S\u00f5jaj\u00e4rgses N\u00f5ukogude Eestis oli inimeste argielu tugevalt politiseeritud. Oludes, kus igast k\u00fclast otsiti kulakuid, v\u00f5is \u00fchest lausest v\u00f5i kuulujutust v\u00e4lja kasvada aastaid kestev \u00fclekuulamiste jada. Protsess l\u00f5hkus ka Eesti k\u00fcla\u00fchiskonna, osutab Tartu \u00dclikooli ajaloolane.<\/p>\n
“N\u00f5ukogude Eestis olid 1940.\u20131950. aastad pidev vaenlaste otsimise aeg. Esimene vaenlane oli \u00fchiskondlikult v\u00f5\u00f5ras element,” \u00fctleb Tartu \u00dclikooli arhiivinduse professor Aigi Rahi-Tamm. Uut v\u00f5imu h\u00e4iris tema s\u00f5nul Eesti s\u00f5jaeelne elulaad, kus j\u00f5ukam kodanlus moodustas 13, linna- ja maakodanlus 63 ning t\u00f6\u00f6lisi nii maal kui linnas vaid 24 protsenti. “N\u00f5ukogude m\u00f5istes oli see ebanormaalne. Sul pidid olema t\u00f6\u00f6lised ja talurahvas,” seletab ta.\u00a0<\/p>\n
“N\u00f5ukogude Eestis olid 1940.\u20131950. aastad pidev vaenlaste otsimise aeg.”<\/p>\n
N\u00f5ukogude v\u00f5imule meelep\u00e4rase olukorra saavutamiseks algas \u00fchiskonnas nivelleerimise protsess. Teisis\u00f5nu hakati kampaaniakorras otsima ja tasandama k\u00f5ikv\u00f5imalike n-\u00f6 rahvavaenlasi, sealhulgas\u00a0 j\u00f5ukamaid talupidajaid ehk kulakuid.<\/p>\n
Oma hiljutises konverentsiettekandes<\/a> k\u00f5neles Rahi-Tamm l\u00e4hemalt, kuidas selline poliitiline tagakiusamine Eesti inimeste argielus v\u00e4lja n\u00e4gi. “See r\u00e4\u00e4kiski sellest, kui haavatavad me oleme: kuidas on v\u00f5imalik \u00fchiskonda pingestada ning kuidas konflikte on teadlikult \u00e4ra kasutatud ja tagant \u00f5hutatud,” kirjeldab ta.<\/p>\n S\u00f5na s\u00f5na vastu<\/p>\n Aigi Rahi-Tamme s\u00f5nul oli N\u00f5ukogude \u00fchiskond kampaaniatest tulvil. Nii sai alates 1948. aastast hoo sisse nn kriitika ja enesekriitika kampaania, mis oli \u00fcles ehitatud inimeste vahelistele konfliktidele. “Selle loosungi all \u00f5hutati usaldamatust n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6kollektiivides ja parteikoosolekutel. Pidi hindama, milline ma ise olen ja millised on mu kolleegid,” sedastab professor.<\/p>\n Oma ettekandes t\u00f5i ta n\u00e4ite Tallinna konservatooriumi parteikoosolekust. Seal kirjeldas Filharmoonia direktor Aleksei Stepanov \u00f5hustikku s\u00f5nadega: Mina puudutasin Anna Klasi nime ainult \u00fcks kord, aga tema nimetas mind juba \u00fcheksa korda. Rahi-Tamme s\u00f5nul iseloomustab see omaaegset instinktiivset r\u00fcndamist. “Koosolekud olid omamoodi kohtusaalid, kus hinnati suhteid ja enesevalitsemist. Julgeolek ja partei kasutasid seda infot s\u00fc\u00fcdistuste s\u00fcvendamiseks ja inimeste vastandamiseks,” kirjeldab ta.<\/p>\n “Aastaid hiljem oli t\u00fchise lausekatke alusel v\u00f5imalik konstrueerida s\u00fc\u00fcdistusi.”<\/p>\n Vaikimine polnud koosolekutel v\u00f5imalik, sest seda t\u00f5lgendati apoliitilisusena. Professori s\u00f5nul kruviti ruumis pingeid, kuni inimene l\u00f5puks ikkagi midagi \u00fctles. “Kui midagi kellegi teise kohta ei suutnud \u00f6elda, pidid v\u00f5tma ette enesekriitika ja ennast avalikult hukka m\u00f5istma,” m\u00e4rgib ta. Samas kampaaniavaimus ilmus ajakirjanduses avalikke patukahetsuskirju. N\u00e4iteks kahetsesid heliloojad Riho P\u00e4ts ja Tuudur Vettik avalikult oma v\u00e4\u00e4raid arusaamu ja eksimusi.