{"id":70316,"date":"2025-12-22T14:17:17","date_gmt":"2025-12-22T14:17:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/70316\/"},"modified":"2025-12-22T14:17:17","modified_gmt":"2025-12-22T14:17:17","slug":"teise-matta-otsast-nuudiskultuuri-tuleb-vallata-nagu-omaette-keelt-kultuur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/70316\/","title":{"rendered":"“Teise m\u00e4tta otsast”: n\u00fc\u00fcdiskultuuri tuleb vallata nagu omaette keelt | Kultuur"},"content":{"rendered":"

Kuigi teatristatistika n\u00e4itab eestlaste suurt kultuurihuvi, tekib \u00fchiskonnas tuliseid vaidlusi teemal, mis \u00fcldse kultuuri nime v\u00e4\u00e4rib ja kellel sobib kus esineda. Semiootik Maarja Ojamaa ja kultuuriajakirjanik Valle-Sten Maiste leidsid, et sageli tembeldavad inimesed kultuurituks n\u00e4htusi, mille m\u00f5istmiseks neil puudub n-\u00f6 keeleoskus.<\/p>\n

Kultuuri m\u00f5testamine algab Maarja Ojamaa s\u00f5nul keelest. Ta ei pea selle all silmas ainult verbaalset keelt, vaid laiemat m\u00e4rgis\u00fcsteemi, mida kasutatakse nii filmis, tegevuskunstis kui ka muusikas. Kui inimene pole teatud kultuurikeelt koolis \u00f5ppinud v\u00f5i kodust kaasa saanud, tekib tal sellega kohtudes t\u00f5rge. “Kui on mingid kultuuris k\u00e4ibel olevad keeled, mida me ei valda, […] hakkab meile tunduma, et selles keeles v\u00e4ljendatu on kuidagi m\u00f5ttetu v\u00f5i t\u00e4hendusetu,” selgitas Ojamaa Vikerraadio saates “Teise m\u00e4tta otsast”.<\/p>\n

Niisugune arusaamatus viib semiootiku s\u00f5nul sageli sildistamiseni, kus v\u00f5\u00f5ras kultuurivorm kuulutatakse barbaarseks. “M\u00f5iste barbar t\u00e4hendas algselt neid, kes ei r\u00e4\u00e4gi minu v\u00f5i meie keeles,” t\u00e4psustas Ojamaa. Teisis\u00f5nu on m\u00f5iste ajalooliselt t\u00e4histanud suhtlusbarj\u00e4\u00e4ri, mitte intelligentsuse puudumist. “Me ei saa aru ega suuda osaleda selles dialoogis. J\u00e4relikult see on [meie jaoks] v\u00e4ljaspool kultuuri,” seletas semiootik.<\/p>\n

“Kui on mingid kultuuris k\u00e4ibel olevad keeled, mida me ei valda, […] hakkab meile tunduma, et selles keeles v\u00e4ljendatu on kuidagi m\u00f5ttetu v\u00f5i t\u00e4hendusetu.” – Maarja Ojamaa<\/p>\n

Kultuuri\u0161oki ja t\u00f5rjumise taga ei ole saatek\u00fclaliste s\u00f5nul aga pelgalt teadmatus, vaid sageli ps\u00fchholoogiline ebakindlus. “Kui sinna taha ehituvad v\u00f5i istutuvad isiksuslik j\u00e4ikus v\u00f5i mingisugune ohutunne ja \u00e4revus, v\u00f5idakse t\u00f5mmata neid piire, mis kultuuri kuulub ja ei kuulu, p\u00e4ris hoogsalt,” m\u00e4rkis Ojamaa.<\/p>\n

Kultuuriajakirjanik Valle-Sten Maiste t\u00f5i v\u00e4lja, et see, kui teatud valdkondi ei m\u00f5isteta, ei pea tingimata viima konfliktini. “Mina olen barbar v\u00f5i v\u00f5hik paljudes kaasaegse kultuuri elementaarsetes valdkondades, n\u00e4iteks arvutim\u00e4ngudes,” t\u00f5des ta. Ehkki arvutim\u00e4ngud on paljudele vanema p\u00f5lvkonna inimestele v\u00f5\u00f5rad, loetakse neid ajakirjaniku s\u00f5nul ikkagi kultuuri osaks.\u00a0<\/p>\n

Kultuurikonflikt kompab \u00fchiskonna ootusi<\/p>\n

T\u00e4navu oktoobris leidis riigikogus aset juhtum, kus infotunnis p\u00e4ris Martin Helme kultuuriminister Heidy Purgalt aru, kas artistil Valge T\u00fcdruk sobis ikka Eesti Rahva Muuseumis esineda. Maiste hinnangul ei teki sedasorti teravad \u00fchiskondlikud vaidlused tingimata selle pinnalt, kas lubatud on k\u00f5rg-, madal- v\u00f5i rahvakultuur. “Kui vaatame Kermo Murelit, v\u00f5ib tema [oma loomingusse] liita vabalt rahvakultuuri elemente ja need on aktsepteeritud kogu ringkonnas,” t\u00f5i ta n\u00e4ite.<\/p>\n

