{"id":69897,"date":"2025-12-22T05:42:10","date_gmt":"2025-12-22T05:42:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/69897\/"},"modified":"2025-12-22T05:42:10","modified_gmt":"2025-12-22T05:42:10","slug":"kreeka-laks-majanduse-arengus-soomest-mooda-see-on-pohjus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/69897\/","title":{"rendered":"Kreeka l\u00e4ks majanduse arengus Soomest m\u00f6\u00f6da – see on p\u00f5hjus"},"content":{"rendered":"

Euroopa riikide majanduste edetabel muutus, kui endine mahaj\u00e4\u00e4ja Kreeka kerkis eelmise 2024. aasta numbrite p\u00f5hjal majandusajakirja Economist<\/a> v\u00f5rdluses neljandale kohale.<\/p>\n

Veidi \u00fcle k\u00fcmne aasta tagasi kardeti, et Kreeka lagundab kogu euroala. Kreeka oli elanud \u00fcle oma v\u00f5imete ega suutnud oma v\u00f5lgadega toime tulla.<\/p>\n

2010.aastal pidi Kreeka lootma EL-i, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi kokku pandud h\u00e4daabirahastusele. V\u00f5lausaldajad n\u00f5udsid Kreekalt kolme erineva abipaketi eest ranget eelarvedistsipliini ja reforme.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd kasvab Kreeka majandus kiiremini kui Soome oma. Ka Kreeka riigiv\u00f5lg SKP suhtes v\u00e4heneb kiiresti.<\/p>\n

Eelmisel aastal oli Kreekal ka eelarve \u00fclej\u00e4\u00e4gi poolest EL-is esikohal. \u00dclej\u00e4\u00e4k tekib siis, kui avaliku sektori tulud \u00fcletavad kulusid ja kui v\u00f5la teenindamise kulud arvutustest v\u00e4lja j\u00e4etakse.<\/p>\n

Soome seevastu on sattumas EL-i \u00fclem\u00e4\u00e4rase eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi menetluse alla. Soome riigieelarve on suures miinuses, vahendab Yle<\/a>.<\/p>\n

Kreeka t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r SKP suhtes kahaneb samuti EL-is k\u00f5ige kiiremini. Kreeka rasketel aastatel 2013. aastal oli t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r umbes 28 protsenti, n\u00fc\u00fcd oktoobris oli see 8,6 protsenti<\/a>. Soome t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r t\u00f5usis oktoobris 10,3 protsendini.<\/p>\n

Kreeka rahandusministri Kyriakos Pierrakakise s\u00f5nul on majanduskasv suurendanud usaldust Kreeka vastu ning see kajastub krediidireitingu ja investorite huvi paranemises. Krediidireiting on hinnang riigi v\u00f5imele oma v\u00f5lgu t\u00e4ita ja m\u00f5jutab hinda, millega riik saab turult raha laenata.<\/p>\n

Kreeka edusammud on nii m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed, et Pierrakakis valiti sel kuul euroala rahandusministrite ehk eurogrupi uueks esimeheks.<\/p>\n

Mis t\u00e4pselt Kreekas toimub ja kui kindel on riigi majandus praegu? Ja kas t\u00e4nap\u00e4eva Soome v\u00f5iks Kreekalt midagi \u00f5ppida?<\/p>\n

K\u00fcsimustele vastab Ateena \u00dclikooli dotsent Vlassis Missos, kes on spetsialiseerunud majanduslikule ebav\u00f5rdsusele.<\/p>\n

Missos annab m\u00f5ista, et Kreeka praegune 2\u20132,5 protsendiline majanduskasv pole midagi erilist. Missose s\u00f5nul ei ole tempo piisav, et korvata majanduskriisi kaotusi ja parandada kodanike elatustaset.<\/p>\n

Kreeka SKP elaniku kohta on endiselt v\u00e4ga madal.<\/p>\n

Missos kritiseerib Kreeka arengut eba\u00fchtlase jaotumise p\u00e4rast. Riik on saavutanud eelarve \u00fclej\u00e4\u00e4gi muu hulgas pensionide ja avaliku sektori palkade drastilise k\u00e4rpimisega.<\/p>\n

Missose s\u00f5nu toetab Euroopa Keskpanga statistika. Statistika kohaselt oli keskmine Kreeka leibkond selle aasta esimeses kvartalis ikkagi 15 protsenti vaesem kui 2009. aasta majanduskriisi alguses.<\/p>\n

Missos vaatleb olukorda l\u00e4hemalt. Kreeka praegune paremtsentristlik valitsus suurendab tulusid 24-protsendilise \u00fcldise k\u00e4ibemaksu kogumisega. See l\u00f6\u00f6b k\u00f5ige r\u00e4ngemalt vaeseid.<\/p>\n