<\/p>\n Ehe n\u00e4ide sellest, kuidas s\u00f5jaj\u00e4rgsel ajal v\u00f5is \u00fchest lausekillust kujuneda pikk protsess, on Rahi-Tamme s\u00f5nul aga Adolf Vedro juhtum. “Kuulujutu pinnalt oli v\u00f5imalik s\u00fc\u00fcdistus \u00fcles ehitada,” osutab ta. Konservatooriumi professor Adolf Vedro suri 1944. aasta septembris saunas saadud p\u00f5letushaavadesse. Enne seda oli ta saksa okupatsiooni ajal \u00fche kaebuse alusel kinni v\u00f5etud, \u00fcle kuulatud ja m\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast vabaks lastud. “Vedrole meeldis pildistada. \u00dcks talumees tahtis pildi peale saada, aga Vedro \u00f6elnud: Sinu l\u00f5usta minu aparaat k\u00fcll ei v\u00f5ta. Seepeale esitas talumees kaebuse ja Vedro v\u00f5eti kinni,” sedastab Rahi-Tamm.<\/p>\n Vabanemise ja surmaga see lugu aga ei l\u00f5ppenud. Kui 1950. aastate algul s\u00fc\u00fcdistati kolleege Vettikut ja P\u00e4tsi, toodi uuesti v\u00e4lja ka Vedro juhtum. See serveeriti Rahi-Tamme s\u00f5nul viisil, nagu oleks Vedrot Saksa okupatsiooni ajal piinatud ning kolleege s\u00fc\u00fcdistati tema vallandamises. “Poliitilisel pinnal vastandati asju, mida seal absoluutselt ei olnud. Aastaid hiljem oli t\u00fchise lausekatke alusel v\u00f5imalik konstrueerida s\u00fc\u00fcdistusi,” t\u00f5deb ta.<\/p>\n “Ekspluateeris \u00fcmbruskonna inimesi t\u00e4kuga”<\/p>\n S\u00f5jaj\u00e4rgsete konfliktide keskpunkt on Aigi Rahi-Tamme s\u00f5nul aga Eesti k\u00fclas toimunu. Sellest annavad t\u00e4nap\u00e4eval aimu nii m\u00e4lestused ja kirjavahetused kui ka rahvavaenlaste ja kulakute isikutoimikud. “Nivelleerimise ja pidev vaenlaste otsimise protsess l\u00f5hkus k\u00fcla\u00fchiskonda k\u00f5ige rohkem,” m\u00e4rgib professor.<\/p>\n Kulakuid otsides oli p\u00f5hiline s\u00fc\u00fcdistus v\u00f5\u00f5ra t\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamine. Kogu k\u00fcla\u00fchiskond pandi enda ja naabrite kohta tunnistusi andma. Rahi-Tamme s\u00f5nul oli see taaskord instinktiivne protsess, kus s\u00f5na l\u00e4ks s\u00f5na vastu. Toonases materjalis leidub \u00fcksjagu jaburana m\u00f5juvaid s\u00fc\u00fcdistusi: “N\u00e4iteks oli talus sugut\u00e4kk ja s\u00fc\u00fcdistusena pandi kirja: ekspluateeris \u00fcmbruskonna inimesi t\u00e4kuga. V\u00f5i kui hooajat\u00f6\u00f6del k\u00e4isid p\u00e4evilised abis, mis oli seadusega lubatud, konstrueeriti selle pinnalt t\u00f5endid, et talu oli kulaklik.”<\/p>\n “K\u00fc\u00fcditamine tegi \u00fchiskonna kokkuhoidmises ja \u00fcksteise toetamises suure h\u00e4vitust\u00f6\u00f6.”<\/p>\n T\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5ib absurdsena m\u00f5juda ka n\u00e4iteks loend esemetest, mis v\u00f5isid alles j\u00e4\u00e4da \u00fchte kulaklikuks kuulutatud tallu. “Alles v\u00f5is j\u00e4\u00e4da \u00fcks suve- v\u00f5i s\u00fcgispalitu, \u00fcks talipalitu v\u00f5i kasukas, \u00fcks suvepeakate, kaks suver\u00e4tikut ja \u00fcks soe sall. Terve pere peale v\u00f5is alles j\u00e4\u00e4da ainult \u00fcks kasukas,” loetleb ta.<\/p>\n \u00dche inimese kohta v\u00f5is j\u00e4\u00e4da \u00fcks magamiskomplekt ja kolm vahetust pesu. Perekonnal v\u00f5is olla \u00fcks kapp, toa kohta \u00fcks lamp ja iga inimese kohta \u00fcks tool v\u00f5i taburet. K\u00f6\u00f6gin\u00f5udest tohtis alles j\u00e4tta kaks \u00e4mbrit, \u00fche paja ja kaks laudlina v\u00f5i teer\u00e4tikut. K\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nu tuli \u00e4ra anda. “Kui suhted l\u00e4ksid v\u00e4ga teravaks, k\u00e4idi seda kontrollimas,” m\u00e4rgib Rahi-Tamm.