Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel laienevad tehispinnad Euroopas j\u00e4tkuvalt kiiremini kui kasvab rahvastik. Eriti teravalt joonistub see trend v\u00e4lja Balti riikides, kus lisandub seda OECD riikide keskmisest m\u00e4rksa kiiremini. Teadlaste hinnangul viitab olukord s\u00fcvenevale maakasutuse ebat\u00f5hususele. “L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes maksab selle kinni maksumaksja, ega seal teist valikut ei ole,” nentis Eesti Maa\u00fclikooli kinnisvara- ja maakorralduse professor Evelin J\u00fcrgenson.<\/p>\n
“Uusi hooneid ehitatakse k\u00f5ikjale, ka nendesse kohtadesse, kus rahvastik v\u00e4heneb. Isegi kui alevikeskuses kortermajad t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4vad, siis uusehitus toimub ikkagi paralleelselt.”
– K\u00e4rt Metsoja<\/p>\n
T\u00e4iendav maksuraha kulub eesk\u00e4tt sotsiaalsele ja tehnilisele taristule, mida uued arenduspiirkonnad vajavad ja n\u00f5uavad. Samas on J\u00fcrgensoni s\u00f5nul j\u00f5utud Harjumaal juba t\u00f5demuseni, et uute elanike peibutamine p\u00f5lluarendustesse ei pruugi olla enam omavalitsustele majanduslikult tasuv. “Viimsi oli \u00fcks esimestest, kes leidis, et sel pole enam kasulik neid inimesi juurde meelitada, sest lasteaed ja kool l\u00e4hevad palju rohkem maksma,” selgitas professor.<\/p>\n
Eesti Maa\u00fclikooli geodeesia nooremteadur K\u00e4rt Metsoja lisas, et probleem on terav ka v\u00e4iksemates omavalitsustes, mis ise t\u00f5mbekeskused pole. “Uusi hooneid ehitatakse k\u00f5ikjale, ka nendesse kohtadesse, kus rahvastik v\u00e4heneb. Isegi kui alevikeskuses kortermajad t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4vad, siis uusehitus toimub ikkagi paralleelselt,” s\u00f5nas nooremteadur.<\/p>\n
Statistiline n\u00e4itaja ehk k\u00f5vakattega pinna hulk elaniku kohta v\u00f5ib ka kasvada, kui uut pinda ei lisandu, sest kahaneva rahvaarvuga omavalitsustel napib raha ja v\u00f5imekust lammutada N\u00f5ukogude ajast j\u00e4\u00e4nud t\u00fchje hooneid v\u00f5i taastada endisi t\u00f6\u00f6stusalasid.<\/p>\n
Nii n\u00e4itas Metsoja ja J\u00fcrgensoni sel aastal ilmunud uuring, et aastatel 2018\u20132021 suurenes pinnase katmine ehk soil sealing peaaegu k\u00f5igis Eesti, L\u00e4ti ja Leedu omavalitsustes s\u00f5ltumata sellest, kas piirkonna elanike arv kasvas v\u00f5i kahanes.<\/p>\n
Idealistlik unelm<\/p>\n
Evelin J\u00fcrgenson nentis, et Eestis kannustas pikka aega andmetes peegelduvaid muutusi idealistlik unelm. “See on eestlastele kinnism\u00f5te: tahaks ikka minna kuhugi eraldi p\u00f5llu peale ja seal on tore. Samas n\u00e4eme pikaajalises protsessis, et ega seal p\u00f5llu peal nii hea ei olegi, sest linnulaul on sealt kadunud. Talunik paneb kuskile minu k\u00f5rvale s\u00f5nnikut, mis mulle ka ei meeldi. Buss ei k\u00e4i, kuidagi liikuma ei saa ja tekib j\u00e4lle liikumine linna tagasi,” kirjeldas professor.<\/p>\n
“V\u00f5ib-olla oleme saanud t\u00e4pselt selle, mida oleme tahtnud, meil oli vaja kiirelt edasi liikuda, tulid toetusrahad ja oli vaja neid kasutada.”
