Eestis teevad juba praegu infos\u00fcsteemid automaatseid otsuseid, n\u00e4iteks arvutavad tulumaksutagastusi v\u00f5i m\u00e4\u00e4ravad lapsetoetusi. See t\u00e4hendab, et s\u00fcsteem kontrollib lapse vanust ja elukohta ning m\u00e4\u00e4rab toetuse ilma ametniku otsese osaluseta.<\/p>\n
Konkreetset seadusep\u00fcgalat, mis sellist automatiseeritust lubaks, praegu pole. \u00d5iguslik alus on tuletatud hoopis kaudsemat pidi.<\/p>\n
Justiitsministeerium soovib n\u00fc\u00fcd aga konkreetselt seadusesse panna, milliseid otsuseid v\u00f5iksid inimeste asemel teha arvutiprogrammid ning milliseid mitte.<\/p>\n
Muuhulgas lubataks robotil otsustada ka olukordades, kus otsuse tegemine eeldab kaalumist ehk valimist mitme v\u00f5imaluse vahel.<\/p>\n
\u00dcks praktilisemaid n\u00e4iteid, kus masin v\u00f5iks ministeeriumi plaani j\u00e4rgi ametnikku asendada, puudutab rahalisi n\u00f5udeid, nagu maksuviivised v\u00f5i raamatukoguviivised: kui seni v\u00f5is ametnik hinnata, kas ja kui suures ulatuses tuleks hilinenud maksumaksjalt viivist n\u00f5uda, siis tulevikus v\u00f5iks seda teha ka algoritm.<\/p>\n
Justiitsministeeriumi n\u00f5unik Margreth Adamson r\u00e4\u00e4kis ERR-ile, et s\u00fcsteemile on v\u00f5imalik ette anda konkreetsed reeglid: n\u00e4iteks kui palju on t\u00e4htaega \u00fcletatud ja kas rikkumine on korduv.<\/p>\n
“Kui anname arvutitarkvarale algoritmi ette ja see on konkreetsete reeglitega \u00e4ra standardiseeritud \u2013 mida ta saab ja v\u00f5ib kaaluda \u2013, siis lihtsamatel juhtudel on v\u00f5imalik anda kaalutlusotsuseid automatiseeritult,” selgitas Adamson.<\/p>\n
Justiitsministeeriumi plaani j\u00e4rgi v\u00f5ikski n\u00e4iteks maksuviivise suurus s\u00f5ltuda tulevikus nii-\u00f6elda ette programmeeritud algoritmist, mis s\u00e4testaks, kuidas masin \u00fches v\u00f5i teises olukorras peaks otsustama.<\/p>\n
“Minu laua pealt on l\u00e4bi k\u00e4inud n\u00e4iteks raamatukogude lugejaks registreerimine, lugejaks v\u00e4ljaarvamine ja samamoodi raamatukogude viiviste arvutused. Need on lihtsamad kaalutlusotsused, mida saaks automaatselt l\u00e4bi viia \u2013 tahaksime, et nii palju kui v\u00f5imalik oleks tulevikus automatiseeritud,” r\u00e4\u00e4kis Adamson.<\/p>\n
Seda, et sellisel juhul polegi enam tegu ranges m\u00f5ttes kaalutlusotsusega, kus ametnik kaalub nii-\u00f6elda elulisi v\u00f5i inimlikke asjaolusid, n\u00f5unik ei n\u00f5ustunud.<\/p>\n
N\u00f5unik selgitas, et kui riik teeb inimese suhtes negatiivse otsuse, n\u00e4iteks m\u00e4\u00e4rab viivise, siis on riigil endiselt kohustus enne l\u00f5plikku otsust inimene \u00e4ra kuulata.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et kui masin peakski inimeselt hilinenud raamatu eest n\u00f5udma kindla summa viivist, siis peab inimest sellest plaanist teavitama. Adamsoni s\u00f5nul on inimesel seej\u00e4rel kuskil 10-14 p\u00e4eva, et riigile anda teada, et selline otsus talle ei sobi.<\/p>\n
Kui inimene otsustabki, et roboti m\u00e4\u00e4ratud viivis talle ei sobi, siis automaatne menetlus peatub ja masina asemel v\u00f5tab t\u00f6\u00f6 \u00fcle lihast ja luust inimene.<\/p>\n
