Loomingu Raamatukogus ilmus Hasso Krulli essee “Igavene taastulek”. Avaldame teosest l\u00fchikese katkendi.<\/p>\n
<\/p>\n
Filosoof, t\u00f5lkija ja luuletaja Hasso Krull alustab oma esseed Friedrich Nietzschega. Friedrich Nietzsche armastas teha pikki jalutusk\u00e4ike. 1881. aastal tabas teda \u00fchel sellisel jalutusk\u00e4igul ootamatu \u00e4ratundmine, mis andis kogu tema senisele m\u00f5tlemisele uue suuna. Tema ees seisis suur p\u00fcramiidikujuline kaljurahn, mille kuju ja \u00fcmbrus \u00e4kki paistsid pisimate detailideni tuttavad, ehkki ta ei olnud selles paigas varem k\u00e4inud.<\/p>\n
Igavese taastuleku kogemus sai Nietzsche m\u00f5tlemises p\u00f6\u00f6rdeliseks. 20. sajandil leidis see idee aga j\u00e4tkajaid, kes Nietzsche intuitsiooni hoopis uutmoodi t\u00f5lgendasid. Nende seas paistavad eriti silma Mircea Eliade ja Gilles Deleuze. Ja v\u00f5ib-olla ka luuletaja Artur Alliksaar.<\/p>\n
Katkend<\/p>\n
Hasso Krull, “Igavene taastulek”<\/p>\n
K\u00e4ia on igavene tee, aga \u00f5htu ligineb juba.<\/p>\n
Artur Alliksaar<\/p>\n
Kes ei kuule kalade hu\u0308u\u0308du, see ei teagi, mis on elu.<\/p>\n
Gilles Deleuze<\/p>\n
1.<\/p>\n
Vahel \u00f6eldakse, et elu olevat lu\u0308hike. N\u00f5nda v\u00f5ib m\u00f5elda siis, kui pu\u0308u\u0308ame anda u\u0308levaadet asjust, mida oleme teinud, ja avastame, et k\u00f5ike saab jutustada v\u00e4ga napis\u00f5naliselt. Niisugusest jutustusest saab omakorda teha lu\u0308hema kokkuv\u00f5tte, ja kokkuv\u00f5ttest veelgi lu\u0308hema resu\u0308mee. Viimaks j\u00e4\u00e4b j\u00e4rele ainult paar lauset, mis sarnanevad Faehlmanni tuntud epigrammiga: “\u00dckskord oli u\u0308ks mees. Ta su\u0308ndis, kosis ja suri. \/ Enam ma temast ei tea. Aga see oli u\u0308ks mees.” Napp ja u\u0308ldistav s\u00f5nastus j\u00e4tab mulje, et juttu v\u00f5iks olla kellest tahes. T\u00f5si ku\u0308ll, Faehlmann ise oli poissmees, arvatavasti ei kosinud ta kedagi. Kui aga asendaksime s\u00f5na “kosis” veel u\u0308ldisema m\u00e4\u00e4ratlusega “elas”, sobiks see tekst v\u00e4ga paljude kohta, keda v\u00f5inuks iseloomustada s\u00f5naga “mees”. Kuid sedagi s\u00f5na saab asendada. K\u00f5iki s\u00f5nu saab asendada. Keegi on kunagi olnud, ja hiljem olemast lakand. Enam me temast ei tea \u2013 ega tea, kes me oleme ise. Ometi saab vaatepunkti h\u00f5lpsasti ka u\u0308mber p\u00f6\u00f6rata. Kui pu\u0308u\u0308ame meenutada k\u00f5ike, mida oleme juba l\u00e4bi elanud, avaneb minevik lehvikuna, tohutu panoraamina, millesse v\u00f5ib su\u0308veneda l\u00f5putult. Minevikku sisenedes meenub j\u00e4rjest uusi u\u0308ksikasju, lisandub detaile, mis muudavad kujutluse j\u00e4rjest mahukamaks. Saabub hetk, kus seda k\u00f5ike saab pisut liiga palju, me ei suuda enam rohkem vastu v\u00f5tta, see k\u00f5ik on liiga t\u00f5eline, liiga vastupandamatu. \u00d5nneks detailid aga \u00e4hmastuvad. Mineviku v\u00e4rvid, helid, l\u00f5hnad ja puudutused tuhmuvad, ujuvad kuhugi \u00e4ra ja me laseme neil rahulikult minna. See on vajalik, et saaksime rahus olla, muidu viibiksime aina meenutustes nagu Borgese novelli k\u00f5ikem\u00e4letav Funes. Unustus on imerohi. Aga unustusest hoolimata j\u00e4\u00e4b meile ikka alles tunne, et k\u00f5ik see on kusagil olemas, on olemas aja su\u0308gavustes, kogemuse ookeanis, isegi kui me sinna p\u00e4riselt ei ku\u0308u\u0308ni v\u00f5i igaks juhuks sukelduda ei taha. Seda tunnet nimetas Henri Bergson kestuseks (dur\u00e9e). Asjad kestavad ikka, nad kestavad ka p\u00e4rast m\u00f6\u00f6dumist, kuigi nad pole enam k\u00e4esolevad asjad. Neil on ikka oma v\u00e4gi, varjatud v\u00e4gi.<\/p>\n