– Evelin J\u00fcrgenson<\/p>\n
K\u00e4rt Metsoja t\u00e4iendas, et tegu on v\u00e4\u00e4rtusk\u00fcsimusega: “Naabri maja ei paista, aga naabri suits paistab. Kui me pidevalt seda narratiivi korrutame, et selline on \u00f5ige eestlase elu, siis me normaliseerime maa raiskamist, mitte maa s\u00e4\u00e4stmist.”
Erinevalt Saksamaast v\u00f5i Prantsusmaast, kus on seatud riiklikud eesm\u00e4rgid maah\u00f5ive v\u00e4hendamiseks, puudub Eestil, L\u00e4til ja Leedul ses osas selge poliitika.<\/p>\n
Euroopa Liidu soovituslik eesm\u00e4rk on juba aastast 2011 on “Mitte \u00fchtegi hektarit uut maah\u00f5ivet aastaks 2050”. See t\u00e4hendab et uut maad tohib h\u00f5ivata ja kinni ehitada ainult tingimusel, kui sama suures mahus juba rikutud v\u00f5i sillutatud pinda muudetakse tagasi looduslikuks v\u00f5i p\u00f5llumajanduslikuks maaks. Eestis pole see j\u00f5udnud aga \u00fchtegi siduvasse \u00f5igusakti.<\/p>\n
Planeerimisseadus p\u00f5llumajandusmaale ehitamist ei keela ja kohalikel omavalitsustel on maakasutust puudutavate otsuste osas suur autonoomia. \u00dchelt poolt on aidanud Eesti paindlik planeerimiss\u00fcsteem riigil tempokalt areneda. M\u00fcndi teise k\u00fcljena v\u00f5imaldab see \u00fcldplaneeringu suuri eesm\u00e4rke v\u00e4iksemate detailplaneeringutega jupikaupa muuta. “V\u00f5ib-olla oleme saanud t\u00e4pselt selle, mida oleme tahtnud, meil oli vaja kiirelt edasi liikuda, tulid toetusrahad ja oli vaja neid kasutada,” nentis J\u00fcrgenson.<\/p>\n
Ta t\u00f5i v\u00f5rdluse Saksamaaga, mille professorid Eesti s\u00fcsteemi ikka ja j\u00e4lle imestavad. “Planeerimiss\u00fcsteem on siht, kuhu minnakse, aga teie seate \u00fcleval sihi, mida siis alt t\u00fchistama hakkate,” parafraseeris J\u00fcrgenson. Ehkki sellega kaasnev paindlikkus on professori hinnangul tore, v\u00f5ib olla see praegu Eesti riigile tervikuna liiga kallis.<\/p>\n
“Oleme n\u00e4inud, et p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00f5ik KOV-id n-\u00f6 planeerivad \u00fcle \u2013 meie rahvastikuprotsesside valguses ei ole usutav, et k\u00f5ik planeeritavad uued elamualad \u00fcldse leiaks vastava hulga elanikke.”
– K\u00e4rt Metsoja<\/p>\n
K\u00e4rt Metsoja lisas P\u00e4rnu n\u00e4itel, et juba \u00fcldplaneeringud v\u00f5ivad lubada rohev\u00e4ljadele suurte elamuarenduste rajamist. \u00dcksikud \u00fcldplaneeringut muutvad detailplaneeringud s\u00fcvendasid seda suundumust veelgi.<\/p>\n
N\u00f5nda lubati P\u00e4rnus \u00fcldplaneeringuga v\u00f5tta arenduseks kasutusele 218 ha looduslikku maad. \u00dcldplaneeringut muutvad detailplaneeringud haukasid veel lisaks 24 hektarit. Kokku kavandati aastatel 2015\u20132022 P\u00e4rnu \u00fcmbruses kehtestatud detailplaneeringutest looduslikele aladele 65 protsenti.<\/p>\n
“Oleme n\u00e4inud, et p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00f5ik KOV-id n-\u00f6 planeerivad \u00fcle \u2013 meie rahvastikuprotsesside valguses ei ole usutav, et k\u00f5ik planeeritavad uued elamualad \u00fcldse leiaks vastava hulga elanikke,” lisas Metsoja.<\/p>\n
