“Helistan teile tervisekassa poolt. Minu nimi on Martin Vahemets. Nimelt meie s\u00fcsteemi andmetel on teile j\u00e4\u00e4nud v\u00e4lja maksmata ravih\u00fcvitis. Kuna me t\u00f5stame n\u00fc\u00fcd selle raha aastast 2024 aastasse 2025 ja lisame teid automaats\u00fcsteemi, siis oleks meil vaja \u00e4ra teha isikusamasuse tuvastust. Kas teil on Smart-ID v\u00f5i Mobiil-ID?”<\/p>\n
Just nii algab \u00fcks levinumaid petuskeeme, mille taga pole mitte \u00fcksikud petised, vaid rahvusvahelised v\u00f5rgustikud, mis sihivad inimesi massiliselt ja j\u00e4rjest osavamalt. Ukrainas pidas politsei hiljuti kinni 12 l\u00e4tikeelset telefonipetturit. Sarnaselt tehakse Ukrainast k\u00f5nesid ka Eesti suunal.<\/p>\n
“See on \u00fclemaailmne pandeemia t\u00e4na, kui v\u00f5rdlust tuua. Kelmuskuritegude n\u00e4itaja viimase viie aasta jooksul on p\u00fcsivalt kasvanud ja kasvab sellise kesktempoga. Keskmiselt iga j\u00e4rgmine aasta on k\u00fcmme protsenti rohkem kui eelmine aasta,” \u00fctles politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Egert Belit\u0161ev.<\/p>\n
Viimase aja statistika on jahmatav. Ainu\u00fcksi t\u00e4navu on Eestis registreeritud \u00fcle 3000 kelmuskuriteo, mille rahaline kahju ulatub enam kui 27 miljoni euroni. K\u00f5ige suurema osa sellest moodustavad pangapettused. Sel n\u00e4dalal tegid petised t\u00fchjaks ka plaadipoe Biit.Me pangakonto. Oma isiklikest s\u00e4\u00e4studest j\u00e4i ilma poe omanik Madis Nestor, kes v\u00e4rske juhtumi t\u00f5ttu ei soovi veel kaamera ette tulla. Nestorile tehtud petuk\u00f5ned olid aga hoolikalt l\u00e4bim\u00f5eldud ja kasutasid usaldusv\u00e4\u00e4rsete ettev\u00f5tete nimesid.<\/p>\n
Esimene PIN-koode n\u00f5udev k\u00f5ne tuli DHL-ilt, mis muideks ongi plaadipoe partner, ning seej\u00e4rel t\u00f5ttas appi Swedbanki k\u00fcberkaitse osakond, mis, \u00fcllatus-\u00fcllatus, osutus taas kelmideks.<\/p>\n
“K\u00f5ik andmed on kokku korjatud sotsiaalmeediast, \u00e4riregistrist, igalt poolt. Taust on tehtud, nad teavad k\u00f5ike juba, eelt\u00f6\u00f6 on tehtud, nad ei fishi ( ei kalasta – toim.) lihtsalt,” Swedbanki finantskuritegude t\u00f5kestamise juht Raul Vahtra.<\/p>\n
Kelmide \u00f5nge on l\u00e4inud ka poliitikud, teadlased, politseiametnikud ja mis k\u00f5ige \u00fcllatavam, petturid ise. Sageli ei olegi pettuse puhul tegu juhusliku katsega, vaid pika ja sihikindla ps\u00fchholoogilise t\u00f6\u00f6ga. \u00dche ohvri usalduse v\u00f5itmiseks v\u00f5ib kelm kulutada tunde. Sel n\u00e4dalal selgus, et 1500 eestlase andmed on j\u00f5udnud petturite k\u00e4tte andmeportaali Eesti.ee kaudu. Niiviisi on kurjategijatel ligip\u00e4\u00e4s n\u00e4iteks inimese aadressile, terviseandmetele ja pereliikmetele. Selliseid infopakette saab kurjategija osta \u00fcksk\u00f5ik millises maailma paigas viibides.<\/p>\n
“Platvormi kaudu antakse sulle need kontaktid, sest kuskilt on \u00fche v\u00f5i teise r\u00fcnde toel saadud n\u00e4iteks Eesti inimeste telefoninumbrid v\u00f5i e-mailid, millele neid kelmuseid saatma hakatakse. Ja seal on ka needsamad libalehed juba valmis loodud erinevate riikide jaoks, nii \u00dchendkuningriigi, Ameerika \u00dchendriikide, Eesti, mis iganes riigi jaoks. Selline platvorm oli valmis ehitatud, seda sisuliselt m\u00fc\u00fcdi kuutasuga. Ehk siis saad juurdep\u00e4\u00e4su nendele andmetele, nendele keskkondadele, maksad 600 dollarit v\u00f5i 300 dollarit kuus ja saad n\u00e4iteks Eesti paketi endale,” r\u00e4\u00e4kis Egert Belit\u0161ev.<\/p>\n
Kui \u00fcks kelm tabatakse, siis \u00fclej\u00e4\u00e4nud j\u00e4tkavad. P\u00f5hjus, miks ka pankade k\u00e4ed on kurjategijate ees tihti seotud, on tehingute paljusus. K\u00f5igile reaalset kontrolli teha ei j\u00f5uta. K\u00fcll aga toimub pidev anal\u00fc\u00fcs, kas tehingud erinevad kuidagi kliendi tavap\u00e4rasest k\u00e4itumisest. Oma panuse kelmide tuvastamiseks annavad ka telekomettev\u00f5tted. N\u00e4iteks Telia on t\u00e4navu blokeerinud ligi 23 miljonit petuk\u00f5ne katset. Kui aga PIN-koodid on kord juba petturile antud ja raha kaardilt maha l\u00e4inud, on t\u00f5en\u00e4osus seda tagasi saada pea olematu.<\/p>\n
