{"id":70167,"date":"2025-12-22T11:37:09","date_gmt":"2025-12-22T11:37:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/70167\/"},"modified":"2025-12-22T11:37:09","modified_gmt":"2025-12-22T11:37:09","slug":"priit-heinla-odav-puhas-ja-tookindel-elekter-vajab-riikidevahelist-taristut-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/70167\/","title":{"rendered":"Priit Heinla: odav, puhas ja t\u00f6\u00f6kindel elekter vajab riikidevahelist taristut | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Hiljutises ERR-i “Esimese stuudio” saates<\/a> toonitas Eleringi juht Kalle Kilk, et Eesti ei saa tulevikus enam samal m\u00e4\u00e4ral loota elektri v\u00e4lis\u00fchendustele ning peab suurendama oma kohalikku tootmisv\u00f5imekust. Valmistuda tuleb halvimaks ning peame olema valmis k\u00f5ikideks olukordadeks. Kuid tehes energeetikas otsuseid vaid varustuskindluse maksimeerimiseks, kaotame hinnas ning energia puhtuses.<\/p>\n

Paremate tagavarav\u00f5imaluste k\u00f5rval peab kavandama alati uusi v\u00e4lis\u00fchendusi sidumaks ennast rohkem s\u00f5bralike ning samu v\u00e4\u00e4rtusi kandvate riikidega. Siis saame tavaolukorras tagada odavaima, puhtama ning t\u00f6\u00f6kindlama energias\u00fcsteemi.<\/p>\n

T\u00f5si ta on, et \u00e4revamal geopoliitilisel ajal on enda oma alati kindlam ja tagavara peab olema olemas. Samal ajal tuleb leida tasakaal ja kasutada \u00fchenduste ja ruumiliste valikute vaates k\u00f5iki v\u00f5imalusi nii, et elekter j\u00f5uab alati tarbijani ning toetab majanduse toimimist, olles v\u00f5imalikult odav. Seda toetavad v\u00e4lis\u00fchendused alati.<\/p>\n

Me ei kujuta tihti ettegi, kui vaevaline oli meie eelmiste p\u00f5lvkondade argip\u00e4ev maailmas, kus paljusid praegu iseenesestm\u00f5istetavaid tehnoloogiaid polnud veel olemas. Kui praegu on raske kujutada ette elu ilma internetita, siis veel keerulisem ja ulmelisem tundub olukord, kus teed on l\u00e4bimatud, vesi ei tule kraanist v\u00f5i elektrit kas pole v\u00f5i see on t\u00e4iesti usaldamatu.<\/p>\n

Tagasi rehielamusse kutsub k\u00fcll romantika, kuid praktilised mugavused teevad elu nii palju lihtsamaks. Elu kergemaks tegevad, kuid tehniliselt keerukad s\u00fcsteemid peavad t\u00f6\u00f6tama pidevalt ja t\u00e4iesti vankumatult ning seda k\u00f5ike vabal turul ja konkurentsitingimustes, kus ootused on k\u00f5rged. K\u00f5ik v\u00f5iks olla ju v\u00f5imalikult odav ja t\u00f6\u00f6kindel.<\/p>\n

Elektri m\u00fc\u00fck vabal turul algas Eestis juba 1. jaanuaril 2013. Elekter, mida toodetakse igal ajahetkel k\u00f5ige odavamalt, p\u00e4\u00e4seb alati turule, ning tootmise asukoht ei ole seejuures oluline. Konkurentsiameti 2024. aasta elektri- ja gaasituru aruande p\u00f5hjal on n\u00e4ha, kuidas on kasutatud v\u00e4lis\u00fchendusi, mis toovad meile odavamat elektrit: 90 protsenti ajast on kasutuses olnud Soome \u00fchendused ja 40 protsenti ajast L\u00e4ti \u00fchendused Eesti suunal.<\/p>\n

