Laats uuris oma kirjalikus p\u00f6\u00f6rdumises, kas kaitseministeerium on prognoosinud, kui suur hulk kutsealuseid j\u00e4\u00e4b muudatuse t\u00f5ttu kaitsev\u00e4eteenistusest l\u00e4hiaastatel k\u00f5rvale. Pevkur s\u00f5nas kirjalikus vastuses, et kaitseressursside amet (KRA) on koostanud prognoosi, mille kohaselt j\u00e4\u00e4ks aastas k\u00f5rvale umbes 200 sellist kutsealust, kelle keeleoskus ei vasta muudetava seaduse n\u00f5uetele.<\/p>\n
\u201eKeskpikas perspektiivis on oodata n\u00e4itaja v\u00e4henemist, kuna hariduss\u00fcsteemi \u00fcleminek eestikeelsele \u00f5ppele hakkab 2030. aastatel avaldama positiivset m\u00f5ju,\u201c m\u00e4rkis kaitseminister oma vastuses. Ta lisas, et pikemas vaates prognoosib KRA keelen\u00f5ude alusel ajateenistusse mittekutsutute osakaalu stabiliseerumist 1,5 protsendi tasemel, v\u00f5ttes arvesse ka seda, et osa noormeestest omandab hariduse erakoolides v\u00f5i v\u00e4lisriikides.<\/p>\n
Seejuures k\u00fcsis Laats, kui palju on viimasel viiel aastal \u00fcldse kutsealuseid ajateenistusse kutsutud ning kui paljud neist on reaalselt ajateenistusse asunud. Lisaks uuris ta, kui paljudel neist vajalik keeleoskus puudus ja kui kiirelt nad vajaliku keeletaseme omandasid.<\/p>\n
Kaitseminister vastas Laatsile tabeliga, kust n\u00e4htub, et 2020. aastal asus ajateenistusse 3462 ajateenijat, kohale ei ilmunud 187 ja keele\u00f5pet vajas 235. Kaks aastat hiljem, 2022. aastal olid need numbrid vastavalt 3342, 229 ja 266. M\u00f6\u00f6dunud aastal asus ajateenistusse 3867 ajateenijat, kohale ei ilmunud 152 ja keele\u00f5pet vajas 392. Viimase viie aasta l\u00f5ikes on ajateenistusse asunud 17 470 ajateenijat, kellest keele\u00f5pet on vajanud 1325.<\/p>\n
Pevkur: vajalik keeleoskus peab olema teenistuse alguses, mitte l\u00f5pus<\/p>\n
Laats m\u00e4rkis ka, et komisjoni aruteludest j\u00e4i segaseks, kuidas t\u00e4pselt ikkagi ajateenijate keeleoskust kontrollima hakatakse. \u201eMillise meetme v\u00f5i kontrollis\u00fcsteemi abil hinnatakse keeleoskuse tegelikku taset. Kas see tuleb vaid automaatselt haridusasutuse andmetest v\u00f5i on v\u00f5imalik ka l\u00e4bida eraldi keeleoskust t\u00f5endavat testi?\u201c k\u00fcsis ta.<\/p>\n
\u201eKeeleoskuse olemasolu hinnatakse kutsealuse omandatud hariduse ning eesti keele tasemeeksami tulemuste alusel. KRA ei vii l\u00e4bi kutsealuste eesti keele oskuse eraldi hindamist,\u201c vastas Pevkur. \u201eKutsealusel, kes ei ole omandanud haridust eesti keeles, on v\u00f5imalik omal algatusel tasuta sooritada eesti keele tasemeeksam.\u201c<\/p>\n
Kuna keeleoskuse puudumine ei vabasta noort kaitsev\u00e4ekohustusest, k\u00fcsis Laats, milline plaan vajaliku keeleoskuseta ajateenijate kaasamiseks ministeeriumil on. \u201eKas neid suunatakse t\u00e4iendavasse keele\u00f5ppesse? Millised on vastavad ressursid ja ajakava? Kuidas toimub hilisem kutsumine kaitsev\u00e4kke, kui keeleoskus on paranenud?\u201c p\u00f6\u00f6rdus Laats kaitseministri poole.<\/p>\n
Pevkur m\u00e4rkis, et k\u00f5igi kaitsev\u00e4ekohuslaste andmeid t\u00f6\u00f6deldakse kaitsev\u00e4ekohuslaste registris, mis vahetab andmeid automaatselt ja regulaarselt teiste riiklike registrite ja andmebaasidega, sh ka hariduse infos\u00fcsteemiga. \u201eJuhul kui kutsealune omandab hariduse eesti keeles v\u00f5i sooritab edukalt eesti keele tasemeeksami, kajastub vastav teave kaitseressursside ameti k\u00e4sutuses olevates andmekogudes ning kutsealune kutsutakse edasiste toimingute l\u00e4biviimiseks v\u00e4lja,\u201c \u00fctles ta. <\/p>\n
