Eesti tervishoius\u00fcsteemi tulevik s\u00f5ltub otsustavast k\u00fcsimusest: kas me keskendume sellele, mis hoiab tervishoiuraha kokku ja mille kaudu saab arstiabi paremini korraldada v\u00f5i vastupidi, liigume killustunud lahenduste poole, mis muudavad s\u00fcsteemi n\u00f5rgemaks ja ebaefektiivseks?<\/p>\n
Riik on juba aastaid \u00f6elnud, et tervisekeskused ja esmatasand tervikuna on t\u00e4nase ja homse tervishoiu nurgakivi. See ei ole pelgalt s\u00f5nak\u00f5lks, tervisekeskuste mudel on end t\u00f5estanud nii professionaalse kvaliteedi, meeskonnat\u00f6\u00f6 kui ka k\u00f5ige olulisema ehk patsiendi vaates. Lisaks on tervisekeskused noortele atraktiivseks t\u00f6\u00f6keskkonnaks.<\/p>\n
Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidu organisatsiooniuuring kinnitab samuti, et tervisekeskustes on tugev sisekliima, head t\u00f6\u00f6vahendid ja \u2013keskkond, toetav juhtimine ja v\u00e4ga k\u00f5rge p\u00fchendumus nii arstide kui \u00f5dede hulgas. Need v\u00e4\u00e4rtused ei teki iseenesest, need s\u00fcnnivad seal, kus t\u00f6\u00f6 on korraldatud \u00fchtsel loogikal, meeskond toimib ja toetab \u00fcksteist ning patsiendi teekond on l\u00e4bim\u00f5eldud algusest l\u00f5puni.<\/p>\n
Praegune mudel vajab aga oluliselt tugevamat toestust. Kui riik soovib, et esmatasand oleks tervishoiu raskuskese, peab ka rahastus seda kajastama.<\/p>\n
Kui on kvaliteet, peab sellele j\u00e4rgnema ka seda toetav rahastus<\/p>\n
Esmatasandil tehakse t\u00f6\u00f6d, mis katab terve elukaare s\u00fcnnist k\u00f5rge vanuseni, ennetusest krooniliste haiguste juhtimiseni. Enamik p\u00f6\u00f6rdumistest on \u00f5etasandil ning h\u00e4sti v\u00e4lja\u00f5petatud ja professionaalsed \u00f5ed on selle s\u00fcsteemi selgroog.<\/p>\n
Nad suudavad lahendada suure osa muredest iseseisvalt, mist\u00f5ttu j\u00f5uab perearsti juurde just see patsient, kelle mure v\u00f5i probleem vajab arsti kompetentsi. Selline t\u00f6\u00f6jaotus on osa terviklikust meeskonnat\u00f6\u00f6 printsiibist, kus perearst panustab eriarsti teadmistega seal, kus seda enim vajatakse: laste arengu j\u00e4lgimises, ennetuses, riskipatsientidega tegelemises jpm. Lisaks peavad kuuluma tervisekeskuse meeskonda \u00fcldarstid, kes toetavad eriarste lihtsamate juhtumite lahendamisel.<\/p>\n
Kui peremeditsiini soovitakse tuua juurde noori arste ja \u00f5desid, siis uuringute alusel eelistavad nad t\u00f6\u00f6tada just sellistes meeskondades. \u00dchtsed andmebaasid, sissekannete loogikad, digitriaa\u017eilahendused ja meeskonnasisene selge t\u00f6\u00f6jaotus ei ole lihtsalt mugavus, need on patsiendi sujuva ja tervikliku abisaamise eeltingimused. Tervisekeskustes praktiseeritav meeskonnamudel loob j\u00e4rjepidevuse. Kui \u00fcks t\u00f6\u00f6taja on eemal, v\u00f5tab teine juhtumi sujuvalt \u00fcle.<\/p>\n
Just siin tulebki m\u00e4ngu kvaliteedi ja innovatsiooni rahastamine. Innovatsioon ei ole pelgalt tehnoloogia, see on pidev digiteekondade arendamine, uute teenuste juurutamine, uute seadmete ja ruumide sisustamine ning meeskonna koolitamine. K\u00f5ik see loob v\u00e4\u00e4rtust patsiendile, kuid vajab investeerimist inimestesse. Ka kvaliteeti ja koost\u00f6\u00f6d tuleb motiveerida. Miks arvatakse, et esmatasand on ennast isejuhtiv s\u00fcsteem? Ei ole.<\/p>\n
“Soovime patsienditeekonnad \u00fcle Eesti muuta sujuvaks ja parandada j\u00e4rjekindlalt koost\u00f6\u00f6d sotsiaalvaldkonnaga.”<\/p>\n
