Tiit Aleksejev Kuna kuulun kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade suurde \u017e\u00fcriisse, siis keskendun eesti algup\u00e4randite asemel t\u00f5lkekirjandusele.<\/p>\n Florian Illies “Vaikuse v\u00f5lu” Aasta lugemiselamus. Selles, kuidas Florian Illies suudab elustada \u00fche kunstniku maalid ja nende kaudu kogu 19. sajandi, on midagi imetlusv\u00e4\u00e4rset.<\/p>\n Graham Swift “Emadep\u00fcha” Graham Swifti selgus ja s\u00fcgavus Krista Kaera t\u00f5lkes, paremaks ei saagi minna. N\u00e4iliselt lihtne lugu, mis keeldub lahkumast.<\/p>\n David \u0160ahar “Reis Kaldeamaa Uri” “Purunenud anumate palee” romaanits\u00fckli j\u00e4rjekordne osa, mille tegevus toimub Teise maailmas\u00f5ja eelses Jeruusalemmas. Tekst, mis on v\u00f5imeline katkist maailma parandama.<\/p>\n Tapio Koivukari “P\u00f5letatud mehe t\u00fctar” Hea n\u00e4ide p\u00f5hjanaabrite uue laine ajalooromaanist. Liikumine l\u00e4bi 17. sajandi Islandi, mis elab ja hingab.<\/p>\n Varlam \u0160alamov “Kuritegeliku maailma kroonikad” Vajalik teos, et m\u00f5ista t\u00e4nap\u00e4eva Venemaad ja seda, mis ootab neid, kes kurjategijale alistuvad. \u0160alamovi nullstiil on v\u00e4\u00e4rtus omaette.<\/p>\n \u00c9douard Louis “Kes tappis mu isa” Siin on midagi ehedat. Valus ja isiklik lugu klassi\u00fchiskonnast, mille olemasolu on mugavam endale mitte tunnistada.<\/p>\n Jun’ichir\u014d Tanizaki “Arutu armastus” Koomiline, \u00f5udne ja \u00f5petlik lugu 1920. aastate Jaapanist, mis r\u00e4\u00e4gib sellest, kuidas arm laskub, aru lahkub ja kuidas soov teist inimest omada avab p\u00f5rguv\u00e4rava.<\/p>\n Muriel Spark “Juhiiste” \u00c4raspidine ja seel\u00e4bi vabastav detektiivromaan.<\/p>\n Fernando Pessoa “Rahutuse raamat” Oodatud t\u00e4ismahus eestindus Pessoa ja Lissaboni huvilistele.<\/p>\n Louis-Ferdinand C\u00e9line “S\u00f5da” N\u00e4ide romaanikunstist, mis v\u00f5ib lihvimata kujul olla parem kui poleerituna.<\/p>\n Karl Martin Sinij\u00e4rv Aasta sees on igasugu \u00e4gelikke pugalikke ilmutet ning lihtsalt k\u00e4ega rapsan, kahman rabalaukast aardeid segamini t\u00e4nas\u00e4ra ehmuvehmuga.<\/p>\n Riste Sofie K\u00e4\u00e4r “Aps!”<\/p>\n Vapustavalt s\u00f5naohter ja vaimustavalt sisukas \u2013 \u00fcks raamat, mis kindlasti eestikeelsesse poeesiasse s\u00fcgavale sisse j\u00e4\u00e4b. \u00dctleb ise nii palju, et juurde kobisema kohe ei kipugi.<\/p>\n “\u00d5S: Eesti \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamat 2025”<\/p>\n No l\u00e4hme ja loeme n\u00fc\u00fcd iga viimase kui s\u00f5na ilusti l\u00e4bi, sest k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nu on vaid nonde kombineerimine (ja kui s\u00f5naraamatut ei jaksa, lugegem t\u00e4hestikku, tema on l\u00fchem ja kombinatsioone rohkem) \u2013 monumentjas maksiteos, mis tasub riiulisse paigutada vaatamata (ja vaadates) s\u00f5naveebidele ja muule v\u00f5rkv\u00e4rgule.<\/p>\n M\u00e4rten Kross “Kokkuleppelised imed”<\/p>\n Edev, inimlik ja isiklik, heaste kirjutet ja v\u00e4rskendav lisandus reipalt harali trimpavale-trampivale eestiproosale \u2013 t\u00f5hus reklaam Hiiumaale samamoodi \u2013 kellele s\u00fcdamlik, kellele pelutav, m\u00f5jus ja m\u00f5nus ikka. Ja mis n\u00fc\u00fcd l\u00f5puks sai?<\/p>\n “Mees, kes naeris. Peeter Tulviste kaasteeliste m\u00e4lestustes”<\/p>\n Targendav teos targast inimesest tarkade inimeste silmade ja sulgede l\u00e4bi; ajastupeegel ja ajat\u00f5lgendaja, soe koma arukas arutlusjalutus l\u00e4bi meelte ja m\u00f5tlemise, vaade hinge pluss vaimu sisse.<\/p>\n “Tartu puitarhitektuur”, koostanud Leele V\u00e4lja<\/p>\n Tartu on Eesti meeleruumis l\u00f6\u00f6matult v\u00e4gev linn ning seda l\u00e4bi aegade; noist aegadest pajatab paraku suuresti “v\u00e4ikse puust linna” kuvand, sest kivikraami on s\u00f5jad ja r\u00fc\u00fcsted v\u00e4hev\u00f5itu j\u00e4rele j\u00e4tnud \u2013 puuv\u00e4rk ja muuv\u00e4rk sai see-eest t\u00e4navu kaunisti kaardistet: k\u00e4ige Tarttu, k\u00f6ide kaenlas (v\u00f5i k\u00fckkige kodus, kuna suur osa \u00f5iget Tartut on raamatus sees)!<\/p>\n Karin Hallas-Murula “Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Eesti modernismi klassikud”<\/p>\n Me elame ruumitektuuri sees k\u00f5ikse aeg ja olgugi osa tost prahitektuur, j\u00e4\u00e4b pidevalt silma nii v\u00e4hehea kui uuelik kui see, millega me justnagu \u00fcheskoos \u00fcles kasvanud oleme. Eesti aegade klassika on siin raamatus koos ja on veenvalt. Kui hetkeks maha istuda ja hea raamatu veeres m\u00f5teleda, siis tundub h\u00e4mmastav, kui suuresti suutsid kaks \u00f5ppinud taati ajastu kuvandit m\u00f5jutada.<\/p>\n Mart Laar “Mordori jalaj\u00e4ljed”<\/p>\n Hoo ja hoobiga loodud l\u00fchivaade noortele, kes vast ehk Venemaast v\u00e4ga ei tea, sest et neil \u00f5nn on olnud paarkend aastat teadmatuses elada. Miks Mordor on Mordor, miks ta seda alati olnud on, miks nendega inimlikult l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida ei saa \u2013 siin on tuhat aastat ajalugu ja Mart Laar jutustab asja lahti. Kohustuslik.<\/p>\n J\u00fcri Liiv “Ringmajanduse ringm\u00e4ng” \/ Raivo M\u00e4nd “Meie sisemine loom”<\/p>\n J\u00fcri Liiv oskab maailmast objektiivselt kirjutada. Ta ei aja mingit jama, ta ajab rahulike t\u00f5estamiste ja seletamistega jamad ilusti urruauku tagasi. Sodimeediamaailmale vahelduseks on hea lugeda m\u00f5tleva inimese j\u00e4reldusi ja k\u00e4reldusi. Kui te sorteerite pr\u00fcgi, mis ikka ju \u00fchtesamma prahim\u00e4kke l\u00e4eb, aga ostate tarbetus taaras kosmeetikat, siis lugege ja m\u00f5elge j\u00e4rele. Kui J\u00fcri Liiv aju k\u00e4ima ei pannud, siis ehk aitab Raivo M\u00e4nd. Saab inimese kohta head teadmist ning vast on abiks ka looduse ja ilmamaa k\u00e4igus k\u00e4itumisel.<\/p>\n R.F. Kuang “Katabaas” \/ Robert Galbraith “H\u00f5bedam\u00e4rgiga mees”<\/p>\n A minge \u00f5ige p\u00f5rgu, ma r\u00e4\u00e4gin v\u00e4lismaa jutulorast natuke ka. “Katabaas” viibki otse p\u00f5rgu ning kaudu klassikute ja uh-kui-hea jutuveeretuse. Vergilius! Dante! Akadeemiline maailm! Ehmusite? V\u00f5tke teine teos. Robert Galbraith teeb me t\u00e4nailma britilikkuse j\u00e4tkuvalt teistsuguseks, k\u00fctab p\u00f5neviku taseme uuele krutile ja on omas inimlooluses juba kaugelt \u00fcle Dickensi; kardan, et j\u00e4rgmine raamat tuleb mitmes k\u00f6ites. Kui aastal\u00f5ppu ja -algust lugemisega sisustada, siis siin on vastus k\u00e4es. Vapustamisv\u00f5imelised teosed meelelahutuse maailmas.<\/p>\n Raivo Kalle “Mesinike lood elust, loodusest, mesilastest ja mesindusest”<\/p>\n L\u00f5petuseks korraks mesitarru. Ei see ole \u00fcllitis, mida suuresti loetaks ja ilukirjandus pole ta kindlasti mitte, kuid mesilastega suhestumine v\u00f5iks aastavahetuse keerus ning algava aasta sees abiks olla. Mesilased on nagu vanaemad \u2013 nad on k\u00f5ikv\u00f5imsad!<\/p>\n Heili Sepp Minu isiklikud lemmikud peaaegu juhuslikus j\u00e4rjekorras:<\/p>\n Aliis Aalmann “P\u00e4\u00e4sulinn” (LR)<\/p>\n Sel aastal puudutas mind mitme eesti poetessi luulekogu \u2013 v\u00f5iksin nimetada sama h\u00e4sti ka Riste Sofie K\u00e4\u00e4ri, Carolina Pihelgast, Berit Petolaid jne. Aga j\u00e4\u00e4gu esimeseks Aalmanni uusim kogu, selle v\u00e4rske k\u00fcpsus ja vahest ka teravus.<\/p>\n Kairi Look “Tantsi tolm p\u00f5randast” (LR)<\/p>\n See on t\u00f5esti hea. Sedapuhku massid ei eksigi.<\/p>\n Kiwa “Tagasi Hukkunud Alpinisti Hotelli” (;paranoia)<\/p>\n Harva, kui m\u00f5ni teos \u00fcllatab sellega, et teab mu alateadvusest rohkem kui ma ise. Raamatupoes hajameelselt n\u00e4ppu haaratud juhuslik leid, mis osutus p\u00f5hjatult p\u00f5nevaks.<\/p>\n “M\u00f5isa fenomen Balti kultuuriloos. Vaatenurki \u00fcle uurimisv\u00e4ljade.” Koostanud Kristina J\u00f5ekalda, Linda Kaljundi, Ulrike Plath (TL\u00dc Kirjastus)<\/p>\n Eestlase ps\u00fc\u00fche kooritakse ettevaatlikult lahti nagu antiikse tapeedi kihid m\u00f5ne vana m\u00f5isa seinalt. Mul on v\u00e4ga hea meel, et oleme j\u00f5udnud rahvana selleni (sh sellise distantsini), et v\u00f5ime kirjutada neist kogemustest selliseid raamatuid. Selles keeles.<\/p>\n Elizabeth Eastlake “Kirjad L\u00e4\u00e4nemere kallastelt” T\u00f5lkinud Teet Martin (Argo)<\/p>\n Ainulaadne vaade meie minevikuminale v\u00e4ljastpoolt. V\u00f5ib v\u00f5tta eelmise raamatu paarilisena ses nimistus.<\/p>\n Alevtina Gongi\u0161t “Meist vepslastest ja mitte ainult” T\u00f5lkinud Madis Arukask (Argo)<\/p>\n Hinge kriipiv ja siiras raamat h\u00e4\u00e4buva identiteedi ja keelega sugulasrahvast, mis annab v\u00f5imaluse m\u00f5elda meist endist, meie iseseisvusest ja meie keelest, praegu ja tulevikus.<\/p>\n “Eesti \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamat 2025” (EKSA)<\/p>\n Ei pea n\u00f5ustuma k\u00f5igi siinsete valikutega, aga peamine on, et see raamat on olemas \u2013 paks ja paberil, midagi m\u00f5nusalt turvalist nagu ehitud kuusepuu j\u00f5ulude ajal. Vt ka eelmist raamatut nimistus.<\/p>\n Amalie Skram “Constance Ring” Norra keelest t\u00f5lkinud Sigrid Tooming (Eesti Raamat)<\/p>\n P\u00f5hjamaade naiskirjanduse p\u00e4rl aastast 1888. Ait\u00e4h, et see on n\u00fc\u00fcd eesti keeles.<\/p>\n Fionnt\u00e1n de Br\u00fan “Koletise k\u00f5hus” Iiri keelest t\u00f5lkinud Indrek \u00d5is (Varrak)<\/p>\n Selles on midagi \u00fclilahedat, et ses erilise staatuse ja ajalooga keeles kirjutatud romaan (mis ilmus vaid 2023. aastal) t\u00f5lgiti esimesena just eesti keelde. Me ei pea jooksma t\u00f5lkijatena suurkeelte sabas, ega ju.<\/p>\n Ljudm\u00f5la Taran “Paradiisi\u00f5unad” Ukraina keelest t\u00f5lkinud Katrin V\u00e4li (Hea Lugu)<\/p>\n Maitseka ja delikaatse kujundusega pisike valus valik ukraina poetessi luulet. L\u00f5ikab, tuikab. Puudutas mind v\u00e4ga.<\/p>\n Piret Voolaid K\u00fcmme 2025. aastal eesti keeles ilmunud kirjandusteost, mis on autorite-koostajate eesnime j\u00e4rgi t\u00e4hestikus, see pole pingerida<\/p>\n Carolina Pihelgas “L\u00f5ikejoon” Raamatupoes kuulsin m\u00fc\u00fcjalt hinnangut: “Hea ei ole, aga h\u00e4sti on kirjutatud.” P\u00e4rast lugemist v\u00f5in \u00f6elda, et on ka hea raamat. Valusate ja \u00e4ngistavate teemade l\u00e4bikirjutamine on vajalik ning arengulood m\u00f5juvad lugejale puhastavalt, isegi kui see puhastus pole mugav.<\/p>\n Ernst Enno “Paleuste poole: Eesti m\u00f5ttelugu 184” T\u00e4navu t\u00e4histasime paljude jaoks pigem lastekirjanikuna tuntud Ernst Enno 150. s\u00fcnniaastap\u00e4eva. Seda raamatut tasub lugeda, sest Enno m\u00f5tteaeglus ja m\u00f5ttes\u00fcgavus praegusel ajal, mil maailm kipub m\u00f5tlema liiga kiiresti, on ootamatult v\u00e4rskendav. “Paleuste poole” n\u00e4itab, kuidas iseseisev vaim p\u00fcsib p\u00fcsti ka m\u00fcra, ideoloogiate ja p\u00e4evapoliitika keskel, justkui vaikne, kuid visalt p\u00f5lev tuli.<\/p>\n Fernando Pessoa “Rahutuse raamat” Portugali kirjanduse p\u00e4rle pole eesti keeles kunagi liiga palju.<\/p>\n Han Kang “Taimetoitlane” Minu senine kokkupuude korea kirjandusega oli olematu, ent see raamat r\u00e4\u00e4gib valusalt tuttavast k\u00fcsimusest: kui vabad me oma valikutes tegelikult oleme ja kui palju elame teiste ootuste j\u00e4rgi. “Taimetoitlane” on h\u00e4iriv ja poeetiline hoiatus sellest, kuidas n\u00e4iliselt vaikne allumine v\u00f5ib muutuda aeglaseks eneseh\u00e4vituseks \u2013 ja kuidas \u00fchiskond oma kinnistunud ettekujutustega sellele kaasa aitab.<\/p>\n Johanna Roos “Ts\u00fckkel” \u00dchiskonna stigmatiseeritud teemad, mis on naise elu argireaalsus, n\u00e4iteks menstruatsiooniga seonduv, on olnud poeesias maha vaikitud v\u00f5i haruharva m\u00f6\u00f6daminnes k\u00e4sitlemist leidnud. Noore naise vaatenurk on julge, halastamatu. J\u00e4\u00e4b \u00fcksnes ette kujutada, milline v\u00f5iks olla Johanna Roosi luulekeel \u00fcleminekuea ja menopausi vaevusi kirjeldades.<\/p>\n Kristiina Ehin, Meelis Friedenthal, Indrek Hargla, Leelo Tungal, Urmas Vadi “Eesti raamatu lood” Tasub lugeda, sest see teeb eestikeelse raamatu 500-aastase teekonna elavaks, m\u00e4nguliseks ja \u00fcllatavalt isiklikuks, mitte pidulikult tolmuseks. Erinevate autorite h\u00e4\u00e4led moodustavad mitmekihilise kultuuriloolise kaardi, mis tuletab meelde, et eesti keel ja kirjandus on s\u00fcndinud loovusest, visadusest ja heast jutustamisoskusest. Ja Leelo Tungal \u00fctleb: “Vara veel on leinalaule laulda raamatule!”<\/p>\n K\u00e4rri Toomeos-Orglaan, Mairi Kaasik, Risto J\u00e4rv “Eesti muinasjutud III: novellmuinasjutud” Meie rahvaluulearhiivis leiduvaid muinasjutte tasub aeg-ajalt lugeda, et m\u00f5elda sellele, kust me tuleme, milline on olnud meie esivanemate maailmapilt. Paljudele v\u00f5ib olla uudiseks m\u00f5iste “novellmuinasjutt” \u2013 selles reaalelulises muinasjutu alaliigis t\u00f6\u00f6tavad imede asemel m\u00f5istus ja juhus: tegelased on tavalised inimesed, olukorrad elulised ning edu toob kavalus, nutikus v\u00f5i h\u00e4sti tabatud hetk. See on justkui imemuinasjuttude realistlik poolvend \u2013 v\u00e4hem v\u00f5lukeppi, rohkem inimlikku tarkust, mis kokkuv\u00f5ttes annab \u00fcllatavalt t\u00e4nap\u00e4evase \u00f5ppetunni vanade lugude kaudu. See on raamat, mis meenutab vaiksel j\u00f5uluajal ja m\u00f5nikord v\u00e4ikse muigega, et elluj\u00e4\u00e4mine on alati olnud jutustamise kunst.<\/p>\n Mari \u00d5unapuu, Kristi Metste, Kai Stahl, Kanni Labi “Neiud kui Lutsud. Natalie Mei kirjad Karin Lutsule 1923\u20131928” Kirjade \u017eanris raamat viib lugeja m\u00e4ngulisse m\u00f5tteruumi, kus s\u00f5prus, looming ja eneseotsingud p\u00f5imuvad vaimukate kirjelduste ning joonistustega. Natalie Mei kirjad Karin Lutsule avavad haruldase akna eesti naiskunstnike noorusse ja n\u00e4itavad, kui julgelt ning rahvusvahelises r\u00fctmis siinmail juba sada aastat tagasi m\u00f5eldi.