Ebamugavustunne vallandub ajakirjaniku s\u00f5nul pigem siis, kui kunstnik k\u00e4itub viisil, mis ei vasta traditsioonilistele rolliootustele. “Kultuuri\u0161okk ei teki niiv\u00f5rd kultuurivorme ja \u017eanreid pidi […] vaid teatavaid soostereot\u00fc\u00fcpe pidi: mis on lubatud poistele, mis t\u00fcdrukutele Eestis,” osutas ta.\u00a0<\/p>\n

“Kultuuri\u0161okk [tekib] teatavaid soostereot\u00fc\u00fcpe pidi: mis on lubatud poistele, mis t\u00fcdrukutele Eestis.” – Valle-Sten Maiste<\/p>\n

Nii v\u00f5ivad meessoost p\u00fcstijalakoomikud p\u00f5imida Maiste s\u00f5nul oma esinemistesse \u00fcksk\u00f5ik kui palju madalust, aga lai publik v\u00f5tab selle vastu. Seevastu rafineerituma esinemisega Valge T\u00fcdruk tekitab publikus suuremat vastasseisu. “\u00d5nneks teatavas m\u00f5ttes ka laias ringis piirid nihkuvad. Viimastel aastak\u00fcmnetel v\u00f5ib tuua mitmeid n\u00e4iteid, et stereot\u00fc\u00fcbid muutuvad,” arutles ajakirjanik.<\/p>\n

Maarja Ojamaa s\u00f5nul on riigikogu infotunnis toimunu \u00f5pikun\u00e4ide sellest, kuidas kultuuri kasutatakse v\u00f5tmes\u00f5nana \u00fchiskonna polariseerimiseks. “See kindlasti ei ole m\u00e4rk, et konkreetsetel poliitikutel oleks \u00e4kki tekkinud mingi suur huvi ja mure kultuuri p\u00e4rast,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n

Sageli j\u00e4\u00e4vadki kriitikud tema s\u00f5nul kinni pealispinda ega suuda anal\u00fc\u00fcsida teose s\u00fcgavamat sisu. Nii k\u00e4sitleb n\u00e4iteks Valge T\u00fcdruk Ojamaa s\u00f5nul olulisi teemasid nagu \u00fchiskondlik eba\u00f5iglus v\u00f5i noorte enesev\u00e4ljendusruum. Murekoht on pigem selles, kui vormist kaugemale ei vaadata: “P\u00f5him\u00f5tteliselt on ka Valget T\u00fcdrukut v\u00f5imalik anal\u00fc\u00fcsida tema s\u00f5numi ja sisu kaudu. [See s\u00f5num] v\u00f5ib-olla paljuski ka see, millega v\u00f5iks poliitikud tegeleda,” arutles semiootik.<\/p>\n

Ajalugu muudab perspektiivi<\/p>\n

See, mida Eesti inimene peab praegu labaseks v\u00f5i \u0161okeerivaks, v\u00f5ib teises kontekstis olla k\u00f5rgkultuuri vaieldamatu osa. Ehe n\u00e4ide on siinkohal Maarja Ojamaa s\u00f5nul v\u00e4gistamismotiivid kunstiajaloos, mis muuseumiseintel v\u00f5i rahakotiraudade vahel ei tekita enam k\u00fcsimusi. Kaasaegses kunstis m\u00f5juvad need aga provokatsioonina. “V\u00f5tke Kreeka kaheeurone m\u00fcnt, kust meile vaatavad vastu Zeus ja Europe. See on v\u00e4gistamistseen, aga meil ei teki seda vaadates tunnet, et kogu antiikm\u00fctoloogia tuleks \u00e4kitselt t\u00fchistada,” osutas semiootik.<\/p>\n

“P\u00f5him\u00f5tteliselt on ka Valget T\u00fcdrukut v\u00f5imalik anal\u00fc\u00fcsida tema s\u00f5numi ja sisu kaudu.” – Maarja Ojamaa<\/p>\n

Kultuur on pidevas muutumises. See, mis t\u00e4na tundub marginaalne, v\u00f5ib homme olla peavoolu huviorbiidis. Valle-Sten Maiste s\u00f5nul on Eesti kultuuris ja kultuurimeedias seoses kliimamurega esile kerkinud inimese l\u00e4bisaamine loodusega ja selle suhte m\u00f5testamine. “Sellest, mis oli veel 30 aastat tagasi selgelt Maalehe aines, on saanud v\u00e4ga paljude kultuuriinimeste huviobjekt,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n

“Teise m\u00e4tta otsast”. Valle-Sten Maiste ja Maarja Ojamaa Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuigi teatristatistika n\u00e4itab eestlaste suurt kultuurihuvi, tekib \u00fchiskonnas tuliseid vaidlusi teemal, mis \u00fcldse kultuuri nime v\u00e4\u00e4rib ja kellel…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":70317,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,35678,176,7990,35677,28,29,35676,19,25,35675,20384,14583,6027,23,24,22,20,709,22992,30],"class_list":{"0":"post-70316","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-korgkultuur","19":"tag-kultuur","20":"tag-kultuuriajakirjandus","21":"tag-labane","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-maarja-ojamaa","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-rahvakultuur","28":"tag-riigikogu-infotund","29":"tag-semiootika","30":"tag-teise-matta-otsast","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-valge-tudruk","36":"tag-valle-sten-maiste","37":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115763651896345215","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70316","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=70316"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70316\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/70317"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=70316"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=70316"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=70316"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}