Seejuures lisas Pevkur, et see, kas ja kuidas liigutakse edasi eesti keele \u00f5ppega kutsealustele kuniks hariduss\u00fcsteem l\u00e4heb \u00fcle eestikeelsele \u00f5ppele, on praegu veel arutamisel.<\/p>\n
Laats k\u00fcsis kaitseministrilt, kas kaitsev\u00e4gi peab v\u00f5imalikuks ajateenistuse jooksul keele\u00f5ppe pakkumist, tagades, et keelelise baasi puudumine ei takistaks riigikaitseliste oskuste omandamist. Kaitseminister s\u00f5nas oma vastuses, et v\u00e4lja\u00f5pe algab ajateenistuse esimesest p\u00e4evast, mist\u00f5ttu ei ole keelen\u00f5udele mittevastaval ajateenijal v\u00f5imalik saada v\u00e4lja\u00f5pet piisavas ja etten\u00e4htud mahus. \u201eAjateenistuse k\u00e4igus pakutav piiratud mahus keeleline baas\u00f5pe v\u00f5imaldab omandada esmase suhtlustaseme, kuid teenistuse l\u00f5puks on keele algtaseme saavutamine v\u00e4lja\u00f5ppe seisukohast ebapiisav,\u201c r\u00e4\u00e4kis Pevkur. \u201eVajalik keeleoskus peab olema olemas teenistuse alguses, mitte selle l\u00f5pus. Ebapiisav keeleoskus takistab v\u00e4lja\u00f5ppe t\u00f5husat l\u00e4biviimist ning m\u00f5jutab negatiivselt \u00fcksuste lahinguvalmidust ja laiemalt riigi s\u00f5jalise kaitse v\u00f5imet.\u201c<\/p>\n
Ajateenistuses osalevate noorte v\u00e4henemist ei prognoosita<\/p>\n
Laats t\u00f5i oma kirjas esile, et seni on ajateenistus olnud muu emakeelega noortele v\u00f5imalus integreeruda Eesti \u00fchiskonda. Ta k\u00fcsis, et juhul, kui kaitseminister arvab sama, siis miks soovitakse seda rolli seaduse muutmisega v\u00e4hendada? \u201eAjateenistuse eesm\u00e4rk on tagada v\u00e4lja\u00f5petatud reserv\u00fcksuste olemasolu, mida on v\u00f5imalik kriisiolukorras kiiresti teenistusse kutsuda. Kaitsev\u00e4e tehnilise taseme t\u00f5us eeldab ka v\u00e4lja\u00f5ppes\u00fcsteemi j\u00e4rjepidevat ajakohastamist,\u201c alustas Pevkur. Ta m\u00e4rkis, et \u00fchiskonna ootus kaitsev\u00e4ele on riigi s\u00f5jalise valmisoleku suurendamine, et olla valmis ohtu viivitamata t\u00f5rjuma.<\/p>\n
\u201eEesti keele oskuse parandamine ajateenijate seas on senini olnud eesk\u00e4tt v\u00e4lja\u00f5ppest tulenev v\u00e4ltimatu vajadus, mitte eraldiseisev eesm\u00e4rk. Kaitsev\u00e4gi peab keskenduma oma p\u00f5hifunktsioonile \u2013 s\u00f5jav\u00e4elise v\u00e4lja\u00f5ppe andmisele,\u201c nentis Pevkur. \u201eSamas teenivad ajateenistuses noored eri Eesti piirkondadest ja erinevatest sotsiaalsetest gruppidest ning ajateenistus aitab kaasa nende arusaamade kujunemisele riigist ja kodanikuks olemisest.\u201c Ta lisas, et positiivset m\u00f5ju on t\u00e4heldatud ka varasemalt ning seda v\u00f5ib eeldada ka edaspidi.<\/p>\n
Keskerakonna fraktsiooni juht uuris ka seda, milliseks hindab kaitseminister seadusmuudatuse m\u00f5ju riigi \u00fcldisele kaitsev\u00f5imele. Pevkur s\u00f5nas, et ajateenistuses osalevate noorte arvu v\u00e4henemist ei prognoosita. Kaitsev\u00e4e eesm\u00e4rk on Pevkuri s\u00f5nutsi kaasata ajateenistusse igal aastal ligi 4000 kutsealust. \u201eL\u00e4hiaastatel suureneb kutsealuste \u00fcldarv ning eesti keele oskuse puudumisest tulenev m\u00f5ju ajateenistusse kutsumisele on hinnanguliselt marginaalne,\u201c \u00fctles ta. \u201eSamaaegselt t\u00f5hustub s\u00f5jav\u00e4elise v\u00e4lja\u00f5ppe andmine, mis tagab kaitsev\u00e4e \u00fcldise kaitsevalmiduse kasvu.\u201c<\/p>\n