<\/p>\n Marin Laak, Kanni Labi, Tiina Saluvere “Printsess ja trubaduurid. Ivar ja Astrid Ivaski kirjavahetus Marie Underi ja Artur Adsoniga 1957\u20131979” 1172-lehek\u00fcljeline kahek\u00f6iteline kogumik on monumentaalne nii mahult kui sisult. Marie Underi ja Artur Adsoni enam kui kahek\u00fcmne aasta jooksul peetud kirjavahetus Astrid ja Ivar Ivaskiga, mis on tallel Eesti Kultuuriloolises Arhiivis, avaneb kaante vahel aknana loominguliste inimeste ja pagulaskonna rikkasse kultuuriruumi.<\/p>\n Kirjavahetus kui \u017eanr on ajas muutunud \u2013 aeglustunud v\u00f5i kadumas \u2013, mist\u00f5ttu v\u00f5ib see raamat t\u00e4nap\u00e4eva lugejale olla teadlikult aeglane lugemine, t\u00e4is avastamisr\u00f5\u00f5mu ja h\u00e4\u00e4li, mis ei kiirusta, kuid p\u00fcsivad.\u00a0<\/p>\n Reeli Reinaus “Hiietantsijad” Hea ja ladus lugemine toob t\u00e4nap\u00e4eva kriisid v\u00e4ga inimlikku m\u00f5\u00f5tu: hiied, tehisintellekti, kliima\u00e4revuse, leina ja Instagrami \u00fchte ja samasse tantsuringi. Natuke ettevaatlikult, natuke irooniliselt, aga piisava empaatiaga \u2013 ja jah, ka prepperid on platsis, sest keegi peab ju maailmal\u00f5pu saabudes teed keetma.<\/p>\n Anneli Leinpere Leonora Carrington “Kuuldesarv”<\/p>\n S\u00fcrreaalseid ja lausa postapokal\u00fcptilisi m\u00f5\u00f5tmeid v\u00f5ttev lugu vanadekodust. \u00dchiskond ju vananeb, aga vananemisutoopiaid on v\u00e4hev\u00f5itu. Pigem k\u00f5lavad \u00e4hvardavad noodid eesootava \u00fcksinduse ja kurbuse teemal. Selle raamatu 92-aastane peategelane nendib aga: olen ammu l\u00f5petanud juurdlemise k\u00fcsimuse \u00fcle, kas olen \u00f5nnelik. Tore oli lugeda nendest astridlindgrenlikult humoorikatest memmedest. Kes teab, \u00e4kki ongi seniilsus kiirustavate kodanike v\u00e4ljam\u00f5eldis?<\/p>\n Kairi Look “Tantsi tolm p\u00f5randast”<\/p>\n \u00dchinen seda raamatut kiitvate \u00fchendkooridega. Vanaemad on paljude elus olnud t\u00f5elised superstaarid ja nii ka minul. Vanaema kujutamine selles raamatus on kirss tordil. Kaunilt komponeeritud lugu suureks kasvamisest, v\u00fcrtsitatud m\u00f5tisklustega Eesti elu teemal.<\/p>\n Ann Quin “Berg”<\/p>\n Eksperimenteeriva sulega kirja pandud raamat, milles joonistub h\u00e4sti v\u00e4lja h\u00f5re ja katkendlik m\u00f5istmine (l\u00e4hedaste) inimeste vahel. Peategelasel on soov oma isa tappa, mille k\u00e4igus ta muidugi ise p\u00f5genikuks muutub. Klapperjahti imeliselt sobituv k\u00f5hur\u00e4\u00e4kija nukk tekitab m\u00f5tte, et \u00fcldse v\u00f5iks inimestel olla rohkem nukke, kellel p\u00e4id otsast rebida, et hiljem kergendunult hingata, kui vihahoog on lahtunud.<\/p>\n Edouard Louis “Kes tappis mu isa”<\/p>\n Louis kujutab isa toorelt, ent ka armastavalt ja empaatiliselt. Toksiline maskuliinsus kui enda saba n\u00e4riv madu leiab ootamatult lootusrikka l\u00f5pu. Teos vaatleb s\u00f6akalt s\u00fcsteemseid probleeme \u00fchiskonnas, kuid pettunud \u00f5iglustundest kerkib j\u00f5uetu kurbus ja viha.<\/p>\n Han Kang “Taimetoitlane”<\/p>\n Lugu sellest, kuidas vastupanu pealesurutud normidele ja pikaajalisele traumeerimisele kerkib orkaanina unen\u00e4gudest ja siis juba p\u00f6\u00f6rdumatu j\u00f5una. Heas\u00fcdamliku isalikkuse defitsiit v\u00f5tab taas grotesksed m\u00f5\u00f5tmed. Aga samas on “Taimetoitlases” k\u00f5ik v\u00e4ga ilus.<\/p>\n Kristjan Haljak “Relvad naistele”<\/p>\n Seda raamatut lugedes t\u00f5desin, et s\u00fcrrealism ongi suurep\u00e4rane relv sobimatul hetkel sisse s\u00f5itvate unen\u00e4gude pareerimiseks. Seiklused l\u00e4hevad siin sujuvalt \u00fcle h\u00f5llanduseks ja vastupidi. “Elu m\u00f6\u00f6dus nagu oleks see olnud unen\u00e4gu. Unen\u00e4gu m\u00f6\u00f6dus, nagu see oleks olnud elu.” (lk 60)<\/p>\n Brigitta Davidjants “Plahvatus n\u00e4tsuputkas ja teisi jutte”<\/p>\n Meeldivalt jahedal toonil kirja pandud retked ja ekslemised \u00fcheksak\u00fcmnendate (Tallinna) radadel. V\u00f5imalus heldida toonasest vaesusest, n\u00e4ljast, trendidest ja ahnest elujanust.<\/p>\n PS! Davidjantsil ilmus t\u00e4navu ka oluline muusikat ja (muusika)ajalugu k\u00e4sitlev raamat “To the Cold Land”. Maiuspala (endistele) punkaritele ja k\u00f5igile J.M.K.E s\u00f5pradele.<\/p>\n Andrus Kasemaa “Minu kangelased”<\/p>\n Jutustajah\u00e4\u00e4l tekitab oma haavatavuse ja sihip\u00e4rase naiivsusega sooja tunde. Lood viivad tagasi n\u00f5ukaaega, kus kohtab tuttavlikke asju nagu leidlik majaehitus (varastamine), meeleheitlik kogumine jpm. Meenutusi hoiab raamis jutustaja h\u00e4\u00e4le hubane, justkui maailma \u00e4\u00e4rel rippumine. M\u00f5nusalt t\u00e4pne ja napp keelekasutus.<\/p>\n Janar Ala “Purgisupp”\u00a0<\/p>\n Kunstiteostest r\u00e4\u00e4kimise k\u00f5rval tekib p\u00f5nev assotsiatsioonide rida, milles p\u00f5imitakse kaasakiskuvalt ajalugu, muusikat ja mida k\u00f5ike veel. Ei harutata “kunsti m\u00f5istmise” pusasid, vaid n-\u00f6 kummutatakse teema purgist v\u00e4lja ja lisatakse popkultuurilist hapukoort peale. PS! T\u00e4nu raamatule avastasin, et POCO on \u00e4ge kunstimuuseum \u2013 tasub k\u00fclastada. Parem hilja kui mitte kunagi.<\/p>\n Andrus Kivir\u00e4hk “Eesti rahva uued jutud”\u00a0<\/p>\n Vana ja uue kepsakas kombineerimine pakub turtsuma panevaid hetki. Juba ainu\u00fcksi Margus Remmelgase tegelaskuju v\u00e4\u00e4rib l\u00e4hemat tutvumist. Imekspandavalt kavalalt see \u00f5iglus nendes juttudes ikka v\u00f5idab. Juba Lennart Meri r\u00f5hutas, et kavalus on v\u00e4ga oluline omadus.<\/p>\n T\u00f5elised muinasjutugurmaanid v\u00f5iks ette v\u00f5tta “Eesti muinasjutud III. Novellmuinasjutud” (koostajad Risto J\u00e4rv, Mairi Kaasik, K\u00e4rri Toomeos-Orglaan). Sellest kogumikust jagub pikaks ajaks ja k\u00f5igest v\u00f5ib-olla jagu ei saagi, sest leidub n\u00e4iteks murdekeelt. Avastamisr\u00f5\u00f5m on siiski garanteeritud.<\/p>\n Saara Liis J\u00f5erand Minu k\u00fcmme selleaastast lemmikraamatut r\u00e4\u00e4givad rohkem minust ja mu aastast kui millestki muust \u2013 sest eks lugenud olengi eelk\u00f5ige seda, mis teemas, mida vaja arvustada v\u00f5i hinnata, mille ilmumisele kuidagi reageerida. Nii et tooni annavad eesti luule, noored autorid ja Loomingu Raamatukogu. Aga k\u00fcll tulevikus j\u00f5uab vaikselt ka teisi selle aasta tippe kiigata, \u00f5nneks pole kirjandusega tegelikult kunagi kiiret.<\/p>\n Carolina Pihelgas “Ikka veel”<\/p>\n Pihelgas s\u00f5nastab siin luulekogus palju olulist, seda korraga lihtsasti arusaadavalt, m\u00f5jusalt ja poeetiliselt \u00e4\u00e4rmiselt meisterlikult. Kindel soovitus k\u00f5igile.<\/p>\n Riste Sofie K\u00e4\u00e4r “Aps!”<\/p>\n Riste on minu meelest \u00fcles leidnud mingi sellise huumori ja t\u00f5siduse ristumiskoha, mis m\u00f5jub praeguses ajas ainu\u00f5igelt, see toob \u00fchekorraga mingit rahu ja tegutsemistahet. Sellest raamatust leiab hulga t\u00e4iesti geniaalseid v\u00e4rsse! Ja see mahub taskusse.<\/p>\n Han Kang “Taimetoitlane”<\/p>\n Selle raamatu lugesin \u00fche \u00f5htuga j\u00e4rjest l\u00e4bi, tuli see k\u00f5ige-k\u00f5ige parem lugemise tunne peale – et tahakski ainult lugeda, veel ja veel ja veel! Ega neid Nobeli preemiaid vast p\u00e4ris niisama antagi.<\/p>\n T\u00f5nis Vilu “Enne lapsi”<\/p>\n T\u00f5nis Vilu luule s\u00fcgab alati mu aju kuskilt s\u00fcgavalt v\u00e4ga m\u00f5nusa koha pealt – asjad pole kunagi p\u00e4ris selged, aga ilus on, ja hea ja hoitud on olla. Igasugused vastused oleks nagu alati k\u00e4eulatuses ja ometi libisevad siis k\u00e4est. “Enne lapsi” puhas pliiatsi-ja-paberi-stiilis kaanekujundus sobib sellega ka v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n Brigitta Davidjants “Plahvatus n\u00e4tsuputkas ja teisi jutte”<\/p>\n See aegruum, millest see raamat jutustab, asub minu jaoks kuskil v\u00e4ga magusas kujutluse vahealas – oma silmaga ma seda n\u00e4inud ei ole, aga samas filmide-raamatute p\u00f5hjal romantilist ettekujutust ka luua pole j\u00f5udnud. V\u00e4ga lahedalt nihestatud tuttavlikkus. Hoogne, naljakas, \u00e4ge!<\/p>\n Kairi Look “Tantsi tolm p\u00f5randast”<\/p>\n Pehme raamat, hell ja t\u00e4pne. Sellest on kirjutatud ka mitu v\u00e4ga head arvustust, mis on alati hea m\u00e4rk – n\u00e4iteks Eik Hermanni anal\u00fc\u00fcs Vikerkaares v\u00f5i Merlin Kirikali oma Keeles ja Kirjanduses lisasid mu enda esimesele lugemiselamusele veel mitu v\u00e4ga p\u00f5nevat tahku juurde.<\/p>\n Vaim Sarv “Radikaalne regilaul”<\/p>\n See intervjuukogumik oli v\u00e4ga m\u00f5nus ja innustav lugemine – Sarv p\u00f5imib oma k\u00fcsimusep\u00fcstitustes ja teemaasetustes v\u00e4ga elegantselt kohalikku p\u00e4rimust ja globaalseid, igati t\u00e4nap\u00e4evaseid m\u00f5ttestruktuure. Tuletas meelde, et jah, niimoodi saab ja v\u00f5ib, ajalugu elab!<\/p>\n Aliis Aalmann “P\u00e4\u00e4sulinn” ja “Kes aias”<\/p>\n Aalmanni luule keerutab ja m\u00e4ngib ja avab argireaalsuses uusi kihte, proosa aga kaevub neisse kihtidesse s\u00fcgavale sisse. Puhtad ja l\u00e4bikomponeeritud m\u00f5lemad. Carolina Pihelgas Mariana Enr\u00edquez “Asjad, mis me tules kaotasime” (tlk Eva-Stina Randoja)<\/p>\n Ilmselt p\u00f5rutavaim lugemiselamus sel aastal. V\u00f5ib-olla ongi \u00fchiskondlikest probleemidest, nt vaesusest ja ebav\u00f5rdsusest k\u00f5ige \u00f5igem r\u00e4\u00e4kida \u00f5udusjutu \u017eanris?<\/p>\n Eve Annuk “Elu kui tekst. Artikleid aastatest 1995\u20132023”<\/p>\n P\u00f5nev artiklikogumik, mille keskmeks on kaks naist, Lilli Suburg ja Ilmi Kolla, kes ei sobitunud omaaegsetesse raamidesse. \u00dchinen autori t\u00f5demusega, et m\u00f5lemad v\u00e4\u00e4riksid omaette raamatut \u2013 soovin jaksu ja j\u00e4\u00e4n huviga ootama!<\/p>\n Leonora Carrington “Kuuldesarv” (tlk J\u00fcri Kolk)<\/p>\n M\u00f5nusalt ekstsentriline ja m\u00e4nguline romaan, korraga p\u00f6\u00f6raselt naljakas ja surmt\u00f5sine. Elu algab 92-aastaselt!<\/p>\n Riste Sofie K\u00e4\u00e4r “Aps!”<\/p>\n Kui Riste Sofie K\u00e4\u00e4ri poleks olemas, siis tuleks ta kiiremas korras v\u00e4lja m\u00f5elda. “Aps!” on suurep\u00e4rane luulekogu.<\/p>\n Kairi Look “Tantsi tolm p\u00f5randast”<\/p>\n T\u00e4navune populaarseim romaan pani mindki r\u00f5\u00f5must tantsima. Mulle meeldib, kuidas Loogi laused hingavad, liiguvad ja l\u00f5hnavad.<\/p>\n T\u00f5nis Vilu “Enne lapsi”<\/p>\n Vilu luulekogus segunevad h\u00e4\u00e4led, n\u00e4od, kujutlused, detailid ja m\u00e4lestused, millest alati ei tea, kelle omad need on. See paneb tekste korduvalt \u00fcle lugema ning iga kord uusi t\u00e4hendusi ja seoseid leidma.<\/p>\n Aliis Aalmann “P\u00e4\u00e4sulinn”<\/p>\n Aalmanni luule on algusest peale olnud v\u00e4ga s\u00fcmpaatne, aga “P\u00e4\u00e4sulinnas” on tunda uutlaadi k\u00fcpsust. Raamat on \u00f5huke, aga samas tihe, pea iga tekst k\u00f5netab. Lisaks ilmus autorilt ka tugev novellikogu.<\/p>\n Jorge Luis Borges “See v\u00e4rsikunst” (tlk Rebekka Lotman)<\/p>\n Borgest on ikka r\u00f5\u00f5m lugeda. Tema loengud luulest on \u00fchest k\u00fcljest \u00e4\u00e4rmiselt erudeeritud, aga teisalt lihtsasti loetavad. Siin on huumorit ja soojust, isiklikke meenutusi ja paeluvaid m\u00f5tteid kirjanduse olemusest.<\/p>\n Kivivalgel “2013-2024”<\/p>\n Kui on tunne, et elul pole enam midagi pakkuda, siis pole j\u00e4relikult olnud mahti elu igap\u00e4evast imelikkust t\u00e4hele panna. Aga seda teeb Kivivalgel ehk Sven Vabar, kes t\u00e4iesti argiste asjade vaatlemise kaudu j\u00f5uab ikka reaalsuste vohamise ja maailmade paljususeni. Imeline!<\/p>\n Tove Ditlevsen “Noor t\u00fctarlaps saab vanaemaks ja teisi jutte” (tlk Henrik Sepamaa, Maarja Siiner)<\/p>\n Aus\u00f5na, ma loen ka muud, mitte ainult Loomingu Raamatukogus v\u00e4lja antud teoseid! Aga Tove Ditlevsen on suur lemmik “Kopenhaageni triloogiast” saati, tema tekstid on ps\u00fchholoogiliselt t\u00e4psed, teravad ning k\u00f5netavad ka siin ja praegu. Soovitan v\u00e4ga!<\/p>\n Rein Raud Aliis Aalmann “P\u00e4\u00e4sulinn”<\/p>\n \u00dcks l\u00f5ppeva aasta suurimaid ja meeldivamaid kirjanduslikke \u00fcllatusi. Alguses lugesin nagu h\u00fcpnotiseeritud, siis j\u00e4tsin j\u00e4rele, et nautida teksthaaval. Esimest muljet j\u00e4tkus l\u00f5puni. S\u00f5natundlikkus, kujundikeele intensiivsus, sealt tagant aimuva meele tugevus, vabadus, avarus. Ja punktid! Mida k\u00f5ike nendega teha saab! Ja veel on siin taga regiv\u00e4rsilist m\u00f5tlemist, mis on arhailine ainult siis, kui autor on vanas kinni, mitte nagu need, kes kunagi selle regiv\u00e4rsiga ennast p\u00e4riselt v\u00e4ljendasid.<\/p>\n Leonora Carrington “Kuuldesarv” S\u00fcrreaalsete kukerpallide sari annab tiivad; kellel v\u00e4hegi on meeles Carringtoni vapustavad maalid Kumu minin\u00e4ituselt, teeb h\u00e4sti, kui j\u00e4tkab tema loomingu teiste tahkudega tutvumist ja avab selle kirjandusliku kuuldesarve abiga oma teadvuse kujutlusmaailma uutele k\u00f5ladele.<\/p>\n Graham Harman “Neljatine objekt” Kunagi alustasin oma lemmikoponendi m\u00f5ttega tutvumist just sellest raamatust ja s\u00f6andan seda ka k\u00f5igile teistele soovitada. Saates\u00f5nas kirjutan t\u00e4psemalt.<\/p>\n Hasso Krull “H\u00e4maruse meelespea”<\/p>\n Mida edasi, seda kirkamaks ja selgemaks Hasso Krulli luule on settinud, ometi on ka \u00fchendusjooned k\u00f5ige varasemaga siin ilusti alles, nagu ka komme tabava kujundi otsingul sisse\u00f5petatud piire \u00fcletada. Praeguse h\u00e4mara ajaga sobib nagu valatud.