Kui riik ootab tervisekeskustelt n\u00fc\u00fcdisaegset teenust ja arstiabi kvaliteetset osutamist, peab rahastus vastama ka meeskonnat\u00f6\u00f6 tegelikele kuludele. Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit l\u00f5i sel aastal kvaliteedistandardi ning suur osa tervisekeskustest pingutavad igap\u00e4evaselt selle nimel, et kvaliteeti \u00fchtlustada ja j\u00e4rjekindlalt parendada. Soovime patsienditeekonnad \u00fcle Eesti muuta sujuvaks ja parandada j\u00e4rjekindlalt koost\u00f6\u00f6d sotsiaalvaldkonnaga.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6koormuse raport kinnitab, et tasakaal ei ole paigas. Perearstid ja \u00f5ed teevad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt \u00fcletunde, digip\u00f6\u00f6rdumiste maht kasvab ning vajalik t\u00f6\u00f6j\u00f5uressurss \u00fcletab rahastusega kaetava mahu \u00fcha enam.<\/p>\n
Kvaliteeti ei saa hoida \u00fcletundidega. Innovatsiooni ei saa hoida \u00f5hinap\u00f5hiselt. Ja j\u00e4tkusuutlikkust ei saa tagada \u00fcksnes kohusetunde najal. Sama kehtib ka ennetust\u00f6\u00f6le, mida esmatasandi t\u00f6\u00f6tajad tahavad teha ning mida uute n\u00f5uete ja m\u00e4\u00e4ruse kohaselt peab veelgi rohkem tegema.<\/p>\n
Tugevdame toimivat, mitte ei loo dubleerivat tervishoiukorraldust<\/p>\n
Meil on Eestis olemas toimiv mudel. Tervisekeskused pakuvad mitme eriala teenuseid, mis katavad suure enamiku inimese tervisemurede teekonnast kodu l\u00e4hedal. See on kulut\u00f5hus, inimkeskne ja j\u00e4rjepidev viis tervishoidu korraldada.<\/p>\n
Selle taustal on oluline s\u00f5nastada ka \u00fcks p\u00f5him\u00f5tteline valik, mille ees Eesti seisab. Kas tugevdame olemasolevaid tervisekeskusi ehk organisatsioone, millel on juba v\u00e4lja kujunenud taristu, meeskonnad ja t\u00f6\u00f6korraldus v\u00f5i loome paralleelseid ja dubleerivaid lahendusi, mis killustavad s\u00fcsteemi ja hajutavad vastutust?<\/p>\n
Uute omanike lisandumine raha ega inimesi juurde ei too. Me ei vaja omandisuhete reforme, vaid olemasoleva korralduse paremat rahastamist vastavalt tegelikele t\u00f6\u00f6mahtudele ja n\u00f5uetele. Teada on, et esmatasandi visiitide arv aina kasvab, ka seep\u00e4rast peaks rahastus liikuma sinna, kus probleeme p\u00e4riselt ennetatakse ja lahendatakse.<\/p>\n
Tervisekeskus hoiab nii patsienti kui ka t\u00f6\u00f6tajat<\/p>\n
Tervisekeskused pakuvad midagi, mida \u00fcksikpraksised suudavad harva: sujuvat kolleegide asendust, kandvat rolli kriisisituatsioonis, j\u00e4rjepidevaid koolitusi, subspetsialiseerumist ja p\u00fcsivat meeskonnatuge. Haigestumiste puhul \u00fcksikpraksise t\u00f6\u00f6 v\u00f5ib seiskuda olulises mahus ja puhkuseasendajate puudumise t\u00f5ttu ei saada sageli aastate jooksul \u00fcldse puhkust. Tervisekeskustes v\u00f5tab meeskond ja asendajad patsiendid \u00fcle ja hoiab j\u00e4rjepidevuse alles.<\/p>\n
Tervisekeskustes saavad nii arstid, \u00f5ed kui ka teised spetsialistid tegeleda lisaks kitsamate valdkondadega, mis neile p\u00e4riselt korda l\u00e4hevad, ja nendes lisateadmisi hankida, olgu see ps\u00fc\u00fchikah\u00e4irete, nahahaiguste, haavahoolduse, diabeedi v\u00f5i toitumisn\u00f5ustamise erialadel. Kui spetsialist saab lisaks oma tavat\u00f6\u00f6le pakkuda meeskonnasisest ekspertlust, on patsiendi abi t\u00e4psem ja sageli v\u00e4heneb vajadus eriarstiabi j\u00e4rele. See on kvaliteet, mis ei ole juhuslik, vaid s\u00fcsteemselt arendatud soov pakkuda rohkem teenuseid kodul\u00e4hedases tervisekeskuses.<\/p>\n
Just see on ka \u00fcks p\u00f5hjus, miks tervisekeskused on atraktiivsed noortele perearstidele ja -\u00f5dedele. Nad n\u00e4evad, et see mudel on t\u00f6\u00f6kindel, \u00f5iglane ja inimesi hoidva struktuuriga. See ei ole pelgalt personalik\u00fcsimus, see on investeering Eesti tervishoiu j\u00e4relkasvu.<\/p>\n
