{"id":69647,"date":"2025-12-21T14:51:07","date_gmt":"2025-12-21T14:51:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/69647\/"},"modified":"2025-12-21T14:51:07","modified_gmt":"2025-12-21T14:51:07","slug":"nuubialased-tatoveerisid-oma-lapsi-arheoloogid-uurivad-voimalikke-pohjuseid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/69647\/","title":{"rendered":"Nuubialased t\u00e4toveerisid oma lapsi. Arheoloogid uurivad v\u00f5imalikke p\u00f5hjuseid"},"content":{"rendered":"<p>Arheoloogid avastasid Sudaanis mumifitseeritud surnukehade uurimisel, et 1400 aastat tagasi tehti Niiluse oru piirkonnas juba 18 kuu vanustele lastele n\u00e4ot\u00e4toveeringuid. Lisaks langes see tava kokku kristluse levikuga Nuubias.<\/p>\n<p>\u201eKui <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/1983\/tatoveeringud\" tag-id=\"1983\">t\u00e4toveeringud<\/a> olid kristliku usu s\u00fcmbol, siis v\u00f5is vanematele olla oluline luua p\u00fcsiv viis oma laste kristliku usu m\u00e4rkimiseks,\u201c \u00fctles uuringu juhtivautor Anne Austin.<\/p>\n<p>Austin ja tema kolleegid uurisid 1048 mumifitseeritud isendit kolmest arheoloogilisest leiukohast t\u00e4nap\u00e4eva Sudaanis ja dokumenteerisid t\u00e4toveeringute olemasolu 27 erinevas vanuses ja soost inimesel. Nad avaldasid oma leiud 15. detsembril ajakirjas <a rel=\"noopener follow nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.pnas.org\/doi\/10.1073\/pnas.2517291122\" data-rel-date-range=\"[]\">PNAS<\/a>.<\/p>\n<p>T\u00e4toveerimine on juba pikaajaline tava. M\u00f5ned vanimad arheoloogilised t\u00f5endid t\u00e4toveeringute kohta leiab \u00d6tzi \u201eJ\u00e4\u00e4mehelt\u201c, kelle h\u00e4sti s\u00e4ilinud 5300 aasta vanune surnukeha, mis leiti Alpidest, oli kaunistatud 61 t\u00e4toveeringuga. Muud varased t\u00e4toveeringud on leitud 5000 aasta vanustelt Egiptuse muumiadelt, 2300 aasta vanustelt Siberi muumiadelt ja 1200 aasta vanustelt Peruu muumiadelt. K\u00f5ik need n\u00e4ited olid siiski t\u00e4iskasvanute t\u00e4toveeringud; t\u00e4toveeritud lapsi on leitud palju harvemini.<\/p>\n<p>Uues uuringus tuvastasid teadlased ulatuslikke n\u00e4iteid t\u00e4toveeringutest kristliku ajastu Kulubnarti asula P\u00f5hja-Sudaanis. Kaks selle asula kalmistut olid kasutusel aastatel 650\u20131000 pKr. Kasutades infrapunavalgustust mikroskoobiga, mis suudab tungida l\u00e4bi ja paljastada palja silmaga vaevu n\u00e4htavaid t\u00e4toveeringuid, tuvastasid teadlased 17 inimest, kellel oli kindlasti t\u00e4toveeringud, ja kuus inimest, kellel v\u00f5isid olla pleekinud t\u00e4toveeringud.<\/p>\n<p>Uurides t\u00e4pselt, millistel kehaosadel Kulubnartis maetud inimestel t\u00e4toveeringud olid, m\u00e4rkasid teadlased ebatavalist mustrit: kahel inimesel olid t\u00e4toveeringud seljal, kuid \u00fclej\u00e4\u00e4nutel olid need otsaesisel, p\u00f5skedel v\u00f5i kulmudel. N\u00e4ot\u00e4toveeringud on arheoloogilistes leidudes juba suhteliselt haruldased, kuid teadlased leidsid veelgi haruldasema tava: laste t\u00e4toveerimise.<\/p>\n<p>Enamik Kulubnarti t\u00e4toveeringutega inimestest olid alla 11-aastased lapsed, kirjutasid teadlased uuringus, kusjuures noorim kindlate t\u00e4toveeringutega inimene oli 18 kuud vana. \u00dchel 3-aastasel t\u00fcdrukul leiti isegi \u00fcks t\u00e4toveering otse teise t\u00e4toveeringu kohal, mis viitab sellele, et v\u00e4ikelapsi t\u00e4toveeriti korduvalt.