<\/p>\n “Kreeka kardina varjust. Neli Vana-India n\u00e4item\u00e4ngu.” V\u00f5imalust tutvuda klassikalise india n\u00e4itekirjandusega on eesti lugeja pidanud p\u00f5hjendamatult kaua ootama, \u00f5nneks on siin n\u00fc\u00fcd saadaval traditsiooni parimad n\u00e4ited \u00fchtede kaante vahel ning sujuvas t\u00f5lkes, mida v\u00f5ib lugeda niisama omaks r\u00f5\u00f5muks kui ka t\u00f5sisema idahuvi toetuseks.<\/p>\n Kiwa “Tagasi Hukkunud Alpinisti hotelli”<\/p>\n Raamatu mahus filmiarvustus on kangelastegu iseeneses, aga kui see on teostatud terava ja t\u00e4pse ajastu-anal\u00fc\u00fcsina ning kaugelt \u00fcle oma piiride ulatuva \u00fcldistusj\u00f5uga, siis on tulemus kindlasti v\u00e4\u00e4rt mingit sui generis eriauhinda v\u00f5i v\u00e4hemalt k\u00f5vasti rohkem t\u00e4helepanu, kui see teos seni on suutnud saada.<\/p>\n Jurgis Kun\u010dinas “T\u016bla” Hetkel veel pooleli, aga soovitada s\u00f6andan juba k\u00fcll. On tore, et leedu (ja l\u00e4ti) kirjandust ilmub j\u00e4rjest rohkem ja ma loodan, et see leiab ka \u00fcha paremini oma lugeja \u00fcles. Kun\u010dinas on Leedus olnud kultusautor, kes on andnud Vilniuse k\u00f5ikv\u00f5imalikest minevikest l\u00e4bi imbunud meeleoludele poeetilise ja kaunilt kaootilise kirjandusliku vormi. Samas praegu U\u017eupise \u00fclimalt gentrifitseerunud linnajaos ringi jalutades ei tule selle raamatu maastikud enam \u00fcldse tuttavad ette. Aga meilgi on sarnast, samamoodi kaduvat m\u00e4lu; ma oletan, et selles raamatus tundub ka paljudele siinmaa lugejatele nii m\u00f5ndagi kohe natuke magusalt omane.<\/p>\n Margus Ott “Heaolu”<\/p>\n Algup\u00e4rases eesti filosoofias on Margus Otil kindel koht. Meie siin oleme tema loomelaadiga juba harjunud, aga laiemas maailmas on sellise laia perspektiiviga, mitmeid traditsioone omavahel \u00fchendada suutev m\u00f5te pigem haruldane, ning \u00f5igeks filosoofiaks peetakse ennek\u00f5ike seda, mis kedagi peale professionaalsete filosoofide huvitama ei peakski. \u00d5nneks on meil neid viimaseid siin v\u00e4he, ning filosofeerida tuleb k\u00f5iki puudutaval ja arusaadaval viisil. Nagu siin.<\/p>\n Fernando Pessoa “Rahutuse raamat” Nende ridade kirjutamise hetkeks ei ole ma seda raamatut veel k\u00e4es hoidnud, kuid Indrek Koffi suurt t\u00f6\u00f6d v\u00f5in soovitada ka pimesi. Erinevaid ajastuid iseloomustab muuhulgas ka see, millistest raamatutest tekib eesti keelde kaks erinevat t\u00f5lget \u2014 kunagi 1990ndatel juhtus see n\u00e4iteks \u00fche karmi ameerika kriminulliga ja veidi hiljem n\u00e4gid umbes samal ajal ilmavalgust kaks versiooni samast rikastumis\u00f5pikust \u2014 ning praegusele rahutule ajastule sobib Pessoa “Rahutuse raamatu” kahe versiooni ilmumine suurep\u00e4raselt. Eriti rahutud v\u00f5ivad neid ju ka omavahel v\u00f5rrelda!<\/p>\n Andra Teede Eeva Park “Hundiratas”<\/p>\n Piret Jaaks “Tumeaine”<\/p>\n Carolina Pihelgas “Ikka veel”<\/p>\n Reeli Reinaus “Hiietantsijad”<\/p>\n Aliis Allman “P\u00e4\u00e4sulinn”<\/p>\n Berit Kaschan “Aprill”<\/p>\n Kairi Look “Tantsi tolm p\u00f5randast”<\/p>\n Berit Petolai “Hele, tukslev, nimetu”<\/p>\n Johanna Roos “Ts\u00fckkel”<\/p>\n Brigitta Davidjants “Plahvatus n\u00e4tsuputkas ja teisi jutte”<\/p>\n Merlin Kirikal \u00dcks suurimaid elamusi sel aastal oli argentiina ekstravagantse autori Aurora Venturini “T\u00e4dit\u00fctred” Mari Laane imelises t\u00f5lkes. Palun veel Venturinit eesti keeles! “T\u00e4dit\u00fctreid” soovitas mulle Kairi Look, kelle deb\u00fc\u00fctromaan “Tantsi tolm p\u00f5randast” v\u00f5itis eesti lugejate s\u00fcdamed meelelise stiili ja lapsep\u00f5lve manamise oskuslikkusega. V\u00f5idaks ka v\u00e4lismaiseid lugejaid \u2013 loodan, et t\u00f5lkimise ettevalmistused kuluaarides edenevad.<\/p>\n Olen \u00f5nnelik, et eesti keeles avaldati taas Simone de Beauvoir’ rabavalt k\u00fclm ja aus jutustus “V\u00e4ga kerge surm” Raili Marlingi j\u00e4rels\u00f5naga. Beauvoir’\u00a0stiilne teravus ja prantslaslik t\u00e4psus meenutavad mulle nobelist Annie Ernaux’\u00a0\u00e9criture plate’i ning viimase f\u00e4nnina tervitan teoste “S\u00fcndmus” ja “Noormees” ilmumist eesti keeles Ulla Kihva t\u00f5lkes. Muide, Simone de Beauvoir’ ilukirjandust v\u00f5iks eesti keeles veel olla: “Mandariinid”, “H\u00e4vitatud naine” v\u00f5i midagi muud.\u00a0<\/p>\n Olen rahul, et t\u00e4nap\u00e4eva Jane Austeni ehk Sally Rooney “Intermezzo” t\u00f5lgiti kiirelt eesti keelde (Triin Tael). Ehkki vast mitte iiri imenaise tugevaim teos (minu lemmik on “Vestlused s\u00f5pradega”), aitab Rooney eesti keeles k\u00e4ttesaadavus hoida n\u00e4ppu t\u00e4nap\u00e4evase globaalse populaarse kirjanduse pulsil. Eelmise aasta rahvusvahelise Bookeri auhinna v\u00f5itja Jenny Erpenbecki \u00fclimalt komplekssne “Kairos” (saksa keelest inglise keelde Michael Hoffmann) viib meid Ida-Berliini selle kokkukukkumise veerel ning toksiliste suhete ja v\u00f5imum\u00e4ngude keerdk\u00e4iku. See raamat peaks eesti keeles kohe k\u00e4ttesaadav olema (Terje Loogus).<\/p>\n Olen t\u00e4nulik, et ilmusid Margus Oti teosed, mis m\u00f5juvad mulle muuhulgas rahustavalt, et Triinu Pakk t\u00f5lkis eesti keelde Hannah Arendti “Inimese olukorra” ning et kaante vahele j\u00f5udsid Tiiu Kuurme silmiavavad\u00a0t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n Ait\u00e4h loojatele \u2013 filosoofidele, kirjanikele, kriitikutele, teadlastele, toimetajatele, t\u00f5lkijatele.<\/p>\n Berit Kaschan \u00dcheaegselt \u00fcllatas ja ei \u00fcllatanud, et suurem osa t\u00e4navustest eestikeelsetest lugemiselamustest on taas saanud teoks t\u00e4nu LR-ile. Aga see sari ju ongi geniaalne leiutis ja leevendab v\u00e4hemasti minu jaoks suure osa eestikeelse v\u00e4\u00e4rtkirjanduse lugemisjanust \u00e4ra.<\/p>\n Alustan v\u00e4rskeimast elamusest, ps\u00fchholoogilise realismi absoluutsest meistrist Tove Ditlevsenist ja tema jutukogust “Noor t\u00fctarlaps saab vanaemaks ja teisi jutte”. Ditlevseni oskus m\u00e4rgata ja t\u00e4pselt \u00fcles t\u00e4hendada v\u00e4iksemaidki virvendusi inimestevahelistes suhetes on t\u00f5eliselt haruldane. Ta oskab ehmatavalt h\u00e4sti n\u00e4idata, kuidas see, mida me arvame, et teeme, ja see, mida tegelikult teeme, paratamatult ikka ja j\u00e4lle lahkneb. Vaikne, vahe ja halastamatu raamat, mis seab lugeja silmitsi t\u00f5siasjaga, et inimene tunneb iseend ja oma motiive \u00fcldiselt pigem halvasti. Ja et samas teistele on asjad, mida me enda eest varjame, \u00fcldiselt p\u00e4ris h\u00e4sti n\u00e4ha. Ebamugav, ma tean. Aga no keegi peab selle v\u00e4lja \u00fctlema.<\/p>\n J\u00e4rgmisena t\u00f5staks esile Sabahattin Ali “Kasukaga Madonna”, mis on igati nauditav ajastu- ja kultuurireis, vahelduseks \u00fcks m\u00f5nus klassikaline romaan. Lugesin seda suures suveleitsakus ja ei olnudki vaja T\u00fcrki pileteid osta, k\u00f5ik maitsed ja l\u00f5hnad tulid raamatu kaudu k\u00e4tte. J\u00e4in p\u00e4rast raamatu l\u00f5petamist m\u00f5tlema ka sellele, kui v\u00f5imestav ikka on j\u00e4tta m\u00f5ni suur ilus saladus vaid iseenda teada. Suhtuda rahuga sellesse, et su l\u00e4hikondsed nii t\u00f6\u00f6l kui kodus peavad sind \u00fcsna ettearvatavaks ja halliks kujuks, kahtlemata \u00f5nnetumaks kui nemad k\u00f5ik kokku, sest sul nagu polekski elus midagi huvitavat juhtunud. Aga tegelikult\u2026<\/p>\n Edasi kolm teost L\u00f5una-Ameerikast. Esiteks, Mariana Enriquez “Asjad, mis me tules kaotasime”. Raamatu pealkirjas on t\u00f5lkimiserror mu meelest (LRi puhul lihtsalt \u00fcllatab), aga lugemiselamust tervikuna see ei m\u00f5jutanud. Ehk sobibki omal moel sissejuhatuseks Enriqueze intensiivsesse ja nihestatud maailma. Olen elus ikka heast \u00f5udusest lugu pidanud ja oma sisemise k\u00f5hedusega aitab see teos kohe kindlasti kontakti saavutada. Soovitada julgen seda inimestele, kes suudavad elada teadmisega, et maailmas on v\u00e4ga palju julmust, mille juurteni tungimine ei pruugi oma hinda v\u00e4\u00e4rt olla. M\u00f5ne asja eest tuleb end lihtsalt kaitsma \u00f5ppida. Sest see on inimeste ja veel paljude teiste olendite maailm, see on ebat\u00e4iuslik, ja siin on k\u00f5ike. T\u00f5esti, k\u00f5ike. Ja kuigi ma raamatut l\u00e4bi ei lugenud \u2013 t\u00e4pselt poole peal tundsin, et mu \u00f5\u00f5vavarud on selleks aastaks kenasti t\u00e4idetud, nautisin selle punktini iga lehek\u00fclge. Ehk siis j\u00e4rgmisel aastal j\u00e4tkan. Aga Argentiinast praegu veel ei lahku, sest et \u2013 Aurora Venturini “T\u00e4dit\u00fctred”. K\u00f5ik soovitavad seda romaani, ma soovitan ka. T\u00e4iesti p\u00f6\u00f6rane ja v\u00f5imas kunstnikuks kujunemise lugu. Ja mitte harjumusp\u00e4rases kunstnikuheitlustes \u2013\u00a0ehk siis pidevate eneseotsingute, s\u00fcdamepurunemiste ja elup\u00f5letamise m\u00f5ttes. Pigem vastupidi \u2013 Venturini maailm kohtleb peategelast nagu eikeegit, tal pole mingeid avalikkusele suunatud kunstilisi ambitsioone \u2013 aga \u2013 tal on ilmselge anne. Anne, mis p\u00f5letab, ja n\u00f5uab v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su. Anne, mis on tema jaoks ainus arusaadav viis maailma ja iseendaga suhtlemiseks. No ja eks siis need asjad liikuma hakkavad. Minajutustaja keelekasutuse muutumine tema arengu indikaatorina on samuti \u00e4\u00e4rmiselt m\u00f5jus v\u00f5te. See tuletas meelde ka Daniel Keyesi legendaarset romaani “Lilled Algernonile”, mille l\u00f5pus on soovijail v\u00f5imalus suuresti selle sama v\u00f5tte m\u00f5jul end oimetuks nutta. \u00d5nneks Venturini teosega nii ei l\u00e4inud.<\/p>\n Venturini romaaniga k\u00f5lab v\u00e4ga h\u00e4sti kokku ka Kolumbia kunstniku ja kirjaniku Emma Reyesi “Emma raamat”, mis p\u00f5hineb lakoonilises stiilis rikkaliku sisuga kirjadel, mida autor 20 aasta jooksul oma s\u00f5brale saatis. Neist kirjadest ilmneb Venturini teose minajutustaja omaga sarnane kunstnikutee \u2013\u2013 lugu ebainimlikes oludes vastupidamisest ja iga hinnaga oma olemusele truuks j\u00e4\u00e4misest. Teemandid siiski s\u00fcnnivad suure surve all. V\u00f5i siis maa all. Ja eks see ole muidugi teada, et inimesed, kes p\u00e4riselt inspireerivateks osutuvad, ei soovi tegelikult inspireerida. Nad tihtipeale soovivad lihtsalt leida v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su enda jaoks talumatust olukorrast, nad soovivad m\u00f5ista elu. Millest omakorda saabki s\u00fcndida midagi ajatut ja v\u00e4\u00e4rtuslikku ka teiste jaoks. Igal juhul kaunis ja v\u00e4rskendav, isegi kainestav lugemisvara sel diivaderohkel ajastul, kus m\u00f5ni ei pea ju paljuks isegi kulkat omaenda keskp\u00e4rasuse t\u00f5ttu kohtusse anda.<\/p>\n N\u00fc\u00fcd aga m\u00f5ned m\u00f5ttekirjanduse teosed ka. Esiteks Maarja Vaino “Viivi Luige eluj\u00f5u poeetika”, mis annab kinnituse, et hea kirjandusteadus on sama nauditav lugemisvara kui hea kirjandus. Vaino avab Luige loomingut kiht-kihilt ja n\u00e4itab ka vaikimisi \u00e4ra, mis \u00fcldjuhul eristab reakriitikat s\u00fcvenenud kirjandusanal\u00fc\u00fcsist. V\u00e4ga s\u00fcmpaatne on ka l\u00e4henemine, et parim portree kirjanikust s\u00fcnnib ikka tema loomingu p\u00f5hjal. Nagu on sedastatud ka teose tagakaanel \u2013\u00a0oma tekstides ei p\u00fc\u00fca kirjanik end varjata ega peita.<\/p>\n Ja l\u00f5petuseks Margus Laidre “Ars moriendi \u2013 ars amatoria. Kunst surra ja kunst armastada kesk- ja varauusaegses Euroopas”. See raamat on h\u00f5rgutis. \u00d5nneks on seda palju ja raamatu lugemise saab rahulikult \u00e4ra jaotada mitme aasta peale. Sest nagu h\u00f5rgutiste puhul ikka, on seda raamatut hea lugeda aeglaselt, et loetu ka settida j\u00f5uaks. Mida enam lugeda, seda enam saab selgeks, et t\u00e4nap\u00e4eva inimesega v\u00f5rreldes ei olnud keskaegne inimene tegelikult nii pime midagi. Oli paljudes asjades vist ikkagi eluga oluliselt paremas kontaktis. Muu hulgas selle t\u00f5ttu, et tunnistas surma olemasolu ja oskas selleks ka hingeliselt valmistuda. Lisaks saab raamatust praktilist n\u00f5u, kuidas seksuaalvahekorra ajal oma erinevaid ihuvigu varjata. Aga ma ei \u00fctle, missuguselt lehek\u00fcljelt. Hakake lihtsalt otsast lugema.<\/p>\n Raul Sulbi Henryk Sienkiewicz “Quo vadis”. T\u00f5lkinud Hendrik Lindepuu (Hendrik Lindepuu)<\/p>\n 19. sajandi suured romaanid m\u00f5juvad t\u00e4nap\u00e4eva k\u00f5ige uuema t\u00fchikirjanduse foonil kuidagi eriliselt majesteetlikult ja s\u00e4delevana \u2013 need on justkui titaanlikud monumendid \u00fchele hoopis sisulisemale ja p\u00f5hjalikumale ajastule, kui kirjanikud julgesid (ja oskasid!) romaane alustada stiilitundlike kirjeldustega, olgu siis looduse, linna, tegelaste v\u00f5i ajaloolise ajastu ja mineviku inimeste mentaalsuse omadega. Ajastule, mil romaanidel oli kaalu, kuna nendega n\u00e4gid vaeva oma ala t\u00f5elised meistrid.<\/p>\n Lust on lugeda panoraamseid romaane, kus kirjanik ei jutusta oma lugu meile ainult tema endaga samastatava argise peategelase primitiivsete m\u00f5tete ja sisemaailma kaudu. Sienkiewiczi Rooma-romaani v\u00f5ib p\u00f5him\u00f5tteliselt lugeda esmat\u00f5lkeks eesti keelde, kuna 1930ndail ilmunud Lydia Skomorowska kooliealistele tehtud ja hiljem korduvalt avaldatud t\u00f5lge j\u00e4ttis v\u00e4lja umbes 50 protsenti Sienkiewiczi originaali tekstist. Rohkem selliseid klassikalisi suuri romaane eesti keelde ja s\u00fcgav kummardus Hieronymuse-programmile!<\/p>\n Elizabeth Eastlake “Kirjad L\u00e4\u00e4nemere kallastelt”. T\u00f5lkinud Teet Martin (Argo)<\/p>\n L\u00f5ppeval aastal n\u00e4gime omap\u00e4rast trendi, kui mitmed klassikalised teosed j\u00f5udsid eesti keelde kahes konkureerivas t\u00f5lkes. Lisaks Pessoa “Rahutuse raamatule”, millest m\u00f5ne aasta eest juba \u00fcks t\u00f5lkeversioon ilmus ja n\u00fc\u00fcd aasta l\u00f5pus Hieronymuse sarjas teine, ilmus sel aastal kaks erinevat t\u00f5lkevarianti ka selle briti kunstiajaloolase ning -kriitiku m\u00e4rgilisest reisikirjast Sankt Peterburgi ja Eestimaa kubermangu k\u00fclla oma balti aadlisse abiellunud \u00f5ele.