Mitmetes Eesti koolides tuleb \u00f5petajatel ja \u00f5pilastel iga p\u00e4ev toime tulla olukordadega, kus \u00fchist keelt on raske leida. Nii on n\u00e4iteks loomisel olevas Tallinna Tehnoloogiakolled\u017eis, kus vahel v\u00f5ivad teised noored olla t\u00f5lgiks \u00f5petaja ja \u00f5pilase vahel.<\/p>\n
Loodavas Tallinna Tehnoloogiakolled\u017eis, mille alla kuulub Lasnam\u00e4e mehaanikakool, \u00f5pib 850 \u00f5pilast. T\u00e4ielikult eesti keeles \u00f5pib neist umbes sada noort. Keelebarj\u00e4\u00e4ri \u00fcletamine ei ole aga alati \u00f5petaja \u00fclesanne. Sageli v\u00f5tavad selle rolli enda kanda \u00f5pilased ise.<\/p>\n
Tallinna Tehnoloogiakolled\u017ei direktor Ott P\u00e4rna r\u00e4\u00e4kis, kuidas nende koolis on ka \u00f5petajaid, kes ei r\u00e4\u00e4gi vene keelt. “N\u00e4iteks meie keevituse juht\u00f5petaja Helen ei r\u00e4\u00e4gi vene keelt. Kui ta poistele keevitamist \u00f5petab, siis on r\u00fchmas m\u00f5ned noored, kes sildavad kaht poolt ehk on justkui t\u00f5lgid. \u00d5pilased, kes aitavad teisi sillata, saavad lisapunkte. Kui muidu on hinne neli, aga oled teisi aidanud, siis saad hindeks viie. Ehk siis \u00f5pilastel endil on ka sotsiaalsed rollid, et puhverdada just seda keele vajaka j\u00e4\u00e4mist,” lausus ta.<\/p>\n
Uue keele \u00f5ppimine on protsess, mis ei k\u00e4i k\u00f5igil \u00fchtemoodi.\u00a0 \u00dcks oluline etapp keele omandamise juures on niinimetatud vaikiv periood. \u00a0Tallinna \u00dclikooli eesti keele kui teise keele didaktika nooremlektor Kristiina Bernhardt r\u00e4\u00e4kis, et vaikivaks perioodiks nimetatakse aega, mil keele\u00f5ppija keelt vastu v\u00f5ttab ja justkui endasse imeb ning enne, kui ollakse valmis r\u00e4\u00e4kima, tulebki vaikiv period l\u00e4bi teha.<\/p>\n
“See ei t\u00e4henda, et keele \u00f5ppimist ei toimu. Toimub ikka. \u00d5ppija v\u00f5ib v\u00e4ga paljust aru saada, aga ta lihtsalt ei r\u00e4\u00e4gi. Lapsevanem sagely vaatab, et kui laps ei r\u00e4\u00e4gi, siis j\u00e4relikult ei ole keele\u00f5pet toimunud. See vaikiv periood on ka h\u00e4sti erineva pikkusega: m\u00f5ni hakkab kohe r\u00e4\u00e4kima, teine on terve aasta vait, aga siis j\u00e4rsku l\u00e4hev lahti ja r\u00e4\u00e4gib k\u00f5ik maailma asjad \u00e4ra. Lapsevanematel ei tasu lapsi selle osas survestada, et miks sa ei r\u00e4\u00e4gi. See v\u00f5tab aega,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Taoline lahendus, kus \u00f5pilased ise on teistele klassikaaslastele t\u00f5lgiks, ei saa aga igavesti kesta, sest Ott P\u00e4rna s\u00f5nul l\u00e4heb mingi hetk asi t\u00f5siseks. “Meil on ikkagi p\u00e4ris seadmed, mis on ohtlikud, aga need tuleb selgeks saada. Me ei saa selles m\u00f5ttes ka haltuurat teha,” s\u00f5nas ta. \u00a0<\/p>\n
Tema s\u00f5nul tuleks rohkem tegeleda sellega, et p\u00f5hikoolis saaksid noored eesti keele piisaval tasemel selgeks, misj\u00e4rel juba kutset omandada. “Mida rohkem peame tegelema keele \u00f5ppega selle asemel, et eriala \u00f5petada, seda enam meie p\u00f5hitegevus kannatab. Seet\u00f5ttu me suure koolina p\u00fc\u00fcame ka \u00f6elda p\u00f5hikoolidele, et kuulge, v\u00f5tke jalad k\u00f5hu alt v\u00e4lja, \u00f5petage noortele eesti keel selle \u00fcheksa aastaga selgeks, mis nad teie juures on, et meie siis saaksime oma eriala \u00f5petamisega tegeleda,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
