{"id":69784,"date":"2025-12-21T19:37:28","date_gmt":"2025-12-21T19:37:28","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/69784\/"},"modified":"2025-12-21T19:37:28","modified_gmt":"2025-12-21T19:37:28","slug":"euroopa-maksab-ukraina-laenu-pealt-intressi-3-miljardit-aastas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/69784\/","title":{"rendered":"Euroopa maksab Ukraina laenu pealt intressi 3 miljardit aastas"},"content":{"rendered":"

Euroopa Komisjoni k\u00f5rgemate ametnike s\u00f5nul peavad EL-i maksumaksjad maksma igal aastal 3 miljardit eurot laenukulusid osana plaanist koguda \u00fchist v\u00f5lga Ukraina kaitse rahastamiseks Venemaa vastu.<\/p>\n

Bloki juhid leppisid reede varahommikul kokku 90 miljardi euro kogumises j\u00e4rgmiseks kaheks aastaks, mida tagab EL-i eelarve, et hoida \u00e4ra Kiievi s\u00f5jakohvrite t\u00fchjenemine aprillis, vahendab Politico<\/a>.<\/p>\n

S\u00f5jast laastatud riik seisab j\u00e4rgmisel aastal silmitsi 71,7 miljardi euro suuruse eelarvepuuduj\u00e4\u00e4giga ja vajab h\u00e4dasti vahendeid oma elluj\u00e4\u00e4mise tagamiseks p\u00e4rast seda, kui Venemaa president Vladimir Putin lubas reedel konflikti j\u00e4tkata.<\/p>\n

T\u0161ehhi, Ungari ja Slovakkia ei liitu bloki \u00fclej\u00e4\u00e4nud 24 riigiga v\u00f5lakoorma jagamisel, kuid leppisid kokku, et ei takista Ukraina rahastamisvajaduste rahuldamist. Eraldamislepingu osana teeb komisjon j\u00e4rgmise n\u00e4dala alguses ettepaneku nn t\u00f5hustatud koost\u00f6\u00f6 kohta, mis annab 24 riigile \u00f5igusliku platvormi \u00fchise v\u00f5la kaasamiseks.<\/p>\n

Paljud Ukraina 210 miljardi euro suuruse rahastamispaketi tunnusjooned kantakse \u00fcle uude \u00fchise v\u00f5la kavasse. Nende hulka kuuluvad osamaksete struktuurid, korruptsioonivastased kaitsemeetmed ja \u00fclevaade sellest, kui palju raha tuleks kulutada Kiievi s\u00f5jav\u00e4ele ja riigi eelarvevajadustele.<\/p>\n

Euroopa valitsused p\u00f6\u00f6rdusid \u00fchise v\u00f5la poole p\u00e4rast seda, kui ei suudetud kokku leppida vastuolulises plaanis k\u00fclmutatud Venemaa varade v\u00f5imendamiseks kogu blokis.<\/p>\n

Uus kava annaks Ukrainale j\u00e4rgmisel aastal 45 miljardit eurot, mis annaks Kiievile olulise p\u00e4\u00e4ster\u00f5nga viienda v\u00f5itlusaasta alguses. \u00dclej\u00e4\u00e4nud vahendid makstakse v\u00e4lja 2027. aastal.<\/p>\n

Uus plaan ei ole odav. Komisjoni k\u00f5rged ametnikud \u00fctlesid reedel ajakirjanikele, et EL maksab alates 2028. aastast oma seitsmeaastase eelarve kaudu intressidena 3 miljardit eurot aastas, mida rahastavad suures osas EL-i valitsused. Intressimaksed algaksid 2027. aastal, kuid maksaksid sel aastal vaid 1 miljard eurot.<\/p>\n

Ukraina peab laenu tagasi maksma alles siis, kui Venemaa l\u00f5petab s\u00f5ja ja maksab s\u00f5jareparatsioone. See tundub ebat\u00f5en\u00e4oline, mis t\u00e4hendab, et EL v\u00f5iks v\u00f5lga pidevalt refinantseerida v\u00f5i selle tagasimaksmiseks kasutada k\u00fclmutatud Venemaa varasid.<\/p>\n

See n\u00f5uaks EL-i juhtide vahel veel \u00fchte poliitilist kokkulepet, kuna Belgia on k\u00fclmutatud varade kasutamise vastu, millest enamikku hoitakse Br\u00fcsselis asuvas finantshoidlas Euroclear.<\/p>\n

Just Belgia vastuseis sundis juhte l\u00f5puks \u00fchist v\u00f5lga taotlema. Belgia peaminister Bart De Wever soovis Venemaa varadega tagatud laenu vastu piiramatuid finantstagatisi, mis oli tema kolleegide jaoks liiga suur n\u00f5udmine.<\/p>\n

\n\tLoe lisaks\n<\/p>\n

\tDiscover more from eestinen<\/p>\n

Subscribe to get the latest posts sent to your email.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Komisjoni k\u00f5rgemate ametnike s\u00f5nul peavad EL-i maksumaksjad maksma igal aastal 3 miljardit eurot laenukulusid osana plaanist koguda…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":69785,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-69784","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115759247750885384","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69784","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=69784"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69784\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/69785"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=69784"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=69784"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=69784"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}