Viimaks uuris Laats, kuidas tagatakse seda, et \u00fchiskonnas ei tekiks muudatuste valguses t\u00e4iendavaid l\u00f5hesid ja kogukondade vahelisi pingeid. Pevkur vastas, et kaitsev\u00e4gi toetub reservv\u00e4ele ja on oma olemuselt rahvav\u00e4gi, kuhu on vastavalt oma v\u00f5imetele ja oskustele oodatud k\u00f5ik kodanikud. \u201eOn p\u00f5hjendatud eeldada, et kodanik, kes on end sidunud riigiga ja on valmis panustama selle kaitsmisse, omab ka riigikeele oskust ning osaleb Eesti keele ja kultuuri hoidmisel,\u201c lausus ta. \u201eEi ole alust arvata, et kavandatav muudatus p\u00f5hjustaks \u00fchiskonnas l\u00f5hesid, vastupidi, see toetab eesti keele ja rahvusliku identiteedi kestmist ning tugevdab Eesti riigikaitset.\u201c<\/p>\n
President Alar Karis otsustas detsembri algul j\u00e4tta ajateenijate keelen\u00f5uet puudutava seaduse v\u00e4lja kuulutamata. Eelmisel kolmap\u00e4eval toimunud istungil otsustas riigikogu, et muudab valitsuse algatatud ja presidendi v\u00e4lja kuulutamata seadust.<\/p>\n
<\/p>\n 08.12.2025 <\/p>\n Ajateenistuse keele\u00f5pe kooli puuduj\u00e4\u00e4ki tasa teha ei suuda. Kaitsev\u00e4gi: umbkeelsest noorukist saab kasutu s\u00f5dur (296) <\/p>\n <\/a><\/p>\n 15.12.2025 <\/p>\n Komisjonid otsustavad ajateenijate keelen\u00f5ude \u00fcle. Stoicescu: president m\u00f5istis kohtumisel keelen\u00f5ude rakendamise vajadust (111) <\/p>\n <\/a>Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (4)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Laats uuris oma kirjalikus p\u00f6\u00f6rdumises, kas kaitseministeerium on prognoosinud, kui suur hulk kutsealuseid j\u00e4\u00e4b muudatuse t\u00f5ttu kaitsev\u00e4eteenistusest l\u00e4hiaastatel…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":70166,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[687,679,667,26,27,673,688,663,662,37,33,35,684,683,692,34,36,31,32,208,148,21,206,668,669,381,686,677,694,691,339,680,28,29,671,672,377,690,144,678,665,19,693,676,666,25,322,664,150,695,685,159,394,682,674,675,23,24,689,222,22,20,670,681,149,30],"class_list":{"0":"post-70165","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-ajaviide","9":"tag-autoleht","10":"tag-blog","11":"tag-breaking-news","12":"tag-breakingnews","13":"tag-cv","14":"tag-date","15":"tag-defli","16":"tag-delfi","17":"tag-ee","18":"tag-eesti","19":"tag-eesti-keel","20":"tag-ekaart","21":"tag-email","22":"tag-erootika","23":"tag-estonia","24":"tag-estonian","25":"tag-featured-news","26":"tag-featurednews","27":"tag-film","28":"tag-foto","29":"tag-headlines","30":"tag-horoskoop","31":"tag-ilm","32":"tag-ilmaennustus","33":"tag-internet","34":"tag-kaart","35":"tag-kava","36":"tag-kindlustus","37":"tag-kinnisvara","38":"tag-kuulutused","39":"tag-lasteleht","40":"tag-latest-news","41":"tag-latestnews","42":"tag-loto","43":"tag-majandus","44":"tag-mangud","45":"tag-mobiil","46":"tag-muusika","47":"tag-naisteleht","48":"tag-naljad","49":"tag-news","50":"tag-otsing","51":"tag-pank","52":"tag-pilt","53":"tag-populaarseimad-lood","54":"tag-raadio","55":"tag-reklaam","56":"tag-seks","57":"tag-sms","58":"tag-solo","59":"tag-sport","60":"tag-tarkvara","61":"tag-tasuta","62":"tag-too","63":"tag-toopakkumised","64":"tag-top-stories","65":"tag-topstories","66":"tag-tutvus","67":"tag-tv","68":"tag-uldised-uudised","69":"tag-uudised","70":"tag-valimised","71":"tag-valuuta","72":"tag-video","73":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70165","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=70165"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70165\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/70166"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=70165"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=70165"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=70165"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}