<\/p>\n Veel \u00fche kummastava n\u00e4itena k\u00f5neles professor \u00fche perekonna hoole all elanud vaimuhaigest invaliidist, kes pandi toimikusse kirja v\u00f5\u00f5ra t\u00f6\u00f6j\u00f5una. “Kulakutalu perenaine tuli 1957. aastal Siberist tagasi ja taotles majapidamise nimekirjast kustutamist. Naabridki tunnistasid, et tegu on invaliidiga,” kirjeldab ta. Seepeale saadeti Tallinnast tallu ametnik, kes invaliidist prouaga vestles. Ametnik kirjutas toimikusse j\u00e4rgmist: Proua j\u00e4ttis v\u00e4ga \u00e4ra kurnatud orja mulje, aga tema m\u00f5istuses ei tohi kahelda. See on kindlasti v\u00f5\u00f5ra t\u00f6\u00f6j\u00f5u ekspluateerimine. Mingit \u00fcmberhindamist Rahi-Tamme s\u00f5nul ei toimunud.<\/p>\n K\u00f5ik toimikud pole tema s\u00f5nul siiski t\u00e4is \u00fcksnes s\u00fc\u00fcdistusi. Leidub lisaks pikki, 20\u201330 allkirjaga, toetuskirju, kus k\u00fclaelanikud on \u00fcksteist toetanud. “K\u00fcll on tunda, et p\u00e4rast 1949. aasta k\u00fc\u00fcditamist toetuskirjade osakaal v\u00e4henes. K\u00fc\u00fcditamine tegi \u00fchiskonna kokkuhoidmises ja \u00fcksteise toetamises suure h\u00e4vitust\u00f6\u00f6,” t\u00f5deb Rahi-Tamm.<\/p>\n Ettekande laiem s\u00f5num on professori s\u00f5nul meelde tuletada, et n\u00f5ukogude Eesti oli kontrollitud totalitaarne \u00fchiskond. Kontrollimise vorme oli aga palju. “Inimesi m\u00e4ssiti tunnistustega sisse, et k\u00f5igil tekiks s\u00fc\u00fctunne: siis olime haavatavad ja kontrollitavad. Meil ei tohtinud olla algatusv\u00f5imet, pidime olema massinimesed,” kirjeldab ta. Samas ei suutnud N\u00f5ukogude aeg Eesti inimesi l\u00f5puni normeerida. “Kuhugi j\u00e4id sisemised reservid. Aeg \u00f5petas elama kaksikelu \u2013 v\u00e4ljapoole ja sissepoole,” t\u00f5deb Rahi-Tamm.<\/p>\n Aigi Rahi-Tamm pidas ettekande<\/a> “Poliitilised” konfliktid argielus 1940.\u20131950. aastatel: pisit\u00fclist avaliku hukkam\u00f5istuni” Eesti Vaba\u00f5humuuseumi teadusp\u00e4eval<\/a> “Argielu varasel n\u00f5ukogude ajal” 28. novembril.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"S\u00f5jaj\u00e4rgses N\u00f5ukogude Eestis oli inimeste argielu tugevalt politiseeritud. Oludes, kus igast k\u00fclast otsiti kulakuid, v\u00f5is \u00fchest lausest v\u00f5i…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":70744,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[35908,35912,26,27,37,33,35,26297,34,36,31,32,21,35911,35914,35915,35913,28,29,19,35909,18107,25,35910,26302,102,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-70743","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-aigi-rahi-tamm","9":"tag-argielu","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-eesti-vabaohumuuseum","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-kulad","22":"tag-kulak","23":"tag-kulakud","24":"tag-kulauhiskond","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-news","28":"tag-nouka","29":"tag-noukogude-aeg","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-rahvavaenlane","32":"tag-stalini-aeg","33":"tag-teine-maailmasoda","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-uudised","38":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115767663319235754","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70743","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=70743"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70743\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/70744"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=70743"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=70743"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=70743"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}