N\u00e4itleja Toomas Tross r\u00e4\u00e4kis Vikerraadios, et suur vajadus on Autistide akadeemia j\u00e4rele, kus autismi diagnoosi saanud noored saaksid tegeleda loominguliste aladega. Tross t\u00f5des, et k\u00f5ikide raskuste kiuste p\u00fc\u00fcab ta nii isiklikus elus kui loomingus leida igap\u00e4evaseid \u00f5nnehetki ja r\u00f5\u00f5msaks tegevaid silmapilke.<\/p>\n
“K\u00e4isime just Taanis, meie jaoks v\u00e4ga koduses linnas, kuigi me oleme elanud Taanis vaid kaks aastat. 30 aastat tagasi \u00f5ppisime seal ja sellest ajast on ainult head ja ilusad m\u00e4lestused. N\u00fc\u00fcd k\u00e4isime Taanis vaatamas t\u00fctar Emma esimest koolit\u00f6\u00f6d, milleks oli maskiteatri etendus,” \u00fctles Toomas Tross ehk kloun Tuut.<\/p>\n
Trossi s\u00f5nul oli v\u00e4ga kodune olla taas selles koolis, kus ka nemad kunagi \u00f5ppisid, kuigi kool on vahepeal oma asukohta muutnud. “\u00dcks \u00f5petaja oli koolis ka sama,” lisas Tross, kes on seda meelt, et inimene peaks ikkagi sellega tegelema, milles ta on andekas.<\/p>\n
Piibu ja Tuudu teatrimaja on juba 15 aastat vana. “Kui me selle k\u00e4ivitasime, ega me ei arvanud, et me ise nii palju lavastusi loome, et me saame sellise hoo sisse, millel pole l\u00f5ppu n\u00e4ha. \u00dchel hetkel saime aga aru, et meid ei jagu k\u00f5igile. T\u00e4na on meie repertuaaris Ellen Niidu “Onu \u00d6\u00f6biku” p\u00f5hjal loodud lavastus ja Kadri Hinrikuse “Taks ja dogi” lugude p\u00f5hjal loodud lavastus. See ei ole ainult lastejutt, vaid perekirjandus ehk ettelugejal on sama p\u00f5nev lugu ette lugeda ja vaadata kui v\u00e4ikesel kuulajal.”<\/p>\n
Selle jaoks, et teatrit k\u00e4igus hoida, on vaja vahendeid, ja seda ainult piletim\u00fc\u00fcgist ei saa. “Ilma lisarahata on v\u00f5imalik erateatrit elus hoida, kui sa ei luba endale ja oma meeskonnale puhkep\u00e4evi, aga see pole j\u00e4tkusuutlik tegevus, ehk et ikkagi on vaja lisatoetust kolmandatelt osapooltelt, et tegevus oleks j\u00e4rjepidev ja et seda jaksaks teha,” selgitas Tross. “Oleme pidanud jah t\u00f6\u00f6d vihtuma, aga see on tasunud end \u00e4ra.”<\/p>\n
11 000 inimest on t\u00e4naseks k\u00e4inud kinos vaatamas filmi “Minu pere ja muud klounid”. “Mina vaatan seda ikkagi kui v\u00e4ikest tagasivaadet teatud perioodile isiklikus elus ja teatrimaja k\u00e4ivitamise ajal. Film on v\u00e4ga aus,” t\u00f5des Tross. “Minul oli seda filmi vaadata v\u00e4ga kurb, sest on \u00fcks hetk, mida ma ei saa enam tagasi p\u00f6\u00f6rata. Enam ei saa ma midagi muuta, aga me p\u00fc\u00fcame olla iga p\u00e4ev natuke paremad.”<\/p>\n
Trossi s\u00f5nul sai selle filmi peategelaseks t\u00fctar Emma. “Emmaga juhtus filmimisperioodi jooksul v\u00e4ga palju. Kooli l\u00f5petamine, g\u00fcmnaasiumisse minek, selle l\u00f5petamine, esimene armumine ja kooselu,” s\u00f5nas Tross.<\/p>\n
Autistist lapsega, poeg Siimuga kooskasvamine on Trossile palju \u00f5petanud. “Kahju, et meie riigil ei ole mudelit, kuidas toetada perekonda, kes saab teada, et tal on autismi diagnoosiga laps, et seda ei peaks jooksu pealt v\u00e4lja m\u00f5tlema. Ma imestan, et seda mudelit ei olnud siis ega ole ka praegu. Ka seda oleme \u00f5ppinud jooksu pealt. N\u00fc\u00fcd on Siim t\u00e4isealine ja kohe kui p\u00f5hikool l\u00f5ppes, l\u00f5ppes ka teda toetanud s\u00fcsteem.”<\/p>\n
