Keelen\u00f5ude kehtestamine ajateenistusse v\u00f5etavatele noortele ei m\u00f5juta oluliselt ajateenijate arvu juba praegu ning selle m\u00f5ju v\u00e4heneb tulevikus veelgi, selgub kaitseminister Hanno Pevkuri vastuses riigikogu liikme Lauri Laatsi kirjalikule k\u00fcsimusele.<\/p>\n
“Ajateenistuses osalevate noorte arvu v\u00e4henemist ei prognoosita. Eesm\u00e4rk on tagada igal aastal ligikaudu 4000 kutsealuse asumine ajateenistusse. L\u00e4hiaastatel suureneb kutsealuste \u00fcldarv ning eesti keele oskuse puudumisest tulenev m\u00f5ju ajateenistusse kutsumisele on hinnanguliselt marginaalne,” vastas Pevkur (Reformierakond) keskerakondlase Laatsi k\u00fcsimusele selle kohta, kuidas m\u00f5jutab kaitsev\u00e4eteenistuse seaduse muutmisega kehtestatav n\u00f5ue, et ajateenija oskaks eesti keelt v\u00e4hemalt tasemel B1, ajateenijate arvu ja sellega Eesti kaitsev\u00f5imet.<\/p>\n
Pevkuri t\u00f5i v\u00e4lja ka kaitseressursside ameti (KRA) prognoosi, mille kohaselt ei saaks keelen\u00f5ude kehtestamisel ajateenistusse kutsuda umbes viit protsenti muudele n\u00f5uetele vastavaid kutsealuseid, mis arvuliselt t\u00e4hendab ligikaudu 200 kutsealust aastas.<\/p>\n
“Keskpikas perspektiivis on oodata n\u00e4itaja v\u00e4henemist, kuna hariduss\u00fcsteemi \u00fcleminek eestikeelsele \u00f5ppele hakkab 2030. aastatel avaldama positiivset m\u00f5ju. Pikemas vaates prognoosib KRA, et keelen\u00f5ude alusel ajateenistusse mittekutsutute osakaal stabiliseerub 1,5 protsendi tasemel, seejuures arvestades, et osa noormeestest omandab hariduse erakoolides v\u00f5i v\u00e4lisriikides,” selgitas ta.<\/p>\n
Kaitseministri kirjas toodud andmete kohaselt v\u00f5eti 2020. aastal ajateenistusse 3462 noort, kellest t\u00e4iendavat keele\u00f5pet vajas 235 ajateenijat (6,8 protsenti). J\u00e4rgmisel aastal olid samad n\u00e4itajad 3164 ja 189 (ehk keele\u00f5pet vajas 6,0 protsenti), 2022. aastal 3342 ajateenijat ja 266 (8,0 protsenti), 2023. aastal 3635 ajateenijat ja 243 (6,7 protsenti) ning 2024. aastal 3867 ajateenijate ja 392 (10,1 protsenti). Viie aasta keskmisena vajas t\u00e4iendavat keele\u00f5pet 7,6 protsenti ajateenijatest.<\/p>\n
Pevkur v\u00e4listas sisuliselt m\u00f5tte, et kaitsev\u00e4gi saaks pakkuda piisava keeleoskuseta ajateenijatele keele\u00f5pet selliselt, et keeleoskuse puudumine ei takistaks riigikaitseliste oskuste omandamist.<\/p>\n
“V\u00e4lja\u00f5pe algab ajateenistuse esimesest p\u00e4evast ning juhul, kui ajateenija keeleoskus ei vasta n\u00f5utavale tasemele, ei ole tal v\u00f5imalik seda omandada piisavas ning etten\u00e4htud mahus. Ajateenistuse k\u00e4igus pakutav piiratud mahus keeleline baas\u00f5pe v\u00f5imaldab omandada esmase suhtlustaseme, kuid teenistuse l\u00f5puks keele algtaseme saavutamine on v\u00e4lja\u00f5ppe seisukohast ebapiisav. Vajalik keeleoskus peab olema olemas teenistuse alguses, mitte selle l\u00f5pus. Ebapiisav keeleoskus takistab v\u00e4lja\u00f5ppe t\u00f5husat l\u00e4biviimist ning m\u00f5jutab negatiivselt \u00fcksuste lahinguvalmidust ja laiemalt riigi s\u00f5jalise kaitse v\u00f5imet,” r\u00f5hutas kaitseminister.<\/p>\n
Pevkur meenutas, et ajateenistuse eesm\u00e4rk on tagada v\u00e4lja\u00f5petatud reserv\u00fcksuste olemasolu, mida on v\u00f5imalik kriisiolukorras kiiresti teenistusse kutsuda, kusjuures kaitsev\u00e4e tehnilise taseme t\u00f5us eeldab ka v\u00e4lja\u00f5ppes\u00fcsteemi j\u00e4rjepidevat ajakohastamist.<\/p>\n
“Muutunud julgeolekukeskkonnale kiireks ja t\u00f5husaks reageerimiseks on vajalik kaitsev\u00e4e v\u00e4lja\u00f5ppes\u00fcsteemi edasine t\u00f5hustamine. Eesti keele oskuse parandamine ajateenijate seas on senini olnud eesk\u00e4tt v\u00e4lja\u00f5ppest tulenev v\u00e4ltimatu vajadus, mitte eraldiseisev eesm\u00e4rk. Kaitsev\u00e4gi peab keskenduma oma p\u00f5hifunktsioonile \u2013 s\u00f5jav\u00e4elise v\u00e4lja\u00f5ppe andmisele,” t\u00f5des kaitseminister.<\/p>\n