“See vahel\u00fcli, et inimest teavitatakse ja talle selgitatakse \u2013 te olete maksu- ja tolliametile v\u00f5lgu j\u00e4\u00e4nud, selgitage palun, mis on teie p\u00f5hjused \u2013 ei kao \u00e4ra,” \u00fctles justiitsministeeriumi n\u00f5unik.<\/p>\n
Seletuskirjas on toodud v\u00e4lja, et igal juhul ei pruugi olla samas \u00f5igustatud anda inimesele \u00f5igust end \u00e4ra kuulata ja vastuv\u00e4iteid esitada. N\u00e4iteks sellistel juhtudel, kui menetlus ei m\u00f5juta inimese \u00f5igusi v\u00f5i huve.<\/p>\n
“Kui haldusorgan teeb selliseid automaatseid haldusotsuseid, mis ei m\u00f5juta isiku \u00f5igusi, nagu andmete ajakohastamine v\u00f5i lihtsad tehnilised muudatused, siis ei pruugi \u00e4rakuulamine olla vajalik, sest need otsused ei m\u00f5juta isikuid vahetult,” m\u00e4rgitakse seletuskirjas.<\/p>\n
Inimesele j\u00e4\u00e4b \u00f5igus n\u00f5uda suhtlust lihast ja luust ametnikuga<\/p>\n
Justiitsministeeriumi plaani j\u00e4rgi v\u00f5ivad ametiasutused muuta automaatse haldusmenetluse inimestele vaikimisi v\u00f5imaluseks, kuid mitte kohustuseks.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et kui inimene saab teate automaatsest menetlusest \u2013 olgu see s\u00fcnnitoetuse m\u00e4\u00e4ramine v\u00f5i raamatukogu lugejaks registreerimine \u2013 peab tal olema v\u00f5imalus protsess peatada ja suhelda inimesest teenindajaga. Eeln\u00f5u seletuskirja j\u00e4rgi on asutustel kohustus inimesi sellest \u00f5igusest ka teavitada.<\/p>\n
“Kui ma olen inimene, kes ei taha, et tema suhtes viiakse l\u00e4bi automaatne menetlus, siis annan teada, et ma ei soovi. Idee on selles, et kui n\u00e4iteks vanurid v\u00f5i v\u00e4hem digip\u00e4devad inimesed saavad teda, et nende suhtes viiakse l\u00e4bi automaatne menetlus, siis v\u00f5ivad nad v\u00f5tta haldusorganiga \u00fchendust. Nad v\u00f5ivad n\u00e4iteks \u00f6elda, et ei saa selle tehnilise poolega hakkama ja tahaksid tavamenetlust,” selgitas n\u00f5unik.<\/p>\n
Adamson \u00fctles, et ministeerium ei n\u00e4e, et inimesed hakkaksid siiski automaatsetest otsustest massiliselt keelduma, sest enamik inimesi eelistab kiirust ja mugavust.<\/p>\n
Keerulisemaid otsuseid robotitele ei delegeerita<\/p>\n
Kuigi seadusemuudatus avab ukse laiemale automatiseerimisele, on sellel justiitsministeeriumi n\u00f5uniku s\u00f5nul selged piirid.<\/p>\n
Adamson t\u00f5i v\u00e4lja, et keerukamat kaalumist n\u00f5udvad otsused, nagu detailplaneeringute algatamine, ei ole automatiseeritavad.<\/p>\n
Sellised protsessid n\u00f5uavad n\u00fcansside tunnetamist ja mitmek\u00fclgset hindamist, milleks algoritm ei ole veel v\u00f5imeline. “Ma ei v\u00e4lista, et see v\u00f5iks tulevikus muutuda,” m\u00e4rkis k\u00fcll justiitsministeeriumi n\u00f5unik.<\/p>\n
Samuti on automaatne menetlus v\u00e4listatud vaidemenetluses, mille eesm\u00e4rk on hinnata, kas m\u00f5ni varajasem otsus on olnud \u00f5igusp\u00e4rane ja \u00f5iglane. Kui inimene pole otsusega rahul ja esitab vaide, peab selle alati l\u00e4bi vaatama ametnik, et hinnata, kas masin v\u00f5i eelmine ametnik on teinud vea.<\/p>\n
Suurimaks riskiks peab ministeerium mitte tehnoloogiat ennast, vaid valeandmete kasutamist. Kui registris on vigased andmed, teeb ka k\u00f5ige targem algoritm vale otsuse.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu s\u00e4ilib inimese kohustus hoida oma andmed riigi silmis ajakohasena ja vajadusel sekkuda, kui masin eksib.<\/p>\n