“Siim on v\u00e4ga hea tantsija ja laulja, tal on oskus esineda, ta on v\u00e4ga loominguline,” t\u00f5des Tross. “Ma n\u00e4en seda r\u00f5\u00f5mu temas. Me k\u00f5ik ju p\u00fc\u00fcame leida oma elus r\u00f5\u00f5muhetki, p\u00fc\u00fcame elada \u00f5nnelikult, nii ka Siim. N\u00fc\u00fcd ma peaksin talle neid v\u00f5imalusi v\u00f5imaldama, neid otsima, aga oleks vaja kohta, ma kutsun naljatamisi seda Autistide akadeemiaks, kuhu ta saaks minna, kus oleks k\u00f5ik loomingulised erialad esindatud,” t\u00f5des Tross.<\/p>\n
“Anni on me k\u00f5ige noorem t\u00fctar ja k\u00f5ige osavam. Tema eeskujuks on \u00f5de Emma. Anni laulab v\u00e4ga h\u00e4sti ja teater on tal ka p\u00f5ues, ta lausa s\u00e4rab laval. Proovin temaga kaasa m\u00f5elda ja teda aidata, nii palju, kui ma oskan,” muheles Tross.<\/p>\n
Uuelt aastalt ootab Tross puhkust. “Kuna me oleme iseendale t\u00f6\u00f6andjad, siis see jutuks on j\u00e4\u00e4nudki. Sel aastal me v\u00f5tame seda juttu juba v\u00e4ga t\u00f5siselt ja otsustasime, et puhkame kolm kuud. Aga samal ajal kutsuti meid esinema Austraaliasse Eesti seltsidele. M\u00f5tlesime, et teeme supsti viis etendust viies linnas \u00e4ra ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud aja puhkame. Siis m\u00f5tlesime, et kuidas me l\u00e4hme nii kaugele ja m\u00e4ngime ainult eestlastele, \u00e4kki seal on m\u00f5ni festival, ja selgus, et oligi Adelaide Fringe festival, kus me m\u00e4ngime siis 15 etendust. Siis selgus, et p\u00e4rast seda festivali algab Melbourne Comedy festival, kus me teeme \u00fcheksa etendust. Nii et kokku on meil seal kahe kuu jooksul 30 etendust ja puhkus libises k\u00e4est \u00e4ra,” muheles Tross.<\/p>\n
Austraaliast edasi plaanivad nad lennata Uus-Meremaale, kus oli ka \u00fcks festival, aga sellele nad suutsid siiski \u00e4ra \u00f6elda. “Me s\u00f6\u00f6me iseendi s\u00f5nu, aga loodame, et see uus aasta tooks siiski puhkust meile ka. Kui me l\u00e4hme Eestist h\u00e4sti kaugele, siis ma julgen esinemispakkumistele “ei” \u00f6elda.”<\/p>\n
Siim v\u00f5etakse reisile kaasa, sest talle v\u00e4ga meeldib reisida. “Me p\u00fc\u00fcame kogu aeg \u00f5nnehetki, neid r\u00f5\u00f5msaks tegevaid silmapilke, mulle v\u00e4ga meeldib neid p\u00fc\u00fcda. M\u00f5nikord need silmapilgud viivad tagasi lapsep\u00f5lve, ja siis m\u00f5tled, et aga \u00e4kki midagi uut on veel ees, ja kindlasti on,” nentis Tross.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"N\u00e4itleja Toomas Tross r\u00e4\u00e4kis Vikerraadios, et suur vajadus on Autistide akadeemia j\u00e4rele, kus autismi diagnoosi saanud noored saaksid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":70438,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,4479,19,25,3276,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-70437","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-minu-pere-ja-muud-klounid","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-toomas-tross","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115764316311459682","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70437","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=70437"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70437\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/70438"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=70437"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=70437"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=70437"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}