P\u00f5hikoolist tulnud noorte eesti keele oskus peaks vastama B1 tasemele. See t\u00e4hendab, et inimene oskab vestelda endale tuttaval teemal nagu t\u00f6\u00f6, kool ja vaba aeg. B1 keeleoskusega inimene peaks saama enamasti hakkama ka v\u00e4lisriigis, kus vastavat keelt r\u00e4\u00e4gitakse. Reaalsuses l\u00f5petavad aga p\u00f5hikooli noored, kellel on k\u00fcll vastav B1 tunnistus olemas, aga keeleoskust n\u00f5utaval tasemel mitte.<\/p>\n
Haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika asekantsler Kairi Kaldoja r\u00e4\u00e4kis, et kehtiva \u00f5iguse j\u00e4rgi peab p\u00f5hikoolil\u00f5petaja tegema kas eesti keele kui emakeele v\u00f5i eesti keele kui teise keele eksami. Kui eksam saab sooritatud 60 punkti peale, siis saab noor koos sellega ka keeletaseme tunnistuse ehk B1 tunnistuse. “Me saame ju aru, et 60 punktil ja 100 punktil on h\u00e4sti suur vahe, aga selle tunnistuse saab k\u00e4tte nii see, kes sai 60 punkti kui ka see, kes 100,” kirjeldas ta. \u00a0<\/p>\n
L\u00e4ti koolid hakkasid l\u00e4tikeelsele haridusele \u00fcle minema kaks aastat tagasi. Kui Eestis toimub \u00fcleminek kahe klassi kaupa, hakkasid L\u00e4tis igal aastal \u00f5ppima kolm klassi l\u00e4ti keeles. L\u00e4tis on suhtumine keelekeskkonda v\u00f5rreldes Eestiga m\u00f5nev\u00f5rra karmim. N\u00e4iteks ei tohiks \u00f5pilased ka vahetunnis omavahel vene keeles suhelda.<\/p>\n
Kristiina Bernhardt \u00fctles, et tema sellist l\u00e4henemist ei poolda. “Me ei saa lapse k\u00fcljest \u00e4ra l\u00f5igata tervet t\u00fckki tema identiteedist ja seda keelt, milles on kogu tema m\u00f5tlemine ja senine elu olnud. See, kui inimene saab kasutada kogu oma keelelist potentsiaali, on igal juhul talle nii \u00f5ppimise kui ka ps\u00fchholoogilise heaolu seisukohalt oluline” s\u00f5nas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mitmetes Eesti koolides tuleb \u00f5petajatel ja \u00f5pilastel iga p\u00e4ev toime tulla olukordadega, kus \u00fchist keelt on raske leida.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4770,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[32952,26,27,37,33,35,35440,34,36,31,32,21,13617,13547,35439,35438,28,29,19,32950,25,32953,23,24,22,20,30],"class_list":["post-69791","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-b1-keeletase","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-keeles-oppimine","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kairi-kaldoja","tag-keeleope","tag-kristiina-bernhardt","tag-lasnamae-mehaanikakool","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-ott-parna","tag-populaarseimad-lood","tag-tallinna-tehnoloogiakolledz","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115759294953071772","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69791","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=69791"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69791\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4770"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=69791"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=69791"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=69791"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}