<\/p>\n Usutavasti on ka \u00e4sja T\u00e4nap\u00e4evas Hieronymuse m\u00e4rgi all ilmunud Sash Veelma t\u00f5lge igati nauditav, aga siinkohal soovitan just aasta alguses Argos ilmunud Teet Martini eestindust. M\u00e4letan, et esmakordne kokkupuude selle reisikirjaga j\u00e4i 1980ndate l\u00f5ppu, kui Horisondis ilmunud Ants Heina Eesti m\u00f5isate artiklisarjas sellest reisikirjast meile \u00fcksikuid pudemeid poetati: “Toitudest oli mu jaoks uudiseks p\u00f5der \u2013 too Liivimaa metsade ohutu uluk, mis oma maitselt hirve meenutab \u2013 ning sissetehtud roosilehed \u2013 magus parf\u00fc\u00fcmina l\u00f5hnav ambroosia, just nagu paradiisiroogade maine eelproov. Ja l\u00f5petuseks maius, mis v\u00f5is paista sel aastaajal veidi ootamatunagi \u2013 kes osanuks kesk talve m\u00f5elda j\u00e4\u00e4tisele…”<\/p>\n N\u00fc\u00fcd siis on see \u00e4\u00e4rmiselt p\u00f5nev kultuurilooline teos koos autori originaalillustratsioonidega tervikuna maarahva ette toodud. Ja lausa kahes t\u00f5lkes ning v\u00e4ljaandes.<\/p>\n Robertson Davies “Orpheuse l\u00fc\u00fcra”. T\u00f5lkinud Marju Randlane (Varrak)<\/p>\n Eesti lugeja ja Robertson Daviese talendi austaja pidi \u00fcle veerand sajandi ootama, et 1997\u20131999 alguse saanud kirjaniku Cornishi-triloogia kolmas raamat maakeelde j\u00f5uaks, aga l\u00f5puks kirjastus Varrak siiski lunastas oma ammuse v\u00f5la. Tubli! Kanada 20. sajandi klassiku romaane v\u00f5iks eesti keeles muidugi rohkemgi olla: endiselt ootab tervikuna eestindamist 1990. aastal “Viienda osalisega” alguse saanud Deptfordi-triloogia. Davies on ju k\u00f5igis oma teostes korraga akadeemiline ja teatraalne, literatuurne ja fantastiline, plahvatuslik ja humoorikas.<\/p>\n J. G. Ballard “Neljam\u00f5\u00f5tmeline luupainaja”. T\u00f5lkinud Piret Frey, Juhan Habicht, Andrus Igalaan ja Sash Veelma (Fantaasia)<\/p>\n J. G. Ballard on \u00fcks 20. sajandi teise poole t\u00e4htsamaid briti ulmekirjanikke, ometi annab just see varane jutukogu temast esmakordselt eesti keeles terviklikuma pildi ulmekirjanikuna, kuna k\u00f5ik varasemad t\u00f5lkeraamatud (4 tk) liigituvad rohkem postmodernse peavoolu valda, kust kirjanik hilisemail k\u00fcmnendeil k\u00f5ik oma loorberid noppis. Aga siin siis just esimese loomek\u00fcmnendi noor ja vihane uue laine ulmekirjanik, kes eksperimenteerib, \u0161okeerib ning torgib valusalt me alateadvust ja ps\u00fc\u00fchet.<\/p>\n Shirley Jackson “Kummituslik Hilli maja”. T\u00f5lkinud Liis Pallon (Fantaasia)<\/p>\n Oli m\u00f5nev\u00f5rra skandaalnegi, et see 20. sajandi \u00fcks silmapaistvamaid \u00f5udusromaane, mis on lisaks ulme\u017eanri austajaile k\u00f5rges hinnas ka kirjandusliku peavoolu kriitikute ja lugejate seas, seni eesti keelde polnud j\u00f5udnud. Viimaseil k\u00fcmnendeil on t\u00e4helepanu Jacksoni traumaatilis-neurootilis-ps\u00fchholoogilise loomingu vastu aga vaid kasvanud ning oli \u00fcksnes aja k\u00fcsimus, mil see juhtub. Eriti t\u00f5stan esile t\u00f5lkija Liis Palloni suurep\u00e4rast t\u00f6\u00f6d, kel \u00f5nnestus kirjanikuga v\u00e4ga h\u00e4sti \u00fchele lainepikkusele j\u00f5uda. Tegu on ps\u00fchholoogilise \u00f5uduse ja ka naiskirjanduse t\u00f5elise t\u00fcvitekstiga, mida eestlased n\u00fc\u00fcd siis ka emakeeles tudeerida saavad.<\/p>\n Tormi Ariva (koost.) “Kuumad allikad” (Gururaamat)<\/p>\n L\u00f5ppeva aasta k\u00f5ige kummalisema raamatu tiitli p\u00e4lvib kahtlusteta noore kirjandusloolase Tormi Ariva t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne ulmeantoloogia, kes v\u00f5ttis vaevaks s\u00fc\u00fcvida niiv\u00f5rd marginaalsesse valdkonda nagu seda on tsaariaja ja esimese iseseisvusperioodi eesti fantastika ning neist juba omal ajal pea tundmatute autorite juttudest kogumiku kokku pani. Jah, loomulikult on nende kaante vahel ka Eisen ja Gailit ja Tuglas ja Jaik ja Viiding ja Kivikas, aga raamatu p\u00f5nevaimad palad on ikkagi just neilt t\u00e4iesti tundmatuilt nimedelt suvalistest 1920ndate ajalehtede jutusabadest. Pakun, et selle teose omaksv\u00f5tt ja paigutamine eesti (ulme)kirjanduslukku v\u00f5tab veel \u00fcksjagu aega ja m\u00f5testamist.<\/p>\n J\u00fcri Kallas (koost.) “Dracula k\u00fclaline” (Gururaamat)<\/p>\n J\u00fcri Kallase kokku pandud vanema \u00f5uduskirjanduse antoloogia on maiuspala eelk\u00f5ige just vanema \u00f5uduse ja klassikalise tondijutu austajaile ning omamoodi m\u00f5tteliseks j\u00e4rjeks v\u00f5i kaaslaseks siinkirjutaja koostatud kahele “Hirmu ja \u00f5uduse juttude” antoloogiale (2015, 2019). Vanem \u00f5udus (umbkaudu perioodist 1890\u20131940) on seepoolest kindla kvaliteedim\u00e4rgiga kraam, et seda armastasid viljeleda tunnustatud kirjandusklassikud ja stiilimeistrid nagu Robert Louis Stevenson, Edith Wharton v\u00f5i Jack London, kelle k\u00f5igi novelle ka nende kaante vahelt leiab. K\u00e4esoleva tekstivaliku eriliseks plussiks on veel selliste meil \u00fcsna tundmatute 20. sajandi alguse briti \u00f5udusklassikute nagu Arthur Macheni ja Algernon Blackwoodi loomingu tutvustamine eesti lugejatele.<\/p>\n Jaagup Mahkra “Must vend” (Lummur)<\/p>\n “Must vend” on ilmselt l\u00e4inud aasta tugevaim algup\u00e4rane ulmeraamat (ilmus 2024. aasta detsembri l\u00f5pus), sisaldades viimaste aastate \u00fche huvitavama ja klassikalise narratiivi kesksema noore eesti ulmelooja Jaagup Mahkra nelja uut l\u00fchiromaani, mis teevad temaatiliselt ja stilistiliselt kummardusi niiv\u00f5rd eriilmelistele autoritele nagu Michael Moorcock, Robert Silverberg, Edgar Rice Burroughs, Michael Crichton jpt. Mahkra ei piirdunud l\u00f5ppeval aastal aga vaid ulmega, just \u00e4sja ilmus ta esimene Karlova kriminaalromaan “Vaarisa moodi” (romaaniv\u00f5istluse III preemia).<\/p>\n Joel Jans “R\u00f5ngu roimad 2: P\u00f5rgut\u00f5ld” (Lummur)<\/p>\n Paari aasta eest komeedina meie kriminullitaevasse t\u00f5usnud Joel Jans avaldas l\u00f5ppeval aastal oma 19. sajandi alguse R\u00f5ngu m\u00f5rvalugude teise raamatu ja see on veelgi parem kui esimene: k\u00f5ik esimese jutukolmiku tugevused \u2013 leidlikult v\u00e4lja m\u00f5eldud m\u00f5rvas\u00fc\u017eeed, kohalik koloriit, ajastuautentsed detailid, mis k\u00f5ik baseerusid autori tublil uurimist\u00f6\u00f6l omaaegsete allikate ja materjalidega \u2013 on siin veelgi j\u00f5ulisemalt esindatud. Kriminullis\u00f5pru r\u00f5\u00f5mustab kindlasti teadmine, et ka kolmas R\u00f5ngu-raamat on kirjanikul juba peaaegu katuse all.<\/p>\n Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja n\u00f5iutud kabel” (Raudhammas)<\/p>\n Eesti algup\u00e4rane kriminaalromaan elab praegu \u00fcle h\u00e4id aegu, lisaks mainitud Jansile ja Mahkrale avaldas ju ka Gert Kiiler \u00e4sja oma kolmanda raamatu Viljandi detektiivi Paul Johnsoni m\u00f5rvalugudest ja eks on teisigi (Katrin Pauts, Ain K\u00fctt jne). Selles olukorras oli \u017eanri elava klassiku ja vanameistri Indrek Hargla vaikimine k\u00fcllap paljudele silma torganud. Ilmus ta viimane apteeker Melchiori p\u00f5hisarja romaan ju enam kui kuus aastat tagasi. Sel suvel said Melchiori-f\u00e4nnid l\u00f5puks oma pika vigiili katkestada, sest Hargla avaldas l\u00f5puks Melchiori-sarja t\u00fcseda 8. romaani. Eks see ole endiselt tase omaette ja eks samuti torkab silma, et mida romaan edasi, seda rohkem on kirjanik oma kriminullidesse sisse peitnud ka oma loomingu algusaegade lemmikteemasid \u2013 keskaegseid sala\u00fchinguid, salam\u00f5rtsukate gilde, alkeemiat, alternatiivset ajalugu jmt, mille k\u00f5igega l\u00f5pparve tegemisena omal ajal k\u00f5ige esimesi Melchiori-romaane reklaamiti. Aga n\u00e4ib, et siiski mitte!<\/p>\n Ave Taavet L\u00f5ppeva kirjandusaasta p\u00f5hinoodid on kahtlemata kaks deb\u00fc\u00fcti \u2013 kohe aasta alguses ilmunud Kairi Loogi “Tantsi tolm p\u00f5randast” (LR nr 1-3), tema esimene t\u00e4iskasvanutele m\u00f5eldud romaan, ning Johanna Roosi esimene luulekogu “Ts\u00fckkel”. Ehkki v\u00e4ga erineva ainesega, on m\u00f5lemad j\u00f5ustavad raamatud. “Tantsi tolm p\u00f5randast” lehek\u00fclgedelt otse kiirgab soojust ja elur\u00f5\u00f5mu. “Ts\u00fckkel” aga on suutnud endiselt v\u00e4ga tabu teema \u2013 menstruatsiooni \u2013 tugevaks poeetiliseks kujundiks vormida.<\/p>\n Selle aasta suur isiklik lemmik on Kivivalgel jutukogu “2013-2024”. Vaimukas ja s\u00fcdamlik raamat, mis k\u00f5rvaln\u00e4huna tekitas iga 40 lehek\u00fclje j\u00e4rel vastupandamatu soovi Tartusse s\u00f5ita.<\/p>\n Esseistikast tooksin v\u00e4lja Byung-Chul Hani “V\u00e4simuse\u00fchiskonna” (LR nr 6, tlk Hasso Krull), mis tuletab meelde, et mitte meie v\u00e4simus ise ei ole probleem, vaid enese ekspluateerimisele tuginev ideoloogia. Hani visandatud m\u00f5tetele pakub \u00fcht v\u00f5imalikku leevendust James P. Carse\u00b4i teos “L\u00f5plikud ja l\u00f5pmatud m\u00e4ngud. N\u00e4gemus elust m\u00e4ngu ja v\u00f5imalusena” (tlk Eik Hermann). Carse\u00b4i ludiitlik l\u00e4henemine aitab \u00fchiskondlikku v\u00f5idujooksu ja “elu \u00fcldiselt” pisut m\u00e4ngulisemas v\u00f5tmes n\u00e4ha.<\/p>\n K\u00f5ige naljakam teos, mida sel aastal lugesin, oli Leonora Carringtoni “Kuuldesarv” (tlk J\u00fcri Kolk), fantaasiak\u00fcllane ja hoogsa sulega kirja pandud v\u00e4\u00e4rika vananemise k\u00e4siraamat.<\/p>\n Brigitta Davidjantsi “Plahvatus n\u00e4tsuputkas ja teisi jutte” (LR nr 10-11) on \u00fcks paremaid 1990ndate kujutusi, mida olen lugema juhtunud. See on aeg, mida ka ise \u00e4\u00e4ri-veeri m\u00e4letan, kuid Davidjantsi lugude eesti-l\u00e4ti-armeenia perekond oma antsakate sugulastega pakub minu jaoks sellele k\u00fcmnendile uut perspektiivi ning aitab l\u00e4himinevikku justkui s\u00fcgavamaks, ruumilisemaks muuta.<\/p>\n Luulekogudest t\u00f5staksin veel esile Berit Betolai “Hele, tuisklev ja nimetu” ning Carolina Pihelga “Ikka veel”. Berit Betolail on \u00f5nnestunud luua v\u00e4ga armas ja toetav omailm, millest lugejalgi tema tekstide kaudu on v\u00f5imalik osa saada. K\u00f5ige paremini v\u00f5tavad ehk tema maailmavaate kokku read “Suured asjad muunduvad, kasvavad \u00fcle pea v\u00f5i\/ p\u00f6\u00f6rduvad teisele teele.\/ V\u00e4iksed asjad korduvad ja neis on pidet.” (luuletusest “T\u00f5nkadi-l\u00f5nk”). Pihelga “Ikka veel” on, nagu kaanepiltki \u00e4ra annab, kintsugi tehnikas luuleraamat, mis otsib v\u00f5imalusi, kuidas t\u00fckkidest uus tervik kokku sobitada, muuta m\u00f5rad teeks, mida m\u00f6\u00f6da edasi minna.<\/p>\n Ja l\u00f5petuseks olgu mainitud veel Bruce Chatwini “Utz” (LR nr 12-13). See ei pruugi iga\u00fche teetass olla, aga teetasse ja portselani on siin raamatus palju. Inimene on olemuselt koguv olend ja \u00fcht \u00e4\u00e4rmuseni viidud kogumiskirge see teos uuribki. P\u00f5nev oli ka sissevaade portselanimaailma \u2013 selle tootmisprotsessi, ajalukku ning portselanile omistatud t\u00e4hendustesse. Usun, et osa materiaalsest maailmast omandab selle raamatu l\u00e4bi uue t\u00e4henduse.<\/p>\n Peeter Sauter Peedu Saare “Kastimees” on kurb ja muhe h\u00e4ng Londonis, kus Eesti peipsi\u00e4\u00e4rsel maapoisil on kinnisidee elada pappkastis. Varem on ta olnud Londoni Aasia restoranis n\u00f5udepesija. Kuna on bioloog, korjab umbrohtu, koostab herbaariumi ja loodab avaldada m\u00f5nele t\u00fcdrukule muljet, et on teadlane. Kogu raha ja dokumendid kaotab \u00e4ra, aga vennas saadab raha ja saab j\u00e4lle osta pisut ninaesist, ube ja pitaleiba, vahel \u00f5llejookigi. usun, et Samuel Beckett oleks kampa l\u00f6\u00f6nud.<\/p>\n Imre Siil, lingvist ja diplomaatilise korpuse mees. vaatleb aga novellikogus “\u00d5nnelimiit ja hingepide” v\u00e4ikesi inimesi, kes pusivad oma askeldustes, m\u00f5nel sureb naine m\u00f6\u00f6daminnes \u00e4ra, m\u00f5ni jageleb remondimeestega, kes asfalti puurides magada ei lase, murrab m\u00f6\u00f6daminnes jala, aga leiab naise, teine j\u00e4lle eksib lekkiva kummipaadiga laiule ja j\u00e4\u00e4b sinna nukralt surma ootama. Peaaegu juba nagu soome kirjandus oleks Eestisse saabunud. Kenake. K\u00fcmme punkti \u00fcheksases s\u00fcsteemis.<\/p>\n Paavo Matsini “Baeri laule” ei suuda kirjeldada minu n\u00f5der sulg. Ma ei tea, kas Paavo on juba hullarisse pistetud. V\u00f5i tehtud \u00fclikooliprofessoriks. \u00dcks kahest peab olema tema saatus.<\/p>\n Indrek Tart Anu Kree “Suidpidi”<\/p>\n Anu Kree “Iga armastus loeb”<\/p>\n Aliis Aalman “P\u00e4\u00e4sulinn”<\/p>\n Aliis Aalmann “Kes aias”<\/p>\n Hasso Krull “H\u00e4maruse meelespea”<\/p>\n Carolina Pihelgas “Ikka veel”<\/p>\n Riste Sofie K\u00e4\u00e4r “APS!”<\/p>\n Kristi K\u00fcppar “Tei tuu tii”<\/p>\n T\u00f5nis Vilu “Enne lapsi”<\/p>\n Berit Kaschan “Aprill”<\/p>\n Imbi Paju 1. John R. Searle “Vaim, keel ja \u00fchiskond. Filosoofia reaaalses maailmas” (Postimehe Kirjastus 2025. T\u00f5lkinud Tiiu Hallap)<\/p>\n Raamat uurib, kuidas meie m\u00f5tlemine, keel ja sotsiaalsed institutsioonid teineteist toodavad ja kujundavad. Kuidas vaim ja teadvus suhestub ja suhestab meid \u00fcmbritsevaga ja iseendaga.<\/p>\n 2. Doris Kareva “Maast leitud, tuulde t\u00f5lgitud. Palveid ja m\u00f5tisklusi” (Verb 2025)<\/p>\n See, mida sellest raamatust loeme, on nii lohutav kui ka vaimselt \u00e4ratav tekst neile, kes otsivad elule s\u00fcgavamat t\u00e4hendust ning kohalolu.