“Euroopa Liidus kehtib v\u00e4lkmaksete regulatsioon, mis \u00fctleb seda, et makseasutused, sealhulgas pangad, peavad tegema euromakseid k\u00fcmne sekundi jooksul. See raha on juba kuskil Saksamaal, j\u00e4rgmise k\u00fcmne sekundi jooksul on ta Hispaanias, siis on ta juba Prantsusmaal. Ehk poole minuti m\u00f6\u00f6dudes on see raha juba neljandas ja viiendas pangas. Kui raha on juba teise inimese kontol, siis juriidiliselt v\u00f5ttes on selle raha valdaja see inimene, mitte see pank, kuhu see raha kanti,” r\u00e4\u00e4kis Raul Vahtra.<\/p>\n
Surve kurjategijate poolt on Vahtra s\u00f5nul praegu enneolematu ning pangad otsivad lahendusi, kuidas oma teenuseid turvalisemaks muuta. See tuleb aga t\u00f5en\u00e4oliselt mugavuse ja kiiruse arvelt.<\/p>\n
“See t\u00e4hendab v\u00f5ib-olla seda, et k\u00f5ike ei pruugi enam saada nii kiiresti, tekivad mingisugused viited, kui inimesed tahavad muuta oma konto limiiti, n\u00e4iteks suurendada seda, siis v\u00f5imalik, et kui t\u00e4na see toimub kohe, siis \u00e4kki tulevikus on seal mingi kahe-kolme tunnine viivitus vahele ehitatud,” \u00fctles Vahtra.<\/p>\n
Eesti Pangaliidu s\u00f5nul kaalutakse ka tavalisest maksemustrist v\u00e4ljapoole j\u00e4\u00e4vate panga\u00fclekannete puhul niinimetatud rahunemispeatuse kehtestamist, mis kannaks raha \u00fcle viitega ja see annaks pankadele v\u00f5imaluse p\u00f5hjalikult kontrollida tehingu sisu.<\/p>\n
Samal ajal on Euroopa Liidus kehtestamisel uuendus, mis paneb pankadele k\u00f5rgendatud kohustuse h\u00fcvitada kliendi kahjud. Seda eriti juhtumite puhul, kus klient kannatas pangapettuste t\u00f5ttu, kuid uuendusega kaasneb risk uuteks pettusteks.<\/p>\n
Keskkriminaalpolitsei alla luuakse aga 1. jaanuarist eraldi kelmus teadmiste keskus, mis samuti t\u00f5kestamisega tegelema hakkab.<\/p>\n
Telia \u00fchendteenuste juhataja Evelin Neerot \u00fctleb, et paraku on Eesti teiste riikidega v\u00f5rreldes isegi suurema l\u00f6\u00f6gi all, kuna oleme digiriik ja harjunud k\u00f5ike digitaalselt tegema.<\/p>\n
“Tooks \u00fche sellise v\u00f5rdluse, et kui sulle koju tuleb ukse taha v\u00f5\u00f5ras inimene, siis sina oma kodus ei pea hakkama ennast tuvastama, vaid tuvastama peaks see, kes ukse tagant sulle sisse \u00fcritab tulla. Ja kui PIN kahte millegagi v\u00f5rdlusesse panna, siis PIN kaks on ikkagi allkirjastamine. Ehk kui selle k\u00f5ne ajal palutakse sul PIN kaks sisestada, siis sa nagu sisestad seda valgele paberile. Et keegi on sinuga kokku leppinud, mis seal paberi peal on kirjas, aga sa p\u00e4riselt ei n\u00e4e, mis seal kirjas on,” r\u00e4\u00e4kis Neerot.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Helistan teile tervisekassa poolt. Minu nimi on Martin Vahemets. Nimelt meie s\u00fcsteemi andmetel on teile j\u00e4\u00e4nud v\u00e4lja maksmata…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":69797,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,4667,34,36,35443,31,32,21,28,29,19,4611,14544,25,35442,2275,1999,23,24,22,20,30],"class_list":["post-69796","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-egert-belitsev","tag-estonia","tag-estonian","tag-evelin-neerot","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-petturid","tag-petukoned","tag-populaarseimad-lood","tag-raul-vahtra","tag-swedbank","tag-telia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115759338142553686","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69796","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=69796"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69796\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/69797"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=69796"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=69796"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=69796"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}