12-21T14:06:07","date_gmt":"2025-12-21T14:06:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/69618\/"},"modified":"2025-12-21T14:06:07","modified_gmt":"2025-12-21T14:06:07","slug":"majanduse-elavnemine-tuleb-suurema-riigivola-hinnaga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/69618\/","title":{"rendered":"majanduse elavnemine tuleb suurema riigiv\u00f5la hinnaga"},"content":{"rendered":"<p>Hinnat\u00f5us aeglustub j\u00e4rgmistel aastatel. 2026. aasta alguseks taandub inflatsioonist mootors\u00f5idukimaksu m\u00f5ju ja aasta keskpaigas kaob hinnakasvun\u00e4itajast aasta varem kehtima hakanud k\u00e4ibemaksut\u00f5usu m\u00f5ju. Samal ajal kandub toidutoormete odavnemine \u00fcle jaehindadesse ja toiduainete kiire kallinemine l\u00f5peb. Senist teenuste hoogsat hinnat\u00f5usu aitab edaspidi leevendada palkade vaoshoitum kasv. Kuigi suurenev eelarvestiimul ja sellest tulenev sisen\u00f5udluse h\u00fcppeline kasv p\u00f5hjustavad t\u00e4iendavat inflatsioonisurvet, maandavad seda tootlikkuse kiirenev kasv ja ettev\u00f5tete v\u00f5imalus t\u00f5sta toodangu hinda sisendkulude kasvust aeglasemalt. Tarbijahindade t\u00f5us aeglustub t\u00e4navuselt 4,9 protsendilt 2,9-ni 2026. aastal ning 2,4 protsendini 2027. aastal.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6tus tasapisi v\u00e4heneb<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6turu v\u00e4ljavaade on majandusaktiivsuse suurenemise taustal hea. Kuna eelneva majanduslanguse ajal ei v\u00e4hendatud t\u00f6\u00f6tajate arvu sama kiiresti kui tootmismahtu, saavad ettev\u00f5tted esialgu tootmist suurendada ilma uusi inimesi hoogsalt palkamata. H\u00f5ive kasvab 2026. aastal veidi, kuid j\u00e4\u00e4b seej\u00e4rel \u00fcsna stabiilseks. T\u00f6\u00f6tus v\u00e4heneb j\u00e4rk-j\u00e4rgult, ent seda peamiselt mitte h\u00f5ive kasvu, vaid t\u00f6\u00f6j\u00f5upakkumise v\u00e4henemise t\u00f5ttu. T\u00f6\u00f6turul aktiivselt osalevate inimeste arvu v\u00e4hendab rahvastiku vananemine, kuid \u00fcldine osalemism\u00e4\u00e4r j\u00e4\u00e4b nii m\u00f6\u00f6daniku kui ka rahvusvahelises v\u00f5rdluses siiski k\u00f5rgeks, m\u00e4rkis Eesti Pank.<\/p>\n<p>Keskmise brutokuupalga kasv aeglustub, ent tulumaksus\u00fcsteemi muutmine suurendab inimeste netosissetulekut h\u00fcppeliselt. 2026. aastal t\u00f5useb keskmine netopalk seadusemuudatuse tulemusel ligikaudu kaks korda kiiremini kui brutokuupalk ehk umbes 10 protsenti. T\u00e4nu hinnakasvu aeglustumisele paraneb inimeste reaalne ostuj\u00f5ud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. Teisalt aitab tulumaksuseaduse muutus v\u00e4hendada kulusurvet t\u00f6\u00f6andjatele ja annab v\u00f5imaluse taastada viimastel aastatel kannatada saanud kasumlikkust. T\u00f6\u00f6j\u00f5ukulude osakaal loodavas lisandv\u00e4\u00e4rtuses on viimastel aastatel kasvanud ajaloolise maksimumi l\u00e4hedale ning p\u00f6\u00f6re selles ehk kasumiosa taastamine on oluline eeldus ettev\u00f5tete investeerimisv\u00f5ime paranemisele, m\u00e4rkis Eesti Pank.<\/p>\n<p>Laenu v\u00f5tmise ja tagasimaksmise kulud j\u00e4\u00e4vad laenuv\u00f5tjatele soodsaks. Turuootuste kohaselt on edasised muutused euriboris v\u00e4ikesed, kuid seni toimunud langus ja pankade suutlikkus laene anda toetab nii ettev\u00f5tteid kui ka majapidamisi. Erinevalt paljudest teistest euroala riikidest on valdav osa Eesti laenudest seotud l\u00fchiajalise ehk kuue kuu euriboriga ja pikemaks ajaks fikseeritud intresside osakaal on v\u00e4ike. Seet\u00f5ttu on Euroopa Keskpanga intressilangetuste leevendav m\u00f5ju j\u00f5udnud Eesti laenuklientideni m\u00e4rksa kiiremini ja toetab majanduse elavnemist ka j\u00e4rgmistel aastatel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hinnat\u00f5us aeglustub j\u00e4rgmistel aastatel. 2026. aasta alguseks taandub inflatsioonist mootors\u00f5idukimaksu m\u00f5ju ja aasta keskpaigas kaob hinnakasvun\u00e4itajast aasta varem&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":69619,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,2183,34,36,3721,3722,28077,672,1199,11605,7193,1282],"class_list":{"0":"post-69618","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-pank","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euribor","17":"tag-inflatsioon","18":"tag-keskmine-brutopalk","19":"tag-majandus","20":"tag-netopalk","21":"tag-puudujaak","22":"tag-tootus","23":"tag-tulumaks"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115757946171295930","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69618","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=69618"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69618\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/69619"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=69618"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=69618"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=69618"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}