T\u00e4iendavad \u00fchendused on pikemas perspektiivis vajalikud selleks, et Eesti suudaks tulevikus olla v\u00f5imalikult konkurentsiv\u00f5imeline. Elektri soodsad hinnad ning kindlus tema pidevas olemasolus (loe: varustuskindlus) v\u00f5imaldavad teha elektriga t\u00f6\u00f6d v\u00f5i luua mugavust. Lihtsalt niisama juhtmes pole temast midagi kasu.<\/p>\n

Eestis on viimastel aastatel taastuvenergia tootmine kasvanud mitmekordselt (vt: Toodang ja prognoos, Elering<\/a>) ja \u00fcleminek saastevabale tootmisele on k\u00e4imas sarnaselt kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmale. Selline energia tootmise muutus n\u00f5uab ka energiat transportiva taristu kohandumist. 2023. aasta The Economisti aprillinumbris (vt: The case for an environmentalism that builds<\/a>) tuuakse v\u00e4lja t\u00f5demus: vaid rohkem \u00fchendusi luues ja v\u00f5rke rajades on v\u00f5imalik tagada puhtam, t\u00f6\u00f6kindel ja odav energias\u00fcsteem. Nii oleks v\u00f5imalik tasandada taastuvallikate varieeruvust, p\u00e4\u00e4seks alati turule odavaim energia ning keegi ei oleks s\u00f5ltuv vaid \u00fchest \u00fchendusest.<\/p>\n

Suures plaanis saab energiat \u00fchest kohast teise kanda gaasikujul torustike kaudu ja elektrina maakaablite v\u00f5i \u00f5huliinide kaudu. Paremaid viise, kuidas energiat m\u00f5istlikult kiiresti \u00fchest kohast teise j\u00f5uaks, pole olemas. Kui f\u00fc\u00fcsika pakuks v\u00f5imalust v\u00f5lu\u00e4mbriga energiat \u00fcle kanda, siis v\u00f5taksin isegi m\u00f5ne sellise \u00e4mbri.<\/p>\n

Seep\u00e4rast tulebki energias\u00fcsteemide \u00fchendamiseks luua vastav taristu ja tal saab olema alati ka keskkonnam\u00f5ju, olgu see siis elusloodusele v\u00f5i inimestele. Kusagilt lihtsalt peab paratamatult minema liin, toru v\u00f5i kaabel. Ja see on tekitanud suhtumised, mida inglise keeles tuntakse l\u00fchenditena NIMBY (Not in My Back Yard) ja BANANA (Build Absolutely Nothing Anywhere Near Anything) ehk suhtumine, kus igasugune muutus elukeskkonnas, mis inimesele otsest ilmset ja isiklikku kasu ei too, on talle vastuv\u00f5etamatu.<\/p>\n

Uusi \u00fchendusi rajatakse alati tarbija jaoks ning saadavat kasu on peaaegu alati: odavam hind, mis tekib siis, kui \u00fchendust luuakse piirkonnaga, kus on energiat odavam toota; kindlam elektriv\u00f5rk ehk suurenenud varustuskindlus, mis tekib sellest, kui \u00fchendame ennast tugevamini m\u00f5ne teise v\u00f5rguga ning v\u00e4iksem keskkonnam\u00f5ju, sest kui meil tuul ei puhu, p\u00e4ike ei paista ega aku ei anna energiat, v\u00f5ib mujal vastavaid energiaallikaid olla k\u00fcllaga.<\/p>\n

Igasugune \u00fchendus on seega kokkuv\u00f5ttes kasulik ning seda hindab ja kontrollib ka konkurentsiamet, kui teeb otsuseid \u00fchishuviprojektide piiri\u00fcleste kulude jaotuse kohta (vt: \u00dchishuviprojektid, Konkurentsiamet<\/a>).<\/p>\n

Uue taristu planeerimisel p\u00fc\u00fctakse leida tasakaal inim- ja looduskeskkonna vahel, mis on olemuslikult eba\u00f5iglane looduse suhtes. Loodus elektriliini k\u00fcsinud ei ole, seda vajab ikkagi inimene ja seda ka alati k\u00f5ige soodsamalt.<\/p>\n

“V\u00f5imalikult palju v\u00e4lditakse elamumaad ja \u00e4rimaad, samal ajal ka rohekoridore ja suuri metsamassiive.”<\/p>\n