Raha s\u00fcsteemide arendamiseks tuleb asutustel endil leida<\/p>\n
Justiitsministeeriumi hinnangul on muudatusega kaasnevaid kulusid hetkel keeruline numbrites v\u00e4ljendada, sest iga asutus otsustab ise, kas ja millises mahus automaatset menetlust rakendada. Adamsoni s\u00f5nul tuleb vajalik raha leida asutustel oma eelarvest.<\/p>\n
Kuigi esmased investeeringud tehniliste lahenduste loomiseks on suured, peaks muudatus pikas perspektiivis tooma kaasa kulude kokkuhoiu.<\/p>\n
“Masin on tehniline abivahend, mis aitab t\u00f6\u00f6d kiiremini teha. Alguses on kulud suuremad, aga hiljem, kuigi tehnoloogiat peab uuendama, on need kulud oluliselt v\u00e4iksemad v\u00f5rreldes suure alginvesteeringuga. Hooldus ja uuendamine v\u00f5tavad v\u00e4hem ressurssi,” r\u00e4\u00e4kis Adamson.<\/p>\n
Ametnike arvu kohest v\u00e4hendamist plaan ette ei n\u00e4e. Pigem aitab tehnoloogia v\u00e4hendada ametnike t\u00f6\u00f6koormust rutiinsete otsuste tegemisel, andes neile v\u00f5imaluse keskenduda muudele t\u00f6\u00f6\u00fclesannetele.<\/p>\n
Justiitsministeerium kirjutab koosk\u00f5lastusele saadetud haldusmenetluse seaduse muutmise eeln\u00f5us, et muudatused on vajalikud, et tagada haldusmenetluse kiirus, t\u00f5husus ja \u00f5igusp\u00e4rasus n\u00fc\u00fcdisaegses \u00fchiskonnas.<\/p>\n
“See v\u00f5imaldab pakkuda inimestele paremini toimivaid ja isikukesksemaid teenuseid ning tugevdab usaldust riigi vastu,” kirjutatakse eeln\u00f5us.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestis teevad juba praegu infos\u00fcsteemid automaatseid otsuseid, n\u00e4iteks arvutavad tulumaksutagastusi v\u00f5i m\u00e4\u00e4ravad lapsetoetusi. See t\u00e4hendab, et s\u00fcsteem kontrollib…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":69869,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[2487,6092,26,27,4559,37,33,35,34,36,31,32,35462,23827,21,10625,10023,28,29,19,1750,25,2705,23,24,22,20,1012,30],"class_list":{"0":"post-69868","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-ametnikud","9":"tag-automatiseerimine","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-burokraatia","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-haldus","21":"tag-haldusmenetlus","22":"tag-headlines","23":"tag-it","24":"tag-justiitsministeerium","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-news","28":"tag-oigus","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-seadus","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-valitsus","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115760985782897618","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69868","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=69868"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69868\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/69869"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=69868"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=69868"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=69868"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}