<\/p>\n 3. Airis Erme luulekogu “V\u00f5ta mu s\u00f5nad. Valitud luulet 2005\u20132025” (EKSA 2025)<\/p>\n 16. detsembril meie hulgast lahkunud luuletaja Airis Erme luulekogu koondab kahe k\u00fcmnendi intiimse ja eksistentsiaalse loomingu \u2014 see on kogu, kus keel toimib armastava instrumentina tema elu teekonnal.\u00a0 Toimetaja Doris Kareva toetava kohaloleku kajastus lisab kogule solidaarsuse ja poeetilise p\u00fchenduse v\u00f5nke.<\/p>\n 4. Maarja Vaino “Viivi Luige eluj\u00f5u poeetika” (EKSA 2025)<\/p>\n Viivi Luik on olnud oma luule ja teostega eestlaste elukaare erksuse hoidja, isegi kui me pole varem nii \u00f6elnud. Vaino raamat t\u00f5stab k\u00f5ik selle alateadvusest esile.<\/p>\n 5. Arhimandriit Sofroni Sahharov “Athose P\u00fcha Siluan” (Postimehe Kirjastus 2025. T\u00f5lkinud Toomas Hirvoja ja \u00fclempreester Marrit Andrejeva)<\/p>\n Selle raamatu lugemine on oluline, sest see aitab lugejal minna oma vaimsele r\u00e4nnakule, l\u00e4bi oma isikliku “Kolgata tee” ja m\u00f5elda kaasa meie kuulsa helilooja Arvo P\u00e4rdi vaimsele otsingute teekonnale, et avastada, kuidas palve ja vaimsed harjutused on kujundanud tema loomingu s\u00fcgavust ja k\u00f5net ning selleks saamist, kes ta t\u00e4na on. P\u00fchale Siluanile ja p\u00fchale Sofronile on p\u00fchendatud ka Laulasmaal Arvo P\u00e4rdi keskuses asuv kabel.<\/p>\n 6. Hannah Arendt “Eichmann Jeruusalemmas” (Postimehe Kirjastus 2025. T\u00f5lge Eda Ahi) ja “Inimese olukord” (Tartu \u00dclikooli kirjastus 2025. T\u00f5lge Triinu Pakk)<\/p>\n Arendti t\u00e4htteosed annavad koos v\u00e4ga praktilise ja kontseptuaalse t\u00f6\u00f6riistakasti, mille abil m\u00f5testada t\u00e4naseid k\u00fcsimusi \u00fchiskonnast, v\u00e4givallast, vabadusest ja totalitaarsetest kallakutest. Hannah Arendti kirjeldus Adolf Eichmannist, kes oli natsi-Saksamaal k\u00f5rgem ametnik, kes vastutas juutide\u00a0deportatsiooni logistika eest. Autor, keskendudes m\u00f5istele “kurjuse banaalsus” (the banality of evil) \u2014 ei kirjelda Eichmanni kui m\u00fcstilist sadisti v\u00f5i ekspressiivset kurjategijat, vaid kui rutiinset b\u00fcrokraati, kes t\u00e4itis k\u00e4ske ilma s\u00fcgava moraalse m\u00f5tlemiseta. Arendt r\u00f5hutab, et tema kurjus ei tulnud v\u00e4givalla ihast, vaid oma isikliku m\u00f5tlemise \u00a0ja vastutustunde puudumisest.<\/p>\n 7. Indrek Tenno “Kosmiline reis” (Kirjastus \u0160akti 2025)<\/p>\n See on liigutav ja aus seg\u017eanriline teekond l\u00e4bi Eesti okupatsiooni aastate iseseisvuseni, n\u00e4htud noore n\u00f5ukogude armees oleva s\u00f5duri isikliku kirjavahetuse, sisekaemuse ja eneseotsingute l\u00e4bi. Soovitan seda k\u00f5igile, kes hindavad ausat m\u00e4lut\u00f6\u00f6d ja inimese h\u00e4\u00e4le j\u00f5udu ajaloos ja t\u00e4nases p\u00e4evas.<\/p>\n 8. Toomas Paul “Iga raamat avab uue akna” (Postimehe kirjastus 2025. Koostaja Ivar Tr\u00f6ner)<\/p>\n Teos koosneb esseedest ja m\u00f5tisklustest, mis avavad lugemise kaudu uusi vaatenurki elu, usu ja kultuuri kohta. Raamat sobib nii neile, kes otsivad peenetundelist refleksiooni ajale kui ka neile, kes soovivad leida konteksti meie aja eetilistele ja vaimsetele k\u00fcsimustele.<\/p>\n 9. Fernando Pessoa “Rahutuste raamat” (Postimehe Kirjastus 2025. T\u00f5lge Indrek Koff)<\/p>\n “Rahutuste raamat” on 20. sajandi v\u00f5imsamaid kirjanduslikke saavutusi. See on intiimne ja fragmentaarne meistriteos, vaimustades nii poeetilise keele kui s\u00fcgava enesevaatlusega. Kui tahta nautida keelelist ilu ja saada osa sisemisest selgusest ning ka lohutust, m\u00f5tiskluses iseenda\u00a0ja maailma \u00fcle, siis seda raamatut peaks lugema.<\/p>\n 10. Piret Veigeli “Piparkoogulugu” (Postimehe Kirjastus 2025. Illustraator Catherine Zarip) ja Katrin Laur “Atlantis” (Gallus 2025. Illustraator Urmas Viik)<\/p>\n Soovitan veel kahte imeilusat lasteraamatut, mis viivad lapse s\u00fcgavate \u00d5htumaa v\u00e4\u00e4rtuste ja perep\u00e4randite juurde. “Piparkoogilugu” on armastusv\u00e4\u00e4rne piparkoogi s\u00fcnnilugu, mis \u00f5petab, kui kena on \u00fcksteist m\u00f5ista ja andestada. Teos r\u00e4\u00e4gib ka sellest, kuidas v\u00e4ikesed teod ja \u00fcksteise aitamine annavad usu, et hea suudab kurja v\u00f5ita.<\/p>\n “Atlantis” viib lugeja vanaema ja lapse \u00fchisesse r\u00e4nnakusse l\u00e4bi Tallinna ajaloo ja m\u00e4lude. Suure ja v\u00e4ikse inimese s\u00fcgav vestlus, kus last v\u00f5etakse t\u00f5siselt, avab kultuuri ja m\u00e4lut\u00f6\u00f6 olulisuse ning n\u00e4itab p\u00e4randite kandmise ilu p\u00f5lvkondade vahel. M\u00f5lemad raamatud on t\u00f5eline kingitus kogu perele \u2014 nad soojendavad hinge, pakuvad vestlusteemad ja aitavad kasvatada juuri, mis kestavad.\u00a0\u00a0<\/p>\n Lisanna Lajal Jason Hickel “V\u00e4hem on rohkem” (tlk T\u00f5nu \u00dclemaante)<\/p>\n Carolina Pihelgas “Ikka veel”<\/p>\n Triin Paja “Kuni nooled mu rinnas on p\u00e4ikesekiired”<\/p>\n Johanna Roos “Ts\u00fckkel”<\/p>\n \u00c9douard Louis “Kes tappis mu isa” (tlk Heli Allik)<\/p>\n Mart Pechter Peab \u00fctlema, et ulmekirjanduse vaates oli 2025. aasta m\u00f5nest teisest kindlasti parem. K\u00fcmmet raamatut v\u00e4lja tuua oleks liiast, aga \u00f5nneks t\u00f5lgiti ja ilmus piisavalt palju m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset ka \u00fcsna erinevate kategooriate j\u00e4rgi.<\/p>\n 1. Romaaniklassika<\/p>\n Aasta parima romaanit\u00f5lke puhul v\u00f5ib t\u00f5siselt kaaluda ainult kahte varianti. Alfred Besteri “Lammutatud mees” (1953) on isegi praegu avangardselt m\u00f5juv, sisu ja vormiga julgelt m\u00e4ngiv ning \u00fcllatavalt heade krimielementidega klassikaline ulmeromaan. Millegi samav\u00e4\u00e4rsena saab esile t\u00f5sta veel ainult Shirley Jacksoni “Kummituslik Hilli maja” (1959), \u00fcks olulisemaid \u00f5udusromaane eelmise sajandi keskelt ja kindlasti \u00fcks parimaid “kummitava maja” lugusid \u00fcldse.<\/p>\n 2. L\u00fchiproosa klassika<\/p>\n L\u00fchiproosa t\u00f5lkekogudest ei ole ilmunud midagi paremat kui Jack Vance’i “Draakonite isandad” (sisaldab kolme lugu aastatest 1958-1966). Seda suurep\u00e4rast sci-fi ja fantaasialugude piirimail k\u00f5ndivat autorit pole seni peaaegu \u00fcldse t\u00f5lgitud. Samas on selle raamatu k\u00f5ik kolm lugu peaaegu sama head kui sama autori 20 aastat vana t\u00f5lkep\u00e4rl “Kuukoi”.<\/p>\n Ainus t\u00f5lkekogu, mida peaks lisaks veel kindlasti mainima, on J. G. Ballardi “Neljam\u00f5\u00f5tmeline luupainaja (lood aastatest 1960-1962)”. See on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne jutukogu autorilt, kelle oman\u00e4olist d\u00fcstoopiastiili v\u00f5ib nii m\u00f5nigi juba teada, kuid kelle ulmek\u00fclg on enamikul t\u00f5en\u00e4oliselt veel avastamata.<\/p>\n 3. Projektiraamatud<\/p>\n Ulmekirjandusega t\u00f6\u00f6tajad on tihti oma huviala k\u00f5ige suuremad f\u00e4nnid. Sellest hoolimata oleks raske olnud ette n\u00e4ha nii \u00e4gedat projekti nagu Tormi Ariva koostatud antoloogiat “Kuumad allikad”, mis koondab Eesti ulmejutte aastatest 1903-1941. Selle juures on imeline just raamat tervikuna, mitte iga individuaalne lugu. Sarnase projektina saab v\u00e4lja tuua antoloogia “Soome ulme 3”, mis tuleb taas Arvi Nikkarevi t\u00f5lke- ja koostajak\u00e4e alt, eesm\u00e4rgiga tutvustada meie naabrite selle valdkonna loomingut. Ilma tema p\u00fchendumiseta poleks meil sellest t\u00f5en\u00e4oliselt aimugi.<\/p>\n 4. Eesti ulme<\/p>\n Kodumaise algup\u00e4randi hulgast on v\u00f5imalik m\u00f6\u00f6ndusteta esile t\u00f5sta kahte deb\u00fc\u00fctteost. Jaagup Mahkra “Must vend” on \u00fchtlaselt tugev ja mitmetahuline jutukogu, mis liigub avakosmosest d\u017eunglite \u00f5udusesse ja sealt fantaasia-detektiiviloo juurde. Timo Talviku “Sulid ja sulased” on aga \u00fcllatavalt m\u00f5nus noorte-fantaasiaseiklus, kergelt seiklusm\u00e4nguline, kuid siiski \u00fcle pika aja \u00fcks parimaid n\u00e4iteid oma valdkonnast.<\/p>\n L\u00f5puks tahaks soovida ainult seda, et suurematelt kirjastustelt ilmuks tuleval aastal ka rohkem m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset ulmekirjandust. Hetkel on tipud pigem v\u00e4ikekirjastuste ja f\u00e4nnide k\u00e4es, kuid ehk t\u00e4nu sellele ongi v\u00f5imalik aastal\u00f5pu kokkuv\u00f5ttes nii palju erinevat v\u00e4lja tuua.<\/p>\n Aivar Kull Eriline heameel oli sarja Avatud Eesti Raamat tervest hulgast uudisteostest. Mainiksin paarik\u00fcmnest raamatust nelja v\u00e4ga erinevat, mida j\u00f5udsin uurida (ning j\u00e4rgnevalt numbrite 2 ja 5 all olevaid ka kultuuriportaalis arvustada).<\/p>\n 1. Boriss V\u00f5\u0161eslavtsev “Marksismi filosoofiline viletsus” (tlk. Ants Paikre, Ilmamaa, 271 lk)<\/p>\n “Marksismi klassikud” on paika pandud nagu koolipoisid!<\/p>\n 2. Fran\u03c2ois de La Rochefoucauld “M\u00f5tisklused ehk Moraalsed m\u00f5tteterad ja maksiimid” (tlk. Mirjam Lepikult, Ilmamaa, 232 lk)<\/p>\n Nimetaksin aforismiklassikust hertsogi \u00fchte m\u00f5ttek\u00e4iku, mis mind juba kogumikust “Valik prantsuse esseid” (Tartu 1938) loetuna on elus lausa puhtpraktiliselt m\u00f5nigi kord keeruliste inimestega suhtlemisel aidanud: “\u00d5ige sageli paistab meile teiste inimeste k\u00e4itumine naeruv\u00e4\u00e4rne, kuna selle arukad ja kaaluvad p\u00f5hjused on meie eest varjatud.”<\/p>\n 3. Hannah Arendt “Inimese olukord” (tlk. Triinu Pakk, Tartu \u00dclikooli kirjastus, 438 lk)<\/p>\n 20. sajandi kurjuse \u00fche k\u00f5ige l\u00e4bin\u00e4gelikuma lahtim\u00f5testaja peateos; ja kohe on ilmumas ka tema “Totalitarismi l\u00e4tted”.<\/p>\n 4. Vassili Zenkovski “Vene filosoofia ajalugu” I-II (tlk. Hillar K\u00fcnnapas, Ilmamaa, 686 + 695 lk)<\/p>\n Teos k\u00e4sitleb tasakaalukalt nii materialiste kui ka idealiste, aga on ka n\u00e4iteks peat\u00fckk Gogolist.<\/p>\n 5. Ajalooteostest oli k\u00f6itvaim Sean McMeekini “Stalini s\u00f5da. Uus Teise maailmas\u00f5ja lugu” (tlk. Krista Kallis, kirjastus Helios, 806 lk), mis avab v\u00e4ga oskuslikult just s\u00e4\u00e4rast \u00fclimalt k\u00fc\u00fcnilist “geopoliitikat” ja tihedat s\u00f5jaudu, mis kaasneb ka praeguse Ukraina s\u00f5jaga.<\/p>\n 6. Aleksandr Podrabinek “Dissidendid” (tlk. Viktor Niitsoo, Postimees Kirjastus, 650 lk)<\/p>\n \u00dclevaatlik “lisapeat\u00fckk” N. Liidu 20. sajandi teise poole ajaloole.<\/p>\n 7. Ilukirjandusest j\u00f5udsin lugeda v\u00e4he, muidugi r\u00f5\u00f5mustas Mehis Heinsaare jutukogu “Eesti keelde sukelduja” (Menu Kirjastus, 216 lk). Meenub, et juba uue sajandi algul leidis Linnar Priim\u00e4gi: “Vaid noor Mehis Heinsaar n\u00e4ib teadvat, misasi kirjandus on” (Eesti P\u00e4evaleht 21. 6. 2002). Vanemas eas on Priim\u00e4gi l\u00e4inud pisut leebemaks ja nendib: “T\u00f5elist ilukirjandust loovad t\u00e4nap\u00e4eva Eestis vaid kaks autorit \u2013 Mehis Heinsaar ning Asta P\u00f5ldm\u00e4e” (Akadeemia 2025\/2, lk 260). Heinsaare teose suurejooneline niminovell v\u00f5iks olla meie pedagoogidele vabatahtlikult kohustuslik kirjandus.<\/p>\n 8. On v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mustav, et \u00fcsna tihedasti antakse v\u00e4lja p\u00f5hiklassika kordustr\u00fckke. Stendhali “Punane ja must” (Sinisukk, 678 lk) on just selline raamat, mis mind omal ajal v\u00e4ga tugevasti erutas ja m\u00f5jutas, armastusromaani parimaid n\u00e4iteid, mida peaks aga lugema \u00f5igel ajal.<\/p>\n 9. Eesti klassikast olgu mainitud August Gailiti “Isade maa” (Sinisukk, 415 lk) \u2013 v\u00e4ga t\u00e4nap\u00e4evaselt m\u00f5juv groteskne s\u00f5jaromaan. Muide, Gailiti avastamine n\u00e4ib j\u00e4tkuvat kaugemalgi, aastal 2024 ilmus “Toomas Nipernaadi” jaapani keeles.<\/p>\n 10. Viimasena riskiksin erandlikult nimetada mitte raamatut, vaid \u00fchte minu meelest Ukraina s\u00f5da v\u00e4ga sisendusj\u00f5uliselt kajastavat ajakirjalugu: Ruuben Kaalep, “Reisikiri Ukraina rindelt”<\/a> (Akadeemia 2025\/4, lk 579-623). Tasub esile t\u00f5sta juba nende reisimuljete puhtkirjanduslikku v\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n M\u00e4rt V\u00e4ljataga Kasutan pakutud s\u00f5nav\u00f5tuv\u00f5imalust v\u00f5ib-olla kummalisel otstarbel: et t\u00f5sta l\u00f5ppevast aastast esile Harry Raudvere romaanisarja “H\u00fc\u00fcdnimi Eestlane” 5. osa.<\/p>\n See pole niiv\u00f5rd maitse-eelistusest l\u00e4htuv esilet\u00f5st kui \u00fcritus jalule seada \u00f5iglust. Raudvere 2017. aastal alustatud romaanisarja pole nimelt kirjandusmaailmas vist \u00fcldse m\u00e4rgatud. Ometi on tegemist kaasakiskuva meelelahutusega, mis j\u00e4\u00e4 karvav\u00f5rdki maha Egon Ranneti, Silver Anniko, Vahur Afanasjevi samas laadis toodetest. Raudvere kirjutab neist pigem paremini ja s\u00e4\u00e4stlikumalt.<\/p>\n Osalt on tegu Lee Childi Jack Reacheri romaanide laadis eskapismiga, aga samas on Raudvere seiklusromaanidel tihe olmetaust. Olen viieosalisest sarjast lugenud k\u00fcll ainult kahte k\u00f6idet \u2013 iga k\u00f6ide on \u00fcle 600 lehek\u00fclge (ega l\u00e4he t\u00fc\u00fctuks). Superkangelane Toomas Jugapuu seiklused Venemaa ja Eesti vahel on viiendas k\u00f6ites j\u00f5udnud 1990ndate algusse.<\/p>\n Saan muidugi aru, et Harry Raudvere isik ja poliitilised vaated on pehmelt \u00f6eldes vastuolulised, aga kirjutada ta ometi m\u00f5istab. Samas ei tunne ma ainsatki kirjandusinimest, kes tema romaanidest kuulnudki.<\/p>\n Paavo Matsin Kiwa “Tagasi Hukkunud alpinisti hotelli” (Paranoia, 2025)<\/p>\n Kiwa t\u00e4histas eesti raamatu juubeliaastat koguni kahe raamatuga, ta andis uuesti ja k\u00f5vakaanelisena v\u00e4lja kunagise avangardse kultusteose “Roboti tee on nihe” ning ka mahuka esseekogumiku filmist “Hukkunud Alpinisti hotell”. See on maksimaalselt suver\u00e4\u00e4nne, erudiitne-uuriv-era\u00f5petlaslik ja t\u00e4is k\u00f5ige kummalisemaid \u00fcksikasju ning originaalseid m\u00f5ttek\u00e4ike.