Tugev esmatasand on investeering Eesti tervisesse<\/p>\n
Viieaastane rahastusmudel, mille m\u00f5ju hakkab esmatasandil avalduma, ei ole lihtsalt administratiivne dokument. See on poliitiline ja strateegiline teet\u00e4his: kas riik \u00fctleb otsusekindlalt, et tervisekeskuste mudel on see, millele me oma tervishoiu rajame v\u00f5i j\u00e4tkame eriarstiabi eelistamist?<\/p>\n
Tervisekeskustel on selge plaan ja v\u00f5imekus, meil on kvaliteedistandard, digiteekonnad, meeskonnamudel ja tugev strateegiline visioon, oleme valmis \u00fcksikpraksiste v\u00f5rgustamiseks ja nende tegevuse toetamiseks. Aga partnerlus riigiga saab toimida ainult siis, kui rahastus ja \u00f5igusruum toetab neid samu eesm\u00e4rke, mida riik s\u00f5nades v\u00e4\u00e4rtustab.<\/p>\n
Kui riik ootab tervisekeskustelt kvaliteeti, peab ta rahastama kvaliteeti. Kui riik ootab innovatsiooni, peab ta looma ressursi innovatsiooniks. Kui riik ootab j\u00e4tkusuutlikkust, peab ta investeerima end juba t\u00f5estanud s\u00fcsteemi tegeliku potentsiaali avamisse.<\/p>\n
Tugev esmatasand ei ole kulu. See on k\u00f5ige tasuvam investeering Eesti tervisesse. Tervisekeskused hoiavad \u00e4ra kallid eriarstiabi teenused, juhivad krooniliste haigete teekondi ja pakuvad inimestele turvatunnet, et abi on olemas, m\u00f5testatud ja j\u00e4rjepidev.<\/p>\n
Eesti perearstid koos meeskondadega on oma senise t\u00f6\u00f6ga loonud v\u00e4ga hea esmatasandi tervishoiu baasi, mis vajab n\u00fc\u00fcd v\u00e4\u00e4rtustamist ka tegudes, mitte s\u00f5nades. Tervisekeskused ja nendega v\u00f5rgustunud \u00fcksikpraksised suudavad luua lisandv\u00e4\u00e4rtust ja lahendada j\u00e4rjepidevuse probleemid, kui nende p\u00f5hjendatud ja arengut toetavad tegevuskulud on kaetud.<\/p>\n
Selleks, et inimesed saaksid sama head ja sujuvat abi esmatasandil ka edaspidi, peab rahastus tugevamalt toetama kvaliteeti ning vastama tegelikele kuludele, mida meeskonnap\u00f5hine tervisekeskuse mudel p\u00e4riselt n\u00f5uab.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti tervishoius\u00fcsteemi tulevik s\u00f5ltub otsustavast k\u00fcsimusest: kas me keskendume sellele, mis hoiab tervishoiuraha kokku ja mille kaudu saab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":70019,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[33356,26,27,37,33,35554,35,35553,34,36,31,32,21,28,29,2538,19,15144,5725,25,308,512,35552,562,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-70018","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-anneli-talvik","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-esmatasandi-tervisekeskuste-liit","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-esmatasandi-arstiabi","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-meditsiin","24":"tag-news","25":"tag-perearstid","26":"tag-pereoed","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-tervis","29":"tag-tervisekassa","30":"tag-tervisekeskused","31":"tag-tervishoid","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115762244198080036","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70018","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=70018"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70018\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/70019"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=70018"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=70018"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=70018"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}