J\u00fcrgensoni ja Metsoja anal\u00fc\u00fcs t\u00f5i esile ka varjatuma, ent mahult \u00fcha tugevama trendi. Kui 1990. aastatel ja 2000. aastate alguses vedas t\u00f5epoolest elamuehitus, siis viimastel k\u00fcmnenditel on pilt oluliselt muutunud. Kui aastatel 2000\u20132006 h\u00f5ivasid uued elamud ja maavarade kaevandamine (karj\u00e4\u00e4rid) looduslikku pinda enam-v\u00e4hem v\u00f5rdselt, siis perioodil 2012\u20132018 h\u00f5lvasid ainu\u00fcksi kaevandused aastas ligikaudu 225 hektarit jagu maad. Samal ajal moodustasid k\u00f5ik teised kategooriad \u2013 sh elamud, t\u00f6\u00f6stus ja \u00e4rimaa \u2013 kokku vaid 244 hektarit.<\/p>\n
Teadlased selgitavad seda n\u00f5iaringina, mille l\u00fckkas k\u00e4ima autokeskne planeerimine. Hajusalt paiknevad uusarendused eeldavad, et elanikud liiguvad autoga, mis n\u00f5uab uusi ja laiemaid teid. Teedeehitus omakorda vajab suures koguses t\u00e4itematerjali \u2013 kruusa ja liiva \u2013, mis toob kaasa uute karj\u00e4\u00e4ride avamise.<\/p>\n
Nii h\u00e4vitab valglinnastumine loodust kaudselt ka kaugel v\u00e4ljaspool asulaid.
Kui elamuehitus neelab peamiselt p\u00f5llumaad, siis kaevandused laienevad valdavalt metsade ja poollooduslike koosluste arvelt.<\/p>\n
Zombi-planeeringud ja puudulik seires\u00fcsteem<\/p>\n
Veel \u00fcks oluline Eesti planeerimiss\u00fcsteemi varjatud kitsaskoht on nn zombi-planeeringud ehk detailplaneeringud, millel puudub seaduse j\u00e4rgi kehtivusaeg. Nii v\u00f5ivad aastaid tagasi, n\u00e4iteks eelmise majandusbuumi ajal tehtud otsused t\u00e4nap\u00e4eval uuesti ellu \u00e4rgata, kuigi keskkondlikud ja sotsiaalsed vajadused on praeguseks kardinaalselt muutunud.<\/p>\n
Teadlased soovitavad selle lahendamiseks kehtestada detailplaneeringutele kindla kehtivusaja. See hoiaks \u00e4ra olukorra, kus linnade \u00fcmbruses j\u00e4tkub maa killustamine aegunud n\u00e4gemuste alusel. \u00dchtlasi aitaks see tagada, et arendused oleksid koosk\u00f5las ajakohaste strateegiliste eesm\u00e4rkidega.<\/p>\n
Samal ajal raskendab muutuste kaardistamist asjaolu, et \u00fcleeuroopalised seires\u00fcsteemid ei suuda Eesti h\u00f5redat asustust adekvaatselt peegeldada. Euroopa Keskkonnaagentuur j\u00e4lgib maah\u00f5ivet peamiselt Urban Atlase (UA) andmestiku kaudu, mis katab vaid suuremaid linnastuid \u2013 Eestis Tallinnat ja Tartut koos \u00fcmbritseva maakonnaga ning Narvat selle linna piirides.<\/p>\n
See j\u00e4tab t\u00e4helepanuta suure osa Eestis toimuvast valglinnastumisest. N\u00e4iteks P\u00e4rnu linn ja selle tagamaa, kus toimub aktiivne kinnisvaraarendus, j\u00e4\u00e4b Euroopa seire radarilt t\u00e4iesti v\u00e4lja, kuna seal elab alla 50 000 inimese. “Eestil puudub maah\u00f5ivest selge \u00fclevaade. Enne kui saab rakendada t\u00f5husaid meetmeid, on vaja v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada seires\u00fcsteem, mis sobib kohalike geograafiliste ja ajalooliste tingimustega,” kirjutavad J\u00fcrgenson ja Metsoja.<\/p>\n
Euroopa Liidu uue mulla seire ja vastupidavuse direktiivi rakendumisega on avalik ja poliitiline t\u00e4helepanu enam koondunud kitsamalt mulla katmisele asfaldi, betooni jms selmet k\u00e4sitleda maah\u00f5ivet laiema n\u00e4htusena. See l\u00e4henemine v\u00f5ib olla Eestis probleemne kahel p\u00f5hjusel.<\/p>\n
Esiteks v\u00f5ib see n\u00e4idata kahanevaid maapiirkondi eba\u00f5iglaselt halvas valguses, kuna seal on palju vana taristut v\u00e4heste elanike kohta. Teiseks v\u00f5ib see j\u00e4tta t\u00e4helepanuta arendused, mis k\u00fcll ei kata maapinda t\u00e4ielikult betooniga \u2013 n\u00e4iteks suured muruplatsidega elamurajoonid, kuid mis h\u00e4vitavad looduslikke \u00f6kos\u00fcsteeme ja p\u00f5llumajandusmaad.<\/p>\n