<\/p>\n Mihkel Mutt “Tartu tuld toomas. Linnauitaja \u00fclest\u00e4hendusi taaskohtumisel” (Fabian, 2025)<\/p>\n Meie ees on ilmselt \u00fcks k\u00f5ige paremaid raamatuid, kus Tartu mentaalsuse ajalugu ja kaasaega eales uurida v\u00f5etud. Ometi pakun, et teose kitsam sihtr\u00fchm on eelk\u00f5ige inimesed, kes on Tartust p\u00f5genenud v\u00f5i kunagi mujalt siia tulnud. Mutt koorib linna j\u00f5udum\u00f6\u00f6da v\u00f5rdlemisi tabavalt alasti.<\/p>\n Doris Kareva “Maast leitud, tuulde t\u00f5lgitud. Palveid ja m\u00f5tlusi” (Verb, 2025)<\/p>\n Selle aasta \u00fcks v\u00f5imsamaid lugemiselamusi. Veidi teistsugune Kareva, kes liigub intensiivsete palvete ja evokatsioonide abil Merkuurina mikro- ja makrokosmoses koos indiaanlaste, kiilide ja siilide, Laozi ja Sokratese, Kristuse ja Suure Vaimuga. See on v\u00f5imas ja k\u00fcps luule, tabades palveraamatu vormis ideaalselt k\u00e4esoleva ajastu \u00e4hvardavat atmosf\u00e4\u00e4ri. Raamat on ka silmapaistvalt h\u00e4sti kujundatud (Piia Ruber).<\/p>\n Linnar Priim\u00e4gi “Kunstiraamat” (CelebMe O\u00dc, 2025)<\/p>\n T\u00f5eline j\u00f5udemonstratsioon, v\u00e4ga k\u00f6itev ja m\u00f5nusalt subjektiivne.<\/p>\n Maara Vint “Neitsi Saint Michelain” (EKSA, 2025)<\/p>\n \u00c4sja erakordse n\u00e4itusega Tallinna Jaani kirikus 70. juubelit t\u00e4histanud eesti k\u00f5ige huvitavam m\u00fcstik-kunstnik-kirjanik on t\u00e4naseks v\u00e4lja andnud \u00fcle kahek\u00fcmne raamatu. Iidsed katedraalid vee all, inglid ja lillehaldjad, preestrid ja p\u00fchad loomad. \u00dcks v\u00e4ga v\u00e4heseid eesti kirjanikke, kelle teemad on ka Euroopas \u00fcheselt arusaadavad. Rohkete illustratsioonidega (vaadake kasv\u00f5i tegelaste detailseid k\u00f5rgkiriklikke r\u00f5ivaid) m\u00fcstiline teos, \u00fcheltpoolt alati le bon ton, ent samas ikka contra mundum.<\/p>\n Margit Kuldsaar “Tarokaartide ladumine 2” (Kirjastusselts Zeus, 2025)<\/p>\n Eesti kahtlemata parima taroennustaja juba viies raamat, mis k\u00e4sitleb tema enda loodud ladumisi nii Thothi taro kui ka Rider-Waite’i kaartidega. On v\u00e4ga hea, et meil on elukutseline taroennustaja, kes on suuteline ka kirjutama professionaalseid ja nauditavaid raamatuid huvilistele.<\/p>\n Bruce Chatwin “Utz”. Inglise keelest t\u00f5lkinud Inga Kukk (LR 2025, nr 12-13)<\/p>\n Parunist kollektsion\u00e4\u00e4ri lugu kommunistlikus Prahas, kes on oma uhke Meisseni portselani kollektsiooni n-\u00f6 vang. Erinevalt Eestist on T\u0161ehhis alati olnud rahvuslik aadel, kes pole kuhugi kadunud ning kelle hulgas on n\u00fc\u00fcdisajalgi tuntud parlamendiliikmeid, metseene jne. Ka praegusele lugejale v\u00f5iks olla eeskujuks paruni meelekindlus keset muutunud olukorda, kus okupeeritud on nii riik kui ka tema kollektsioon.<\/p>\n Ernst Enno “Paleuste poole”, koostanud Siim Lill (Ilmamaa, 2025)<\/p>\n Ennot on ikka k\u00e4sitletud pigem lasteluule viljelejana v\u00f5i r\u00e4\u00e4gitud mingit udust juttu sellest, et ta oli ehk teosoof. Tegelikult oli Enno roosiristlane, tellis l\u00e4\u00e4nest vastavaid ajakirju, t\u00f5lkis neoroosiristlase Max Heindeli teoseid ning tema loomingust on leitav ka vastav s\u00fcmboolika. Publitsistikakogumiku erinevatele arhiivimaterjalidele toetuv j\u00e4rels\u00f5na T\u00dc esoteerika-doktorandi Siim Lille sulest on Enno m\u00f5istmiseks teedrajav ja eesti kaasaegse kirjandusteaduse \u00fcks intrigeerivamaid tekste.<\/p>\n Mehis Heinsaar “Eesti keelde sukelduja” (Menu Kirjastus, 2025)<\/p>\n Heinsaart on ikka m\u00f5nus lugeda, olgu need siis tema kirjutatud novellid v\u00f5i romaanid. Ta on nagu hea n\u00e4itleja, kes t\u00e4idab oma loomuliku olekuga alati kogu lava \u00e4ra, asugu see siis Soomaal Tuhkja talus v\u00f5i Marsil.<\/p>\n Ruuben Kaalep “Leilimaastikud” (Ruuben Kaalep, 2025)<\/p>\n Huvitav ja v\u00e4gagi eripalgelist loomingut tutvustav luulekogu, kus on ka t\u00f5lkeid mitmest keelest. Mu lemmikuks oli luuletus droonir\u00fcnnakust Ukraina rindel: “J\u00e4tkem ennast siia maha.\/Olgu meie silmiks droon,\/lennates eesliini taha,\/mida raamib rindejoon.”<\/p>\n Marek Tamm Riste Sofie K\u00e4\u00e4r “Aps!” (P\u00fcant)<\/p>\n Luulekogu, kus pea iga j\u00e4rgmine rida suudab \u00fcllatada.<\/p>\n Andrus Kasemaa “Minu kangelased” (Varrak)<\/p>\n Kirjanduslik empaatiakool, mida vaid Andrus Kasemaa suudab pakkuda.<\/p>\n Peedu Saar “Kastimees” (Paradiis)<\/p>\n Kirjanduslik luhtaminek, mida vaid Peedu Saar suudab kirja panna.<\/p>\n “Eesti muusikalugu I”, koostanud Toomas Siitan (EMTA)<\/p>\n Eesti varasem muusikalugu esimest korda p\u00e4riselt kaante vahel.<\/p>\n \u00dcllar Peterson ja Helen Ger\u0161man “Jalutusk\u00e4ik maailma \u00e4\u00e4realadele: Eesti ja selle naabrid al-Idr\u012bs\u012b “Rogeri raamatus””<\/p>\n Al-Idr\u012bs\u012b legendaarne L\u00e4\u00e4nemere piirkonna kirjeldus esimest korda eesti keeles, p\u00f5hjalike kommentaaridega.<\/p>\n Bonaventura “Kolmesest teest”, t\u00f5lkinud Sven-Olav Paavel (Maarjamaa); Aquino Thomas “Meie Isa palve seletus”, t\u00f5lkinud Sven-Olav Paavel (Maarjamaa)<\/p>\n Suure p\u00fchendumisega valminud t\u00f5lked kahe 13. sajandi silmapaistva teoloogi loomingust.<\/p>\n “See esimene raamat. 500 aastat \u00fchist kirjakultuuri”, toimetanud Piret Lotman ja Toms \u0136encis (Rahvusraamatukogu)<\/p>\n Eesti ja L\u00e4ti r\u00f6\u00f6pne raamatulugu, ilmselt l\u00f5ppeva raamatuaasta \u00fcks huvitavamaid vilju.<\/p>\n Emanuele Coccia “Metamorfoosid”, t\u00f5lkinud Mirjam Lepikult (TL\u00dc kirjastus)<\/p>\n Elu poeetiline seletus pideva muundusena.<\/p>\n Ren\u00e9 Girard “V\u00e4givald ja p\u00fcha”, t\u00f5lkinud Mart Kangur (TL\u00dc kirjastus)<\/p>\n Elu m\u00fctoloogiline seletus, ei ole soovitatav algajatele.<\/p>\n Kristine Mckenna, David Lynch, “Unistamisruum”, t\u00f5lkinud Olavi Teppan (Koolibri)<\/p>\n Geniaalse looja kongeniaalne (auto)biograafia.<\/p>\n Arne Merilai De gigantibus<\/p>\n Doris Kareva “Maast leitud, tuulde t\u00f5lgitud. Palveid ja m\u00f5tlusi”<\/p>\n Jaak J\u00f5er\u00fc\u00fct “Raisakullid. Panoraamromaan”<\/p>\n T\u00fctarlapsest sirgub naine<\/p>\n Johanna Roos “Ts\u00fckkel”<\/p>\n Eva Koff “\u00d5husk\u00f5ndija”<\/p>\n Kairi Look “Tantsi tolm p\u00f5randast”<\/p>\n Piret Raud “Keedetud hirvede aeg”<\/p>\n Berit Sootak “Karul\u00f5ks”<\/p>\n Pre-postmodernismist post-postmodernismi<\/p>\n Ernst Enno “Paleuste poole” (Eesti m\u00f5ttelugu, koostas Siim Lill)<\/p>\n Mehis Heinsaar “Eesti keelde sukelduja. Jutte ja novelle 2011\u20132025”<\/p>\n Janek Kraavi “Post. Esseesid n\u00fc\u00fcdiskultuurist” (Studia litteraria Estonica)<\/p>\n Anti Saar Andrus Kasemaa “Minu Kangelased”, Varrak<\/p>\n Mudlum “N\u00f6\u00f6pidest ja muust h\u00e4biv\u00e4\u00e4rsest”, Strata<\/p>\n Kairi Look “Tantsi tolm p\u00f5randast”, LR<\/p>\n Murca “Kaks Hunti”, Hunt<\/p>\n Janar Ala “Purgisupp”, Helios<\/p>\n Brigitta Davidjants, “Plahvatus n\u00e4tsuputkas ja teisi jutte”, LR<\/p>\n David Foster Wallace “Unustus”, tlk Aet Varik, T\u00e4nap\u00e4ev<\/p>\n Mariana Enriquez “Asjad, mis me tules kaotasime”, tlk Eva-Stina Randoja, LR <\/p>\n James P. Carse “L\u00f5plikud ja l\u00f5pmatud m\u00e4ngud”, tlk Eik Hermann, EKA Kirjastus<\/p>\n Ren\u00e9 Girard “V\u00e4givald ja p\u00fcha”, tlk Mart Kangur, j\u00e4rels\u00f5na Mihhail Lotman, TL\u00dc Kirjastus<\/p>\n Kai V\u00e4\u00e4rtn\u00f5u Eva Koff “\u00d5husk\u00f5ndija”\u00a0<\/p>\n Eeva Koffi lugu 19. ja 20. sajandi vahetuse Tartust ning Pariisist on v\u00e4ga h\u00f5rk, veidi feministlik ja \u00fcleni fantastiline.\u00a0\u00a0<\/p>\n Kairi Look “Tantsi tolm p\u00f5randast”<\/p>\n Eesti naiskirjanikel on head ajad. Kairi Look p\u00e4lvis selle algselt Loomingu Raamatukogus ilmunud teose eest Aasta kirjaniku tiitli igati teenitult.\u00a0<\/p>\n Han Kang “Taimetoitlane”\u00a0<\/p>\n V\u00e4ga meeldib, et viimaste aastate Nobeli-v\u00f5itjad j\u00f5uavad kenasti eesti keelde. See raamat suudab \u00fcllatada.\u00a0<\/p>\n Asako Yusuki “V\u00f5i”\u00a0<\/p>\n Huvitav pilk naiste ja t\u00f6\u00f6 (ning v\u00f5i ja margariini) rolli sisse Jaapani \u00fchiskonnas, \u00fcleilmne bestseller Asako Yuzukilt. Ei meeldi kindlasti k\u00f5igile.\u00a0<\/p>\n Simon Sebag Montefiore “Jeruusalemm”\u00a0\u00a0<\/p>\n Simon Sebag Montefiore suurteose uus v\u00e4ljaanne, v\u00e4ga t\u00f5hus pilguheit L\u00e4his-Ida ajalukku, millest enamik meist teab liiga v\u00e4he.\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n Florian Illies “Vaikuse v\u00f5lu”\u00a0<\/p>\n Florian Illies vaatab kunsti sisse. Punase sarja raamatutega pole niikuinii v\u00f5imalik m\u00f6\u00f6da panna.\u00a0<\/p>\n Laur Lomper “Vahi kuue paiku”\u00a0<\/p>\n \u00dcldse ei imesta, et T\u00f5nu Oja \/ Laur Lomperi tekste t\u00e4navu nii palju osteti, panevad m\u00f5nulema k\u00fcll.\u00a0\u00a0<\/p>\n Riste Sofie K\u00e4\u00e4r “APS!”\u00a0<\/p>\n “Riste Sofie K\u00e4\u00e4r tuleb ja teeb k\u00f5ike h\u00e4sti”. Nii algas temast \u00fcks artikkel. M\u00e4letan, sest olen n\u00f5us. Noored pole hukas ja k\u00f5ik see muu jutt niikuinii.\u00a0\u00a0<\/p>\n \u00a0 Andrus Kasemaa “Minu kangelased”\u00a0\u00a0<\/p>\n Andrus Kasemaad on alati hea lugeda, sest ta loob ajalugu l\u00e4bi tavaliste inimeste meie seas.\u00a0<\/p>\n Merilin Mandel “Mis v\u00e4rk nende kehadega on?”\u00a0<\/p>\n Lahe raamat teisme-eelikutele, mis aitab ka vanemaid edasi keeruliste kehak\u00fcsimustega. T\u00e4nan Merilin Mandelit, et ta Eesti noorte elu paremaks teeb.<\/p>\n Elle-Mari Talivee Olen sel aastal eesti keeles lugenud v\u00e4hem kui tahtnuksin, ei ole kasv\u00f5i peaaegu \u00fcldse j\u00f5udnud tutvuda novellikogude ja luulega ning mitu sel aastal ilmunud raamatut on veel pooleli, nii et mu nimekiri on kiivas. Nimestik reedab ka, kui hea ja mugav on olla Loomingu Raamatukogu tellija (soovitan k\u00f5igile).<\/p>\n Y\u016b Miri “T\u014dky\u014d Ueno jaama pargipoolne v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s” Suur lemmik. Olin s\u00fcgisel T\u014dky\u014ds ja sain seal pargis ka \u00e4ra k\u00e4ia ja korraks raamatut meelde tuletada.<\/p>\n Andrei Ivanov “P\u00e4evad” Ivanovi loomingu s\u00f5pradele on see raamat ka tagasivaade tema kirjanikuteele.<\/p>\n “Kas rabelen v\u00e4lja sellest tusast?” Anna Verschik on t\u00f5lkinud ukraina kaasaegset s\u00f5jaluulet ning kogumik sisaldab ka tema enda tekste. Luulel on m\u00f5nigi kord v\u00f5ime vahendada midagi s\u00e4\u00e4rast, mida teisiti vist \u00fcldse ei saagi edasi anda.<\/p>\n Reeli Reinaus “Hiietantsijad” Lugesin seda muidugi \u00f6koromaanina, aga mitmes m\u00f5ttes aitab kuue peategelasega kaasam\u00f5tlemine mingeid iseenda pingeid praeguses maailmas maha laadida.<\/p>\n Johanna Aulen “T\u0161ornob\u00f5li koerad” Soome graafiline romaan, mis p\u00f5hineb mitmel katastroofi k\u00e4sitleval allikal. L\u00f5pus on autor oma arusaamu pisut ka v\u00f5rdlevalt reflekteerinud, see lisab raamatule omajagu.\u00a0<\/p>\n Svjatlana Aleksijevit\u0161 “Tsingist poisid” Praegu v\u00e4ga kasulik lugeda: annab pildi sellest, missuguse ajupesu tulemuseni v\u00f5ib Venemaal j\u00f5uda.<\/p>\n Nikolai Pirogov “Elu k\u00fcsimusi. Vana arsti p\u00e4evaraamat” Kui tekib tahtmine t\u00e4nap\u00e4eva meditsiini \u00fcle kaevata, siis 19. sajandi esimesel poolel pidanuks arsti m\u00e4rgates lihtsalt v\u00e4ga kiiresti jooksma.<\/p>\n Kairi Look “Tantsi tolm p\u00f5randast” Lummas eriti see, kuidas on \u2013 t\u00e4iesti imeliselt – kirjutatud, ja kellest \u2013 neil inimestel on ikka v\u00e4ga vedanud, kel on olnud niisugune t\u00e4iskohaga vana(vana)vanem. Mul olid nad ka.<\/p>\n Aurora Venturini “T\u00e4dit\u00fctred” 86-aastase autori kohta ikka ootamatu raamat; must huumor, vahepeal t\u00e4iesti \u00f5udne, l\u00f5bus, krimka sugemed.<\/p>\n Pooleli on Kaur Riismaa romaan “V\u00e4sinud valguse teooria” (Varrak), mille suhtes on t\u00e4itsa hea tunne \u2013 olen kahtlemata sihtgrupp, see on minu oma aja ajaloo raamat.<\/p>\n Jaanika Palm Ilmar Trull “Veidi veidrad veised”<\/p>\n S\u00e4rtsakas, r\u00fctmikas, allusiooniderikas (laste)luule oma ehedamal kujul.<\/p>\n Alexandra Salmela, Kertu Sillaste “Sild. Kitsekeste lugu”<\/p>\n Muinasjutut\u00f6\u00f6tlus, mis tuletab meelde, et ei tasu tonti n\u00e4ha seal, kus teda pole, on s\u00fcndinud Eesti-Soome lastekirjanike projekti S\u00f5nasillad abil.<\/p>\n K\u00e4tlin Vainola, Melia Palin “Lootuse puu”<\/p>\n Lugu (looma)leinast ja uute olukordadega harjumisest, samuti S\u00f5nasildade projekti raamat.<\/p>\n Tiina Laanem “Seest siiruviiruline”<\/p>\n Armas pildiraamat vanusest ja sellest, kuidas elu meid siiruviiruliseks vormib. Liis Sein, Laura Verte “Lennart Meri. President”<\/p>\n Vajalik raamat uuest sarjast “V\u00e4ike algus, suur lugu”, mis hakkab lastele minajutustuse vormis tutvustama Eesti kultuuriloos ja \u00fchiskonnaelus olulisi inimesi.<\/p>\n Anti Saar “Kajakad”<\/p>\n Kaasahaaravas stiilis kirja pandud soe ja s\u00fcdamlik\u00a0 teos erinevas vanuses \u00fche hoovi lastest, kes \u00fcheskoos tegutsedes lahendavad kadunud gobel\u00e4\u00e4nide m\u00f5istatuse.<\/p>\n Rakel Helmsdal “Kui k\u00f5miseb k\u00f5u”<\/p>\n M\u00f5tlemapanev ja lootust s\u00fcstiv teos \u00fcksindusest ja tiibadest, mis soovivad lennata.<\/p>\n Nadja Sumanen “Rambo”<\/p>\n Liigutav lugu poisist, kes leiab oma depressiooni p\u00f5deva ema toetamisel tuge sealt, kust ta arvatagi ei oskaks.<\/p>\n Jaanus Vaiksoo “King nr 43”<\/p>\n Menuka pentaloogia viimane osa seob kokku varasemad liinid ja n\u00e4itab, et ka pension\u00e4ridega v\u00f5ib olla l\u00f5bus pidu panna.