Sellest minevikutajust hakkabki t\u00e4rkama aim, et olevik ei ole lihtsalt olevik. Olevikku t\u00e4idab kogu aeg miski, mis on olevikust endast suurem, voolab u\u0308le \u00e4\u00e4re, kaob ja ilmub j\u00e4lle uuesti. Miski on lakkamatult naasmas, lakkamatult tagasi tulemas, ja pole u\u0308ldse t\u00e4htis, kas me seda tunnetame v\u00f5i ei, usume v\u00f5i ei, m\u00e4letame v\u00f5i ei \u2013 sellel tagasitulekul on unustusest veel suurem v\u00e4gi. Sest see ei tule tagasi lihtsalt niisama, vaid see ka tahab tagasi tulla. Kui su\u0308u\u0308vida kestusesse, v\u00f5ime seda peaaegu kehaliselt tundma hakata, iseenda kogemuse p\u00f5hjas. See tahtmine ei ole v\u00e4ljaspoolne. See ei ole kellegi teise tahtmine, vaid ka meie enda tahtmine, kummaline igatsus ja ootus. Me tahame, igatseme, ootame, lausa armastame seda tagasitulekut. Justkui tuleks minevikust tagasi midagi meist endist, v\u00f5i justkui ei oleks me t\u00e4ielikud, kui mingi osa meist lakkamatult ei naaseks. Aga mis ometi? Ja miks ei ole me pu\u0308sivalt iseendas kohal, vaid ikka kusagil mujal, n\u00f5nda et ainult see naasmine, ainult see teiselt-poolt-saabumine annabki olemisele su\u0308gavuse?<\/p>\n
Sellest minevikutajust hakkabki t\u00e4rkama aim, et olevik ei ole lihtsalt olevik. Olevikku t\u00e4idab kogu aeg miski, mis on olevikust endast suurem, voolab u\u0308le \u00e4\u00e4re, kaob ja ilmub j\u00e4lle uuesti. Miski on lakkamatult naasmas, lakkamatult tagasi tulemas, ja pole u\u0308ldse t\u00e4htis, kas me seda tunnetame v\u00f5i ei, usume v\u00f5i ei, m\u00e4letame v\u00f5i ei \u2013 sellel tagasitulekul on unustusest veel suurem v\u00e4gi. Sest see ei tule tagasi lihtsalt niisama, vaid see ka tahab tagasi tulla. Kui su\u0308u\u0308vida kestusesse, v\u00f5ime seda peaaegu kehaliselt tundma hakata, iseenda kogemuse p\u00f5hjas. See tahtmine ei ole v\u00e4ljaspoolne. See ei ole kellegi teise tahtmine, vaid ka meie enda tahtmine, kummaline igatsus ja ootus. Me tahame, igatseme, ootame, lausa armastame seda tagasitulekut. Justkui tuleks minevikust tagasi midagi meist endist, v\u00f5i justkui ei oleks me t\u00e4ielikud, kui mingi osa meist lakkamatult ei naaseks. Aga mis ometi? Ja miks ei ole me pu\u0308sivalt iseendas kohal, vaid ikka kusagil mujal, n\u00f5nda et ainult see naasmine, ainult see teiselt-poolt-saabumine annabki olemisele su\u0308gavuse?<\/p>\n
***<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Loomingu Raamatukogus ilmus Hasso Krulli essee “Igavene taastulek”. Avaldame teosest l\u00fchikese katkendi. Filosoof, t\u00f5lkija ja luuletaja Hasso Krull…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":70137,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,17160,35611,7841,140],"class_list":{"0":"post-70136","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-hasso-krull","15":"tag-igavene-taastulek","16":"tag-loomingu-raamatukogu","17":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115762837898539875","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70136","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=70136"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70136\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/70137"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=70136"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=70136"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=70136"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}