Viimane Euroopa \u00dclemkogu saatis maailmale s\u00f5numi, et Euroopa Liit on n\u00f5rk ja l\u00f5hestunud, \u00fctles Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet (RE) “Ukraina stuudios”.<\/p>\n
Paet \u00fctles, et Euroopa \u00dclemkogu otsus anda Ukrainale laenu, aga mitte minna Vene k\u00fclmutatud varade kallale saadab s\u00f5numi n\u00f5rgast Euroopa Liidust.<\/p>\n
“Viimases Euroopa \u00dclemkogus tuleb vaadata kolme asja korraga: kas ja kui palju Ukrainat rahastatakse, mis saab Venemaa k\u00fclmutatud varadest ja kolmandaks Euroopa Liidu ja Mercosuri vabakaubanduskokkulepe, mida j\u00e4tkuvalt ei allkirjastata. Pannes need kolm asja kokku, v\u00f5ib \u00f6elda, et tulemus oli v\u00e4ga nigel. Arvan, et see oli tulemustelt \u00fcks viimase paarik\u00fcmne aasta kehvemaid Euroopa \u00dclemkogusid, sest Euroopa Liit edastas maailmale signaali, et ollakse j\u00e4tkuvalt n\u00f5rk ja seesmiselt v\u00e4ga l\u00f5hestunud,” s\u00f5nas Paet.<\/p>\n
“Kui neid aspekte vaadata, siis otsustati laenu kaudu Ukrainale eraldada 90 miljardit eurot, aga isegi see summa on \u00fcle kahe korra v\u00e4iksem, kui oleks olnud Vene k\u00fclmutatud varadelt saadav 210 miljardit. Isegi seda summat ei suudetud samav\u00e4\u00e4rseks otsustada. Teiseks annab otsus Vene varade kallale mitte minna selge s\u00f5numi, et Venemaa \u0161antaa\u017e ja \u00e4hvardamine t\u00f6\u00f6tab ning agressori p\u00f5hjustatud kahjud tuleb kinni maksta kellelgi teisel. Mercosuriga kokkuleppe tegemata j\u00e4tmine edastab s\u00f5numi, et Euroopa Liit ei ole valmis oma m\u00f5ju maailmas heas m\u00f5ttes suurendama. 26 aastat on l\u00e4bi r\u00e4\u00e4gitud, kuid leping ripub j\u00e4tkuvalt juuksekarva otsas. K\u00f5ik see kokku annab signaali nii Venemaale kui ka Ameerika \u00dchendriikidele, et Euroopa Liit on oma otsuste tegemises t\u00e4na v\u00e4ga keskp\u00e4rases olukorras,” lisas Paet.<\/p>\n
Paeti s\u00f5nul saab \u00fcha selgemaks, et Eesti saab julgeoleku m\u00f5ttes usaldada rohkem just nii-\u00f6elda tahtekoalitsiooni, mis koosneb tema naabritest.<\/p>\n
“See tahtekoalitsioon on laiemas pildis Ukraina toetamiseks ju niikuinii moodustatud, kui oli selge, et Euroopa Liidus pole v\u00f5imalik Ukraina jaoks olulistes otsustes konsensust saavutada. Moodustati sisuline tahtekoalitsioon, kus on ka Euroopa Liidu v\u00e4liseid riike, nagu n\u00e4iteks Suurbritannia ja Norra. Ka mis puudutab t\u00e4nast suhtumist Venemaasse ja arusaama, mida t\u00e4hendab Venemaa mitte ainult s\u00f5da Ukraina vastu, vaid ka h\u00fcbriids\u00f5da Euroopa vastu, on l\u00fchike vastus jah. Seda arusaama peegeldas ka \u00fclemkogu: suurtest riikidest on see t\u00e4na veel Saksamaa, kes on meile l\u00e4hedane, ja siis P\u00f5hja-Euroopa, Euroopa Liidu v\u00e4listest loodetavasti ka Suurbritannia,” r\u00e4\u00e4kis Paet.<\/p>\n
Ukraina rahuk\u00f5nelustest r\u00e4\u00e4kides \u00fctles Paet, et pilt on l\u00e4inud selgelt kehvemaks.<\/p>\n
“Ameerika \u00dchendriigid ei varja enam, et nad on v\u00f5tnud fookusesse selgelt Ukraina ja ka m\u00f5nede Euroopa Liidu riikide survestamise, nagu n\u00e4itas viimane \u00fclemkogu. Lisaks ilmutas Euroopa Liit selle \u00fclemkogu otsuste valguses v\u00e4ga suurt n\u00f5rkust. Pilt on selles m\u00f5ttes p\u00e4ris nukker. Ma ei tea, kellel on illusioon, et Putini re\u017eiim on valmis mingeid samme tagasi astuma. Ta ei ole seda, ja \u00fctles seda v\u00e4rskelt ka uuesti v\u00e4lja. K\u00fcsimus on, miks ta peakski, kui ta n\u00e4eb, mis seisus on Ameerika \u00dchendriigid, keda toetab, keda mitte ja Euroopa Liit ning milliseid otsuseid ei suudeta teha. Surve nii Ukrainale kui ka teatud Euroopa riikidele kasvab nii Venemaa kui ka Ameerika \u00dchendriikide poolt,” lausus Paet.<\/p>\n
“Olen ka varem \u00f6elnud, et Euroopa Liit tervikuna ja paljud liikmesriigid k\u00e4ituvad nagu inimesed: liigutama v\u00f5i midagi muutma hakatakse alles siis, kui suur jama on juba k\u00e4es. Praegu paistab, et k\u00f5ik t\u00fc\u00fcrib taaskord suunas, kus peab juhtuma mingi suurem \u00f5nnetus, et suudetaks ennast kokku v\u00f5tta. Viimane Euroopa \u00dclemkogu on ikkagi piinlik. See n\u00e4itab, et ei aduta, millega on Ukrainas tegemist, mida kujutab endast h\u00fcbriids\u00f5da Euroopa vastu, mis asi on Vene poliitiline re\u017eiim ja milleks ta on v\u00f5imeline. Muidugi me k\u00f5ik tahaksime, et ei peaks juhtuma suurt \u00f5nnetust, vaid saadaks enne aru, aga kahjuks on viimaste p\u00e4evade ja n\u00e4dalate trendid risti vastupidises suunas,” r\u00e4\u00e4kis Paet veel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimane Euroopa \u00dclemkogu saatis maailmale s\u00f5numi, et Euroopa Liit on n\u00f5rk ja l\u00f5hestunud, \u00fctles Euroopa Parlamendi liige Urmas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":69804,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,9814,95,54,19,25,23,24,22,2408,20,1926,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-69803","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-liitlased","21":"tag-maailm","22":"tag-nato","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-urmas-paet","29":"tag-uudised","30":"tag-venemaa-ukraina-soda","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115759420739356657","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69803","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=69803"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69803\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/69804"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=69803"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=69803"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=69803"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}