<\/p>\n Triinu Tamm Louis-Ferdinand C\u00e9line “S\u00f5da”, prantsuse keelest t\u00f5lkinud Heli Allik (Varrak)<\/p>\n Romaan “S\u00f5da” j\u00e4i C\u00e9line’il l\u00f5petamata, sest k\u00e4sikiri varastati temalt koos kohvrit\u00e4ie teiste k\u00e4sikirjadega ja alles m\u00f5ned aastad tagasi, juba t\u00fckk aega p\u00e4rast autori surma, ilmus salap\u00e4rane kohver uuesti v\u00e4lja. Niisiis me ei tea, milliseks oleks C\u00e9line ise selle romaani tahtnud lihvida. Aga just l\u00f5petamatus ja omamoodi katkendlikkus ongi m\u00f5juvad, nagu ka k\u00f5ik need v\u00e4rvikad karakterid ja see hullumeelne I maailmas\u00f5da, mis ka autori elule ja loomingule nii p\u00f5hjapaneva j\u00e4lje j\u00e4ttis.<\/p>\n Amalie Skram “Constance Ring”, norra keelest t\u00f5lkinud Sigrid Tooming (Eesti Raamat)<\/p>\n Amalie Skrami (1846\u20131905) peetakse \u00fcheks esimeseks Norra feministiks, oma kaasaegsetelt sai tema looming ja eluviis ka \u00fcksjagu kriitikat, teda arvati provokatiivseks ja radikaalseks autoriks. T\u00e4nap\u00e4eval n\u00e4ib tema pilk inimsuhetele ja -tunnetele, abielule ja seltskondlikule topeltmoraalile pigem sirgjooneline, terane ja illusioonivaba.<\/p>\n F. Bordewijk “Karakter. Romaan pojast ja isast”, hollandi keelest t\u00f5lkinud Kerti Tergem (EKSA)<\/p>\n Veel \u00fcks suurep\u00e4rane romaan Hieronymuse sarjast, tegevuspaigaks sedakorda kahe ilmas\u00f5javaheline Rotterdam. Tegelasi kannavad j\u00f5ulised ja tumedad allhoovused, kirg, uhkus ja k\u00e4ttemaks, k\u00f5vad karakterid-kivid jahvatavad, nii et t\u00fckid taga. Isa ja poja m\u00f5\u00f5duv\u00f5tmised on t\u00e4itsa antiiktrag\u00f6\u00f6dia v\u00e4\u00e4rilised.<\/p>\n Leonora Carrington “Kuuldesarv”, inglise keelest t\u00f5lkinud J\u00fcri Kolk (Salv)<\/p>\n Tuleb v\u00e4lja, et Leonora Carrington, kes on pigem tuntud s\u00fcrrealistliku kunstnikuna, on fantaasiarikas ja virtuoosne ka kirjutajana. Romaan algab igati ontlikult, 92-aastane Marian saadetakse seniilsetele vanaprouadele m\u00f5eldud hooldekodusse “noortel” jalust \u00e4ra. V\u00e4hehaaval hakkab aga selguma, et hooldekodu polegi tegelikult hooldekodu ja seniilsed vanaprouad polegi seniilsed ja m\u00f5nikord isegi mitte vanaprouad. T\u00f5eline mustlase oopiumiunen\u00e4gu!<\/p>\n Annie Ernaux “S\u00fcndmus. Noormees”, prantsuse keelest t\u00f5lkinud Ulla Kihva (T\u00e4nap\u00e4ev)<\/p>\n Prantsuse nobelisti autobiograafilised jutustused v\u00f5tavad ette delikaatsed teemad. Esiteks abordi, mis enne 1975. aastat oli Prantsusmaal illegaalne ja sundis naisi abi otsima v\u00e4ga piinarikastest ja ohtlikest protseduuridest. Ja teiseks k\u00fcpse naise armusuhte endast kolmk\u00fcmmend aastat noorema mehega. Ernaux jutustamisviis on napp, t\u00e4pne ja tihe, aga emotsioon kannab igas lauses.<\/p>\n Eva Koff “\u00d5husk\u00f5ndija” (Varrak)<\/p>\n Mitmekihiline ja poeetiline romaan, mis julgustab unistama ja kutsub ajas r\u00e4ndama. Ellu \u00e4rkavad 19. sajandi l\u00f5pu ja 20. sajandi alguse Tartu ja Pariis ning seal tegutsevad elujulged naised, kes tahavad alati rohkem, kui nende aeg, seisus ja tavad neile ette on n\u00e4inud. Lendamine on nii sageli lihtsalt m\u00f5tlemises kinni.<\/p>\n Anu Allas “Allaandmine algajatele” (Varrak)<\/p>\n M\u00e4nguline ja stiiliteadlik deb\u00fc\u00fctromaan. Eri lugude liinid keerutavad spiraalidena ja t\u00f5mbavad lugeja kaasa, l\u00e4hituleviku kergelt d\u00fcstoopiline atmosf\u00e4\u00e4r lummutab, taustal kummitab k\u00fcsimus, kas millelgi on veel \u00fcldse m\u00f5tet. Kas on m\u00f5tet \u00fcritada vildakal kursil liikuvat maailma parandada, m\u00e4ssata, mitte alla anda, romaani kirjutada…? Romaan saab l\u00f5puks igatahes kirjutatud.<\/p>\n Riste Sofie K\u00e4\u00e4r “Aps!” (Pu\u00e4nt)<\/p>\n Selgub, et Riste Sofie K\u00e4\u00e4r oskab lahedat muusikat teha ka s\u00f5nadega. “Aps” on punk luulekogu, mis \u00fcllatab t\u00f5esti vahetpidamata. Logistab peas lahti k\u00f5ik ootused j\u00e4rgmisele reale ja kujundile, paiskab v\u00e4lja aina uusi t\u00f5lgendusv\u00f5imalusi. Ja kogu aeg on v\u00e4ga l\u00f5bus.<\/p>\n Carolina Pihelgas “Ikka veel” (L\u00fcnk)<\/p>\n Vihane ja vajalik luuleraamat, v\u00e4givald k\u00f5igis tema vormides tuleb l\u00e4bi valgustada ja l\u00e4bi valutada, et oleks v\u00f5imalik edasi minna. See on p\u00f5nev teekond, mille Pihelgas on oma tekstidega ette v\u00f5tnud. Ja juba v\u00e4ga tahaks teada, kuhu ta n\u00fc\u00fcd edasi liigub.<\/p>\n Jorge Luis Borges “See v\u00e4rsikunst”, inglise keelest t\u00f5lkinud Rebekka Lotman, v\u00e4rsid t\u00f5lkinud Maria-Kristiina Lotman jt (Tallinna \u00dclikooli Kirjastus)<\/p>\n Raamatust leiab Borgese 1967\u20131968 Harvardis peetud loengud luulekunstist, mis v\u00f5tavad vaatluse alla ainult \u00fcliolulised teemad, nagu luule ja keele olemus, stiil, kujund, t\u00f5lge ja t\u00f5lgendus. Borgese m\u00f5ttek\u00e4igud on lennukad ja erudeeritud, sageli ka v\u00f5luvalt vastuolulised, panevad m\u00f5tted h\u00e4sti k\u00e4ima.<\/p>\n Tauno Vahter Brigitta Davidjants “Plahvatus n\u00e4tsuputkas ja teisi jutte”<\/p>\n Raamatu p\u00f5nevaim osa on \u00fcleminekuaja Eesti armeenlaste kogukonna humoorikas kirjeldus. On alati tore, kui kaasaegse proosa s\u00f5nadevoolust ka midagi uut teada saab!<\/p>\n Simon Sebag Montefiore “Jeruusalemm”<\/p>\n T\u00e4navu ilmunud uus ja oluliselt t\u00e4iendatud tr\u00fckk Jeruusalemma ja tegelikult ka L\u00e4his-Ida ajaloost on nii j\u00e4me t\u00fckk, et vahepeal tuleb kuuks ajaks k\u00f5rvale t\u00f5sta v\u00f5i natuke edasi lapata, aga siis on j\u00e4lle v\u00e4ga huvitav.<\/p>\n Florian Illies “Vaikuse v\u00f5lu”<\/p>\n Minu t\u00e4navune suurim lugemiselamus. Saksa kunstiajaloolase raamat on taas kirjutatud temale omases kaleidoskooptehnikas, mis kirjutab tohutule hulgale p\u00e4evikutele, arhiiviallikatele ja vastukaaluks ka poolkollastele ja t\u00e4iskollastele lugudele toetudes saksa kunstniku Caspar David Friedrichi ja tema maalide kaudu Saksa ja kogu Euroopa kultuuriloost.<\/p>\n Triinu Laan “Poiss ja papa”<\/p>\n Hetke rahvusvaheliselt \u00fcheks edukamaks Eesti kirjanikuks t\u00f5usnud Triinu Laane uus lasteraamat on tore v\u00f5rdlus eri p\u00f5lvkondadest ning raamat on t\u00e4nu kujundusele kaunis tervik.<\/p>\n Jen Beagin “Suur \u0161viits”<\/p>\n Pisut ootamatu s\u00fc\u017eeega tempokas romaan naisest, kes pean \u00fcles kirjutama ps\u00fchholoogi vastuv\u00f5tu salvestusi, mis muidugi l\u00f5ppeb suurema jamaga. Kaunis lisandus \u017eanrisse, mille peategelased on eluga t\u00e4ielikult puntras kaugeltki mitte t\u00e4iuslikud, aga imelikul kombel s\u00fcmpaatsed naised.<\/p>\n Andus Kasemaa “Minu kangelased”<\/p>\n Omamoodi anti-tammsaarelikud lood, mis sobivad neile, kellele meeldivad natuke iroonilised kirjeldused v\u00e4ikeste inimeste elust, keda me k\u00f5ik tunneme ja sageli ka ise oleme.<\/p>\n Asako Yuzuki “V\u00f5i”<\/p>\n V\u00e4ga kummaline raamat sarim\u00f5rvarist, toidust ja naiseks olemisest Jaapanist. Vahepeal tundub nii totter, et tahaks pooleli j\u00e4tta, teisel hetkel \u00e4\u00e4rmiselt v\u00f5luv ja huvitav. Peategelased on kaks naist, ajakirjanik ning naine, keda kahtlustatakse mitmete meeste tapmises, kuid tegelikult on see peamiselt lugu armastusest toidu vastu ja jaapanlaste veidrustest.<\/p>\n Jaan Pehk “Saja \u00f5htu lood”<\/p>\n Sarnases vaimus Jaan Pehki albumitega on siin hulk killukesi, kust kumab absurdi ja ka s\u00fcdamlikkust.<\/p>\n Anti Saar “Kajakad”<\/p>\n Anti Saare lasteraamatutes on hea keelekasutus ning erinevalt paljudest lasteraamatutest need ei alahinda lugejat. Seiklusliku v\u00f5i kergelt kriminaalse loo (p\u00e4id maha ei raiuta) juurde annab lisa hea kujundus.<\/p>\n Gary Stevenson “Kauplemism\u00e4ng”<\/p>\n Endise Londoni b\u00f6rsikaupleja m\u00e4lestusteraamat on v\u00e4ga hoogne, naljakas ja kohati ka natuke hirmus lugemisvara. Selles on midagi sarnast kui “Ameerika ps\u00fchhos”, lihtsalt vakstu peal laipade t\u00fckeldamise asemel j\u00e4\u00e4b b\u00f6rsimaakleritest v\u00f5rdlemisi sant mulje natuke teistsuguste tegude ja s\u00f5nade alusel.<\/p>\n Riste Sofie K\u00e4\u00e4r “Aps!”<\/p>\n Kui uue luule peamised \u00e4\u00e4rmused on vaikselt ja unelevalt vulisev l\u00fc\u00fcrika, suureks kasvamine ja \u00fchiskonnakriitilised karjed, siis see raamat lahterdub kindlasti pigem viimaste alla, kuid erinevalt selle \u017eanri valdavast osast, suudab Riste Sofie K\u00e4\u00e4r ka t\u00e4helepanu v\u00f5ita.<\/p>\n Ilmar Tomusk Linnar Priim\u00e4gi “Kunstiraamat”<\/p>\n Absoluutselt suurep\u00e4rane raamat, kindlasti v\u00e4\u00e4rt mingit auhinda.<\/p>\n Toomas Tiivel “Uus viskimaailma teejuht”<\/p>\n Ostsin, kuna mu bioloogiharidusega vanema poja \u00fcks hobi on viski valmistamine. See maailm on justkui t\u00e4iesti omaette taskuuniversum, mille teejuhiks see raamat h\u00e4sti sobib. Ei j\u00e4ta m\u00e4rkimata, et alkohol kahjustab tervist.<\/p>\n Toivo T\u00e4navsuu “Arstitudengip\u00e4evik”<\/p>\n Inspireeriv lugu sellest, et kunagi pole hilja teha kannap\u00f6\u00f6ret. K\u00fcllap teavad k\u00f5ik, kes on Bill Gates \u2013 multimiljard\u00e4r. Microsofti toodetel on \u00fcle miljardi kasutaja, enamik on rahul, kuid on ka neid, kes kiruvad, aga kasutavad ikka. Raamat aga r\u00e4\u00e4gib hoopis sellest, kuidas Bill Gatesist sai see, kes ta on. Ning kogu jutt ei k\u00e4igi raha, vaid hoopis teiste v\u00e4\u00e4rtuste \u00fcmber.<\/p>\n Lesley-Ann Jones “Armastusega. Freddie”<\/p>\n Teadet Freddie Mercury surmast kuulsin hetk p\u00e4rast seda, kui olin 1991. aasta novembri l\u00f5pus Kadrina raudteejaamas rongi istunud, et Tallinna \u00fclikooli s\u00f5ita. Mulle kui Queeni f\u00e4nnile oli see uudis kurb ja ootamatu. N\u00fc\u00fcd katsun ikka Freddiega seotud asjadel silma peal hoida, oluline t\u00e4iendus varasemale.<\/p>\n Hannes Hanso ja Mart Kuusk “57 p\u00e4evaga \u00fcle Atlandi ookeani”<\/p>\n T\u00e4iesti masendav, mida inimesed kuldses keskeas ette v\u00f5tta ning ellu viia suudavad.<\/p>\n Kristjan Gold “Filmik\u00f6\u00f6k. Ekraanilt taldrikule”<\/p>\n Esimesena tegin sellest suurep\u00e4rasest retseptiraamatust “Ristiisast” p\u00e4rit kana-cacciatore. 18 komponenti, k\u00f5vasti t\u00fckeldamist, praadimist ja hautamist. Kuid tulemus oli “Ristiisa” v\u00e4\u00e4riline.<\/p>\n Laur Lomper “Selle talve p\u00e4evik”<\/p>\n Eriti hea on seda raamatut lugedes ette kujutada autorit ennast seda lugemas.<\/p>\n Liis Sein, Laura Verte “Lennart Meri”<\/p>\n Lastep\u00e4raselt kirjutatud ning toredalt illustreeritud lugu Lennart Merist. V\u00e4ga t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne raamat.<\/p>\n Jaan Aru “Osav aju”<\/p>\n Olen juba aastaid t\u00e4hele pannud, et inimesed hakkavad \u00e4ra unustama, et neil on aju. Selle asemel, et ise midagi v\u00e4lja m\u00f5elda, p\u00f6\u00f6rdutakse tehisaru poole, mis kirjutab vajaliku kirja, luuletuse v\u00f5i bakalaureuset\u00f6\u00f6 kiiresti valmis, teeb kokkuv\u00f5tte lugemist vajavast raamatust v\u00f5i veel midagi, millega inimese enda aju v\u00e4ikse treeningu toel h\u00f5lpsasti hakkama saaks. Tehisaru v\u00f5imalustest vaimustuvad \u00fcha nooremad, koolihariduski kipub liikuma suunas, et teadmiste omandamise asemel harjutatakse “\u00f5igete” k\u00fcsimuste esitamist tehisarule.<\/p>\n \u00d5nneks on veel neid, kes ujuvad vastuvoolu, \u00fcks neist on Jaan Aru, kes on kirjutanud vahva ja v\u00e4ga vajaliku lasteraamatu “Osav aju”. Raamat on m\u00f5eldud 7-9-aastasele lugejale, kuid on suuresti suunatud hoopis t\u00e4iskasvanule. Raamatust saab teada, et aju, olgu siis lapse v\u00f5i t\u00e4iskasvanu oma, on erakordselt v\u00f5imas ning \u00f5pihimuline organ, mida saab arendada. Saame teada, kuidas seda arendada (see n\u00f5uab pingutust) ning mis seda takistab, mida t\u00e4hendab t\u00e4helepanu ja mis seda h\u00e4irib.<\/p>\n Samuti leiab soovitusi, kas ja kuidas kasutata nutiseadmeid, kuidas leida h\u00e4id m\u00f5tteid, miks on vaja h\u00e4sti magada ning mida teha, et ajusse ei satuks pr\u00fcgi. Raamatu p\u00f5his\u00f5num, mis tuleks kirjutada suurte t\u00e4htedega, on see: \u00d5PPIMINE ON AJU SUPERV\u00d5IME JA SEE ON \u00c4GE. Kui lapsed sellest aru saavad, j\u00f5uab see tarkus nende kaudu kindlasti ka t\u00e4iskasvanuteni.<\/p>\n Toomas V\u00e4ljataga 1. Toomas Paul “Iga raamat avab uue akna”<\/p>\n 2. Varlam \u0160alamov “Kuritegeliku maailma kroonikad”<\/p>\n 3. Konstantin Kisin “Immigrandi armastuskiri L\u00e4\u00e4nemaailmale”<\/p>\n 4.\u00a0Valerie Perrin “Minu kallis t\u00e4di”<\/p>\n 5. Tauno Vahter “Tallinna l\u00f5hnad”<\/p>\n 6. Andrus Kasemaa “Minu kangelased”<\/p>\n 7. Andrus Kivir\u00e4hk “Eesti rahva uued jutud”<\/p>\n 8. Arhimandriit Sofroni Sahharov “Athose p\u00fcha Siluan”<\/p>\n 9. Brigitta Davidjants “Plahvatus n\u00e4tsuputkas ja teisi jutte”<\/p>\n 10. Joseph Conrad “L\u00e4\u00e4ne silma all”<\/p>\n Janika L\u00e4\u00e4nemets Kuna luule kipub seesugustes kokkuv\u00f5tetes tihtilugu vaeslapse rolli j\u00e4\u00e4ma, otsustasin luuletajana esile t\u00f5sta just head uut eesti l\u00fc\u00fcrikat. Minu t\u00e4navused lemmikud (+ ikkagi \u00fcks soovitus proosavallast ka):<\/p>\n 5. Aliis Aalmann “P\u00e4\u00e4sulinn” (LR 29\/2025; Kultuurileht)<\/p>\n “puu oli maa selgroog \/ ja tuul hingamine \/ noppida vaarikaid \/ keset lanki \/ kui p\u00fcsti j\u00e4\u00e4nud \/ selgrood kaarduvad hingamises \/ m\u00f5ni neist v\u00e4\u00e4ndub \/ k\u00fcsimuseks \/ k\u00fcsib p\u00f5rnalt ja p\u00f5rmult \/ p\u00e4evalt ja piibeleherootsudelt \/ miks taevas me kohal \/ kuumeneb” (lk 43). (Soovitan soojalt ka Aalmanni novellikogu\u00a0“Kes aias” (Hunt)!)