<\/p>\n<p>T\u00e4toveeringud koosnesid punktide ja kriipsude mustritest. K\u00f5ige sagedasem kujundus oli neli punkti, mis olid t\u00e4toveeritud rombikujuliselt inimese otsaesisele ja mis v\u00f5isid Austini s\u00f5nul t\u00e4histada kristlikku risti. \u201eOn t\u00e4iesti usutav, et t\u00e4toveerimine oli osa ristimisest, kui seda kasutati Kulubnarti kristluse m\u00e4rgina,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n<p>Kuid teadlased uurivad ka teist teooriat, mis selgitab kalmistul leitud laste laialdast t\u00e4toveerimist. \u201eKui vanemad t\u00e4toveerisid oma lapsi nende kaitsmiseks v\u00f5i meditsiinilistel p\u00f5hjustel, siis v\u00f5ib-olla n\u00e4itab v\u00e4ikelaste k\u00f5rge t\u00e4toveerimise m\u00e4\u00e4r, et Kulubnarti elanikud kannatasid ebatavaliselt paljude terviseprobleemide all,\u201c \u00fctles Austin.<\/p>\n<p>Uuringu kohaselt v\u00f5ivad otsaesise t\u00e4toveeringud t\u00e4histada vanemate p\u00fc\u00fcdeid kaitsta oma lapsi peavalu v\u00f5i k\u00f5rge palaviku eest, mis m\u00f5lemad on tavalised malaariahoogude puhul, haigus, millel on Niiluse orus pikk ajalugu.<\/p>\n<p>Meeskond leidis ka, et t\u00e4toveeringute kujust l\u00e4htuvalt kasutasid nuubialased t\u00e4toveeringute tegemiseks t\u00f5en\u00e4oliselt nugasid, mitte n\u00f5elu.<\/p>\n<p>Isegi kui t\u00e4toveeringud olid lihtsalt dekoratiivsed, ei tohiks me Austini s\u00f5nul kiirustada minevikku elanud inimesi selle tava p\u00e4rast hukka m\u00f5istma. \u201eKulubnarti t\u00e4toveeringute vorm \u2013 mis v\u00f5is olla \u00fcsna kiiresti tehtud \u2013 ei tundu olevat ekstremisem kui v\u00e4ikelapse k\u00f5rva augustamine v\u00f5i vasts\u00fcndinud lapse \u00fcmberl\u00f5ikamine,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada <a href=\"https:\/\/forte.delfi.ee\/artikkel\/120425099\/nuubialased-tatoveerisid-oma-lapsi-arheoloogid-uurivad-voimalikke-pohjuseid\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Kommenteeri <\/a><a href=\"https:\/\/forte.delfi.ee\/artikkel\/120425099\/nuubialased-tatoveerisid-oma-lapsi-arheoloogid-uurivad-voimalikke-pohjuseid\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Loe kommentaare (1)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Arheoloogid avastasid Sudaanis mumifitseeritud surnukehade uurimisel, et 1400 aastat tagasi tehti Niiluse oru piirkonnas juba 18 kuu vanustele&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":69648,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,9990,18935,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-69647","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-sudaan","24":"tag-tatoveeringud","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised","30":"tag-world","31":"tag-world-news","32":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115758123089764352","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69647","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=69647"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69647\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/69648"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=69647"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=69647"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=69647"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}