Asukoha valikul j\u00e4rgitakse p\u00f5him\u00f5tteid, mis arvestaksid erinevate osapooltega. N\u00e4iteks Estlink 3 maismaa elektri\u00fchenduste eriplaneeringute koostamisel v\u00e4lditakse v\u00f5imalusel nii elamuid kui ka looduskaitsealasid. V\u00f5imalikult palju v\u00e4lditakse elamumaad ja \u00e4rimaad, samal ajal ka rohekoridore ja suuri metsamassiive.<\/p>\n

Kui valik seisab metsa ja p\u00f5llu vahel, eelistatakse p\u00f5ldu. Kui liin peab kulgema kahe elamu vahelt, siis p\u00fc\u00fctakse see paigutada v\u00f5imalikult v\u00f5rdsesse kaugusse m\u00f5lemast. L\u00e4bi r\u00e4\u00e4gitakse k\u00f5igiga, kes natukenegi planeeritava liini l\u00e4hedusse v\u00f5iksid j\u00e4\u00e4da, korduvalt, eri etappides ja aegadel. Ning planeeritakse just \u00f5huliine, sest need on maa-alustest kaablitest odavamad, t\u00f6\u00f6kindlamad, kiiremini ja lihtsamini remonditavad ning \u00fcldjuhul ka pikema elueaga.<\/p>\n

Hiljuti esitas Elering ka taotluse vesinikutoru rajamise planeerimiseks P\u00f5hja-Eestist suunaga L\u00e4ti poole. Nii nagu praegu planeeritavate \u00f5huliinide puhul, vajab ka see projekt tasakaalu leidmist inimkeskkonna ja looduse vahel.<\/p>\n

Planeerimisprotsessi k\u00e4igus p\u00fc\u00fctakse juba varakult v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada trasside alternatiivid, korraldada rohkelt avalikke arutelusid ning selgitada v\u00e4lja, kus asuvad need piirid, mille ette insener, looduskaitsja ja eelarve \u00fchiselt seisma j\u00e4\u00e4vad. \u00dchegi planeeringu puhul ei ole tehtavad valikud lihtsad, kuid lahendused peavad s\u00fcndima teadus- ja teadmistep\u00f5hiselt, mitte emotsioonide ega \u00fcksikute survestamiste m\u00f5jul.<\/p>\n

Energiataristu ei saa olema kunagi odav ega n\u00e4htamatu. Planeerimisotsused peavad teenima l\u00f5ppeesm\u00e4rki, et energia on odavam, puhtam ja t\u00f6\u00f6kindlam. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes otsime me k\u00f5ik seda iseenesestm\u00f5istetavat mugavat kindlustunnet, mida suudab pakkuda ainult kindel ja tugev taristu.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hiljutises ERR-i “Esimese stuudio” saates toonitas Eleringi juht Kalle Kilk, et Eesti ei saa tulevikus enam samal m\u00e4\u00e4ral…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":70168,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,848,27734,20161,655,1849,35624,15215,35627,35625,34,36,31,32,21,7639,28,29,114,6438,19,25,35626,113,23,24,22,20,656,30],"class_list":{"0":"post-70167","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-elekter","14":"tag-elektriuhendused","15":"tag-elektrivork","16":"tag-elering","17":"tag-energeetika","18":"tag-energiatarbimine","19":"tag-energiataristu","20":"tag-eriplaneeringud","21":"tag-estlink-3","22":"tag-estonia","23":"tag-estonian","24":"tag-featured-news","25":"tag-featurednews","26":"tag-headlines","27":"tag-konkurentsiamet","28":"tag-latest-news","29":"tag-latestnews","30":"tag-lati","31":"tag-looduskaitsealad","32":"tag-news","33":"tag-populaarseimad-lood","34":"tag-priit-heinla","35":"tag-soome","36":"tag-top-stories","37":"tag-topstories","38":"tag-uldised-uudised","39":"tag-uudised","40":"tag-varustuskindlus","41":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70167","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=70167"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70167\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/70168"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=70167"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=70167"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=70167"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}