J\u00fcrgenson ja Metsoja j\u00e4reldavad, et Eestil on h\u00e4dasti vaja v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada oma riiklik seires\u00fcsteem ja eesm\u00e4rgid, mis arvestaksid kohalike erip\u00e4radega. Pimesi Euroopa keskmiste j\u00e4rgimine v\u00f5i tegevusetus v\u00f5ib viia olukorrani, kus Eesti maastik on killustatud ja taristu \u00fclalpidamine muutub v\u00e4henevale maksumaksjaskonnale \u00fcle j\u00f5u k\u00e4ivaks.<\/p>\n
Koost\u00f6\u00f6 v\u00f5lud<\/p>\n
Viimast aitaks leevendada ka naaberomavalitsuste tihedam koost\u00f6\u00f6. Selle asemel, et planeerida taristut regionaalselt ja kulut\u00f5husalt, n\u00e4eb Evelin J\u00fcrgensoni hinnangul praegu endiselt pigem omavahelist konkurentsi. “Samal ajal r\u00e4\u00e4gitakse P\u00f5hjamaades ammu sellest, kuidas kohalikud omavalitsused saavad nii-\u00f6elda win-win m\u00f5ttes koost\u00f6\u00f6d teha,” lisas professor.<\/p>\n
“Eks me k\u00f5ik maksame need maksud ja siis peame need ebat\u00f5husad otsused kinni maksma, ega seal teist valikut ei ole.”
– Evelin J\u00fcrgenson<\/p>\n
Eesti omavalitsuste soovimatus koost\u00f6\u00f6d teha v\u00e4ljendub praktilistes ja kulukates otsustes. J\u00fcrgenson kirjeldas olukorda Tartu ja selle naabervaldade n\u00e4itel. Piltlikult ei ehitata kahe piiri peale \u00fchist koolimaja v\u00f5i lasteaeda, vaid iga\u00fcks teeb oma. Senikaua, kuni s\u00fcsteem sunnib valdu \u00fcksteisega konkureerima, on raske loota ka regionaalselt targale planeerimisele.<\/p>\n
Metsoja, J\u00fcrgensoni ja nende kolleegide anal\u00fc\u00fcsid ilmusid ajakirjades Land<\/a> ja Town Planning Review<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel laienevad tehispinnad Euroopas j\u00e4tkuvalt kiiremini kui kasvab rahvastik. Eriti teravalt joonistub see trend v\u00e4lja Balti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":70047,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[35577,26,27,11255,37,33,35,4337,35572,34,36,35571,31,32,21,35573,35569,4080,28,29,35574,7032,19,35575,25,35576,23,24,22,20,35570,30],"class_list":{"0":"post-70046","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-aarelinnastumine","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-detailplaneeringud","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-eesti-maaulikool","16":"tag-elamumajandus","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-evelin-jurgenson","20":"tag-featured-news","21":"tag-featurednews","22":"tag-headlines","23":"tag-kart-metsoja","24":"tag-keskkonnahoid","25":"tag-kohalikud-omavalitsused","26":"tag-latest-news","27":"tag-latestnews","28":"tag-maahoive","29":"tag-maakasutus","30":"tag-news","31":"tag-pinnase-katmine","32":"tag-populaarseimad-lood","33":"tag-ruumi-planeerimine","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-uudised","38":"tag-valglinnastumine","39":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70046","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=70046"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70046\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/70047"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=70046"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=70046"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=70046"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}