Keskmine brutopalk Kreekas on t\u00f5usnud umbes 1380 euroni. See on ikkagi madalam kui v\u00f5lakriisi alguses.<\/p>\n

Ostuj\u00f5u pariteedi alusel on Kreeka EL-i p\u00f5hjas, ohkab Missos.<\/p>\n

Missos leiab, et m\u00f5ned viimastel aastatel l\u00e4bi viidud reformid on tulemusi andnud. Kreeka kontrollib n\u00fc\u00fcd oma avaliku sektori kulutusi ja on lihtsustanud ettev\u00f5tluslubade v\u00e4ljastamise tavasid. B\u00fcrokraatiat on ohjeldatud.<\/p>\n

Missos teab, et v\u00f5lg ja kokkuhoiumeetmed on praegu Soomes peamised probleemid. Ta soovitab Soomel kohandamismeetmeid hoolikalt suunata. Kreeka kriisi ajal pidas elanikkond kinnisvaramaksu eba\u00f5iglaseks, kuna see ei s\u00f5ltunud sissetulekust.<\/p>\n

Paar aastat tagasi lubas Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis kreeklastele rohkem ja paremaid t\u00f6\u00f6kohti. Loodud on pool miljonit uut t\u00f6\u00f6kohta.<\/p>\n

Missose s\u00f5nul saab aga julgustavat trendi seletada asjaoluga, et inimesed t\u00f6\u00f6tavad peamiselt turismi-, toitlustus- ja majutussektoris. Magistrikraadiga noored t\u00f6\u00f6tavad saartel kelneritena v\u00f5i doktorikraadiga hotelli vastuv\u00f5tus.<\/p>\n

Missos kasutab Kreeka kohta terminit \u201ekohvikumajandus\u201d.<\/p>\n

Suurem osa v\u00e4lismaistest otseinvesteeringutest on kinnisvarasektoris, mis on seotud turismiga, \u00fctleb ta.<\/p>\n

Kohvikumajanduses on t\u00f6\u00f6 halvasti tasustatud ja kiire tempoga. Valitsus on l\u00e4bi surunud ka 13-tunnise t\u00f6\u00f6p\u00e4eva v\u00f5imaluse.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6viljakus t\u00f6\u00f6tunni kohta<\/a> on alla 50 protsendi EL-i keskmisest. Samal ajal t\u00f6\u00f6tavad Eurostati andmetel kreeklased EL-is k\u00f5ige rohkem, keskmiselt 39,8 tundi n\u00e4dalas.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd p\u00fc\u00fcab Kreeka valitsus suurendada investeeringuid tehnoloogiasse. See suudaks suurendada t\u00f6\u00f6viljakust.<\/p>\n

Tehnoloogiainvesteeringud on Kreekas poole v\u00e4iksemad kui Soomes.<\/p>\n

\u00dcks Soome tehnoloogiaettev\u00f5te on just Kreekasse investeerinud, nimelt satelliidifirma Iceye. Tegevjuht Vasilis Chaloulakos selgitab, miks Iceye Kreekasse laienes.<\/p>\n

\u201eKreeka valitsus kasutas EL-i stiimuliraha Soome tehnoloogia jaoks,\u201d \u00fctleb Chaloulakos.<\/p>\n

Stimuleerimisfond on t\u00f5epoolest olnud avaliku sektori investeeringute mootor. Kreeka on saanud EL-is SKP suhtes k\u00f5ige rohkem stiimuliraha.<\/p>\n

Chaloulakos r\u00f5hutab, et Kreekal ja Soomel on Euroopa kaitse- ja julgeolekustrateegias oluline roll. M\u00f5lemad riigid on n\u00fc\u00fcd hankimas muu hulgas oma luuresatelliite.<\/p>\n

Kosmosetehnoloogia aitab Kreeka majandusel samuti ajude \u00e4ravoolu \u00e4ra hoida. Hea n\u00e4ide on k\u00f5rgelt haritud 36-aastane Chaloulakos.<\/p>\n

Ta on \u00fcks hinnanguliselt poolest miljonist noorest haritud inimesest<\/a>, kes majanduskriisi ajal v\u00e4lismaale kolis.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd on Chaloulakose eesm\u00e4rk, et Iceye hakkaks peagi Kreekas algusest l\u00f5puni v\u00e4ikesatelliite tootma.<\/p>\n

\n\tLoe lisaks\n<\/p>\n

\tDiscover more from eestinen<\/p>\n

Subscribe to get the latest posts sent to your email.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa riikide majanduste edetabel muutus, kui endine mahaj\u00e4\u00e4ja Kreeka kerkis eelmise 2024. aasta numbrite p\u00f5hjal majandusajakirja Economist v\u00f5rdluses…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":69898,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36],"class_list":{"0":"post-69897","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115761626649628280","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69897","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=69897"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69897\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/69898"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=69897"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=69897"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=69897"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}