<\/p>\n 4. Berit Kaschan “Aprill” (Kaschan AM)<\/p>\n “Kas sa kirjutad ikka veel luulet, \/ kas sa kirjutad ikka veel maailmavalust? \/\/ Ei, ma kirjutan ikka veel maailmaloomast. \/ Tema okkalisest turjast \/ ja pehmest k\u00f5hualusest, \/ mille armide j\u00e4rgi v\u00f5ib aimata \/ aegkondade vaheldumist.” (lk 43)<\/p>\n 3. Martin Algus “Elektro” (Pu\u00e4nt)<\/p>\n “imestan uudiseid vaadates \/ et tunnen rakettide ja tankide nimesid paremini \/ kui naabrite omi” (lk 38)<\/p>\n 2. T\u00f5nis Vilu “Enne lapsi” (H\u00e4\u00e4maa)<\/p>\n “leia siit \/ vabadusekarje \/ mu s\u00f5ber \/ kui oled piisavalt l\u00e4hedal” (lk 68)<\/p>\n 1. Carolina Pihelgas “Ikka veel” (L\u00fcnk)<\/p>\n “ja ikkagi olla r\u00f5\u00f5mus \/ et j\u00e4id ellu \/\/ kuigi elu ei \/ r\u00f5\u00f5mustanud pikka aega \/\/ mingi maniakaalne \/ lootus rippuda \/\/ selle k\u00fcljes \/ nagu roostes silt” (lk 9)<\/p>\n Tiit Hennoste Fran\u00e7ois de La Rochefoucauld “M\u00f5tisklused ehk moraalsed m\u00f5tteterad ja maksiimid”<\/p>\n Mu v\u00f5luvaim elamus oli kindlasti de La Rochefoucauld, millest olin varem lugenud vaid valikuid. Tema k\u00fc\u00fcnilisev\u00f5itu pilt enesearmastajast inimesest hakkas alles kogu tekstikorpust lugedes elama. Kahjuks halvasti raamistatud, kesise j\u00e4rels\u00f5naga ja ilma kommentaarideta. \u00d5nneks on v\u00f5rgust vabalt loetav n\u00e4iteks Oxford World’s Classics sarja v\u00e4ljaande v\u00e4ga hea inforikas eess\u00f5na.<\/p>\n Andrus Kivir\u00e4hk “Eesti rahva uued jutud”<\/p>\n Kivir\u00e4hk purjetab oma tuntud s\u00f5iduvees. Vaba vesi, s\u00e4rav p\u00f5hi.<\/p>\n Kairi Look “Tantsi tolm p\u00f5randast”<\/p>\n Juba piisavalt kiidetud. Lisan omapoolse plussm\u00e4rgi.<\/p>\n Brigitta Davidjants “Plahvatus n\u00e4tsuputkas ja teisi jutte”<\/p>\n S\u00fcdamlikkust ja l\u00f5unamoodi huumorit s\u00fcnges ajas ja ruumis.<\/p>\n Maarja Vaino “Viivi Luige Eluj\u00f5u poeetika”<\/p>\n “Toomas Siitan jt “Eesti muusikalugu I”<\/p>\n Suurt\u00f6\u00f6, mida tasub uurida k\u00f5igil, eriti neil, kellel muusika ajaloost erilist aimu ei ole. Nagu minul.<\/p>\n Florian Illies “Vaikuse v\u00f5lu”<\/p>\n Lugu suurromantiku Caspar David Friedrichi elust \u00fcllatavate lugude ja kildude kaudu. Illies v\u00f5lus mu \u00e4ra juba “1913. Sajandi suvega” ja ka see raamat ei peta.<\/p>\n Lehte Hainsal “\u00d5petaja 12. Uluotsa maja”<\/p>\n Miniportreed eesti kirjandust palju m\u00f5jutanud inimestest osaleja, n\u00e4gija, teadja, tundja siira silma l\u00e4bi.<\/p>\n Anu Tonts, Tiit Pruuli “Valhalla aeg. Luuleteatri teekond”<\/p>\n Raamat tudengite kirjandusteatri trupist ja selle lavastusest suurel p\u00f6\u00f6rdeajal. Mikroajalugu, milles peegeldub suur.<\/p>\n Bel Kaufman “Allak\u00e4igutrepist \u00fcles”<\/p>\n Klassikute taastr\u00fckke ei taha nimetada, aga \u00fche erandi teen. Bel Kaufmani hiilgav kollaa\u017e New Yorgi tavalise kooli elust noore \u00f5petaja pilgu l\u00e4bi kusagil 1960. aastatel. N\u00fc\u00fcdseks on peaaegu k\u00f5ik see ka meile kohale j\u00f5udnud ja veel enamgi.<\/p>\n Osa kindlalt head on veel koju toomata. Lauri Sommeri “Sugupuu”. Indrek Hirve Samose luuletuste raamat “Kivitr\u00fckk”. Pessoa “Rahutuse raamatu” poole paksem versioon. Nooruse \u00fche suure lemmiku Ernst Jandli “\u00d5nnesoov”, peas k\u00fcsimus, kuidas Maarja Kangro neid luuletusi ikkagi t\u00f5lkinud on.<\/p>\n T\u00f5nu Karjatse T\u00e4nu kirjastusele Koolibri ilmus veidi enne aasta l\u00f5ppu Olavi Teppani t\u00f5lkes maailma kinokunsti vision\u00e4\u00e4ri David Lynchi elulooraamat “Unistamisruum”. David Lynchi surm oli sel aastal ootamatuks l\u00f6\u00f6giks kogu filmivaldkonnale, nii j\u00e4\u00e4bki juba 2018. aastal algup\u00e4raselt ilmunud mahukas elulooraamat Lynchi testamendiks tema loomingu austajaile, pakkudes taustateadmist ja selles peituvaid v\u00f5tmeid Lynchi kunsti m\u00f5istmiseks.\u00a0<\/p>\n Kirjastusel T\u00e4nap\u00e4ev ilmus aga aasta esimesel poolel Tiina Kanarbiku t\u00f5lkes dokumentalisti ja meediaanal\u00fc\u00fctiku Peter Pomerantsevi “Kuidas v\u00f5ita infos\u00f5da”. Putini re\u017eiimi porpagandat on Pomerantsev anal\u00fc\u00fcsinud juba varasemates raamatutes, mis ka eesti keeles Heija-Liis Ristikivi\u00a0 ilmunud (“T\u00f5de ei ole olemas ja k\u00f5ik on v\u00f5imalik” (Rahva Raamat, 2015), “See EI OLE propaganda” (T\u00e4nap\u00e4ev, 2019)), oma uues raamatus keskendub ta natsi-Saksamaal tegutsenud Sefton Delmeri t\u00f6\u00f6le, kel \u00f5nnestus totalitaarre\u017eiimi \u00f5\u00f5nestada nii seest kui ka v\u00e4ljastpoolt. “Kuidas v\u00f5ita infos\u00f5da” on loetav p\u00f5neva sipooniromaanina, sealjuures annab Pomerantsev aga ajaloolise \u00fclevaate infos\u00f5jataktikate- ja strateegiate v\u00e4ljakujunemisest. Muidugim\u00f5ista kasutatakse neid ka praegu, vaatamata sellele, et inimt\u00f6\u00f6j\u00f5ud on asendatud robotitte ja keelemudelitega.\u00a0<\/p>\n Riste Sofie K\u00e4\u00e4ri luulekogu “Aps!” (Pu\u00e4nt) oli ammuoodatud kogu end nii muusikas, luules\u00a0 kui ka proosas juba n\u00e4idanud autorilt. “Aps!” n\u00e4itab Riste loomingut veidi keerukamas v\u00f5tmes kui ta eelmine vihik “S\u00fcnnip\u00e4ev”, mis oli m\u00f5eldud nii-\u00f6elda s\u00f5naderaamatuks v\u00f5i kokkuvoltimatuks vaheleheks samanimelise deb\u00fc\u00fctkasseti juurde. Riste on m\u00e4nguline argipoeet, tema maagilises realismis kohtub t\u00e4nap\u00e4eva kapitalistlik-demokraatlik Eesti n\u00f5ukogude totalitaarre\u017eiimist j\u00e4\u00e4nud varjudega, Riste ei v\u00e4si imestamast ja avastamast ning selle koguga saab lugeja v\u00f5imaluse selle retkega \u00fchineda.\u00a0<\/p>\n James P. Carse “L\u00f5plikud ja l\u00f5pmatud m\u00e4ngud. N\u00e4gemus elust m\u00e4ngu ja v\u00f5imalusena” on Eik Hermanni t\u00f5lgitud taskuessee, mis m\u00f5testab toimuvat l\u00e4bi m\u00e4nguteooria. Mainekas religiooniajaloo ja -kirjanduse professor arutab muuseas selle \u00fcle, kuidas tekivad m\u00fc\u00fcdid ja mil m\u00e4\u00e4ral suudame me oma m\u00e4ngu siin maailmas kontrollida. Kahjuks m\u00e4rgib James P. Carse’i raamat ka muudatust EKA senises kirjastuspoliitikas, mis edaspidi keskendub maailma m\u00f5ttekirjanduse vahendamise asemel tudengit\u00f6\u00f6dele.\u00a0<\/p>\n 2025.aastal sarjas 33 \u2153 ilmunud Brigitta Davidjantsi “To the Cold Land” (Bloomsbury Academic) pole eesti keelde t\u00f5lgitud, ehkki ju v\u00f5iks, sest J.M.K.E. legendaarse albumi “K\u00fclmale maale” taustu avav k\u00e4sitlus on \u00fchtaegu ekskurss meie l\u00e4hiajalukku. Vajalik tagasivaade nii vanadele kui ka noortele. Kes minevikku ei m\u00e4leta, elab tulevikuta, kirjutas juba Juhan Liiv.\u00a0<\/p>\n Loomingu Raamatukogus ilmus Brigitta Davidjantsilt ka jutukogu “Plahvatus n\u00e4tsuputkas ja teisi jutte”, mis n\u00e4itab Tallinna 1980. ja 1990. aastaid veidi teistsuguse vaatenurga kaudu. Eesti-armeenia-l\u00e4ti juurtega peres kasvanud Davidjantsi lood muutustes Tallinnast on humoorikad ja soojad, ning vahel ka ehmatavad, sest Brigitta on n\u00e4inud ka selliseid asju, millest teised vaid heal juhul veidi kuulnud.\u00a0<\/p>\n Indrek Koffi ja Olena Londoni “\u00c4ra oota midagi” moodustab m\u00f5ttelise paari Kairi Loogi deb\u00fc\u00fctromaaniga “Tantsi tolm p\u00f5randast”, mis ilmus esmalt Loomingu Raamatukogu vihikuna, aga osutus sedav\u00f5rd edukaks, et kirjastus Varrak otsustas selle v\u00e4lja anda veel uues k\u00f5vakaanelises k\u00f6ites. \u00dchiseks jooneks on neis romaanides s\u00fcdamlik, armastust t\u00e4is tagasivaade suhetesse vanavanematega. Koffi ja Londoni graafilises romaanis meenutab Koff vanaisa, Loogi poeetilises miniatuurromaanis on aga keskmes v\u00e4ikese t\u00fcdruku ja vanaema vaheline side. Kui Koffi fookus laieneb ajaloos\u00fcndmustele, portreteerib Loog muutuvat olustikku rohkem l\u00e4bi minajutustaja prisma. M\u00f5lemad raamatud \u00e4\u00e4rmiselt liigutavad ja sedav\u00f5rd emotsioonitihedad, et nende lugemine n\u00f5uab omaette metoodikat.\u00a0<\/p>\n Loomingu Raamatukogus veel enne aasta l\u00f5ppu Jan Kausi t\u00f5lkes ilmunud Joseph Brodsky “Veepervel” on taas raamat, mis m\u00f5nes m\u00f5ttes paneb imestama, et kuidas me enne ilma l\u00e4bi saime. Brodsky essee avaneb ehk k\u00f5ige paremini neile, kes on kasv\u00f5i korra k\u00e4inud Veneetsias ja imetlenud selle surematu linna saladuslikku v\u00f5lu. Brodsky maalib oma essees Veneetsia niiske nostalgia lausa meeleliselt tajutavaks ja Jan Kaus oskab selle edastamiseks leida v\u00e4gagi sobivad s\u00f5nad.\u00a0<\/p>\n Olev Remsu Anu Tonts, Tiit Pruuli “Valhalla aeg”<\/p>\n Helga N\u00f5u, Enn N\u00f5u “Need meie v\u00e4ga vanad armastuskirjas” (EKSA)<\/p>\n Kalle K\u00e4sper “Otsi treppi”” (Lambri Raamat)<\/p>\n Anneli Fichtelius “Orelim\u00e4ngija t\u00fctar” (Rahva Raamatu Kirjastus)<\/p>\n Martti Preem “M\u00e4letada: tekste linnauurimisest ja -ehitamisest, arhitektuurist ja kunstist aastatest 1973-2024” (ise v\u00e4lja antud)<\/p>\n Andres Tarand “\u00dclikool ja elukool” (Varrak)<\/p>\n Aleksandr Podrabinek “Dissidendid” (Postimehe kirjastus)<\/p>\n Mihkel Mutt “Tartu tuld toomas” (Fabian)<\/p>\n Carolina Pihelgas “L\u00f5ikejoon” (L\u00fcnk)<\/p>\n Jaagup Mahkra “Vaarisa moodi”<\/p>\n Krista Kaer 1. Kairi Look “Tantsi tolm p\u00f5randast”<\/p>\n 2. Kristiina Ehin “S\u00fcdametammide taga”<\/p>\n 3. Carolina Pihelgas “Ikka veel”<\/p>\n 4. Hisham Matar “Minu s\u00f5brad”<\/p>\n 5. Fernando Pessoa “Rahutuse raamat” <\/p>\n 6. Kaur Riismaa “V\u00e4sinud valguse teooria”<\/p>\n 7. Louise Kennedy “\u00dcleastumised”<\/p>\n 8. Bruce Chatwin “Utz”<\/p>\n Maarja Vaino 1. Berit Kaschan “Aprill”<\/p>\n Oman\u00e4oline, teistest eristuva luulekeele ja tunnetusega luulekogu, millest leiab \u00fcheskoos nii s\u00fcgavaid m\u00f5tteid kui peent huumorit.<\/p>\n 2. Kogumik “Poeet ja idioot 100 aastat hiljem”<\/p>\n Novellikogumik, mis pandi kokku 100 aasta m\u00f6\u00f6dumise puhul Friedebert Tuglase ikoonilise novelli “Poeet ja idioot” ilmumise puhul. Autoriteks, kellel paluti Tuglase novelli teemat varieerida, on Mehis Heinsaar, Lilli Luuk, Maimu Berg, Pawel Graf von Mazini, Mihkel Mutt, Laura Loolaid, Valdur Mikita, Katrin Ruus, Meelis Friendenthal, Jaan Undusk; taasavaldatud on ka Tuglase novell “Poeet ja idioot”. Novellid on iga\u00fcks isemoodi hullumeelsed, igal juhul v\u00e4\u00e4rt lugemine.<\/p>\n 3. “Baeri laulud”, autoriks professor Paulus F\u00fcrchtegott von und zum Blut-Zwiebelfisch genannt Back (Paavo Matsin)<\/p>\n Sellist kultuuriloolist, samas isiklikku, samas m\u00fcstilist, samas groteskset luulet ilmub meil haruharva. Originaalne, meisterlik.<\/p>\n 4. Jaak J\u00f5er\u00fc\u00fct “Raisakullid”<\/p>\n Romaan Eesti eluolust ajavahemikus u 1977 kuni 20. augustini 1991. \u00dchelt poolt kordustr\u00fckk, teiselt poolt uus raamat, sest autori s\u00f5nul on lisandunud ligi veerandi v\u00f5rra uut teksti ning muudetud\/toimetatud omajagu. Samade kaante vahel pole teos ka varasemalt olnud, nii et n\u00fc\u00fcd saab seda lugeda \u00fchtse n-\u00f6 j\u00f5giromaanina. Seda ajastut ilukirjanduses kuigiv\u00f5rd palju l\u00e4bi kirjutatud ei ole. Ajastu hingeheitluste valgustamine, kus p\u00f5nevust j\u00e4tkub ka protot\u00fc\u00fcpide otsijatele.<\/p>\n 5. Eeva Park “Hundirattas”<\/p>\n Hea luule, mis kosutab hinge.<\/p>\n 6. Urmas Vadi “Ega see kirjutamine sul lage puhtaks ei tee!”<\/p>\n Kuus Vadi kirjutatud kultuuriloolist n\u00e4item\u00e4ngu, mille lugemine l\u00e4heb ladusalt ka neil, kes muidu n\u00e4itekirjandust lugeda ei armasta. Head kujundid, l\u00e4bim\u00f5eldud dialoogid, s\u00f5bralik huumor koos p\u00f5nevate kultuurilooliste viidetega.<\/p>\n 7. Ernst Enno looming<\/p>\n Sel aastal m\u00f6\u00f6dus 150 aastat Ernst Enno s\u00fcnnist ja sel puhul anti v\u00e4lja luuleraamat “Mu lillelallerad lapsed” ja esseistika kogu “Paleuste poole” (M\u00f5tteloo sari). Tasub lugeda nii v\u00e4rskeid teoseid kui ka Enno kogutud luuletusi (“R\u00e4ndaja \u00f5htulaul”) ning Elin Toona raamatut oma vanaisast (“R\u00f5\u00f5m teeb taeva taga tuld. Ernst Enno”).<\/p>\n 8. A. H. Tammsaare “Ma armastasin sakslast”<\/p>\n Romaan, mis ilmus 90 aastat tagasi ja on j\u00e4tkuvalt \u00fcks hingeminevamaid armastusromaane eesti kirjanduses, selle k\u00f5rval aga uskumatult tabav eestluse anal\u00fc\u00fcs. Romaan pole ka kuigi paks ja haarab kaasa, \u00fche \u00f5htu lugemine pikaajalise m\u00f5juga.<\/p>\n 9. Ott Arder “Luule s\u00fcnnib kui s\u00fcnnib kui s\u00fcnnib”<\/p>\n Ott Arderi s\u00fcnniaastap\u00e4eva t\u00e4histav teos – esmakordselt \u00fchtede kaante vahele kokku pandud Ott Arderi nn t\u00e4iskasvanute luule, sekka ka m\u00f5ned lasteluuletused ja laulutekstid. Peamiselt riimiline luule, mis p\u00e4ris kosutav praegusel vabak\u00e4igulise luule ajastul.<\/p>\n 10. Anu Raud “\u00d5nnevalajad”<\/p>\n S\u00fcdamlik ja m\u00f5tlemapanev \u00fche sisemaailma lugu.<\/p>\n Ester Urbala Muriel Spark “Juhiiste”<\/p>\n Lugu, mis toob n\u00e4rvid naha alla vibreerima. \u00d5nneks on tekst piisavalt l\u00fchike, sest pinget, mille autor kohemaid loob, ei tahakski liialt pikalt kogeda. Sparki peen ps\u00fchholoogia peategelase iseenese m\u00f5rva planeerimisel on meisterlik ning v\u00f5ib oma meisterlikkuses panna lugeja kahtlema motiivides \u2013 kas oma elust vabanetakse isikliku kasu nimel v\u00f5i k\u00e4ttemaksuks eba\u00f5iglase v\u00e4givalla eest? M\u00f5lemal juhul vajab taoline vaatem\u00e4ng t\u00e4iuslikke osat\u00e4itjaid ja Spark on nad leidnud.<\/p>\n Han Kang “Taimetoitlane”<\/p>\n P\u00e4rast esmapilgul v\u00e4ga lihtsat otsust, hakata taimetoitlaseks, tabavad raamatu peategelast l\u00e4hedaste meeleh\u00e4rm ja h\u00e4mming. Otsus, mis esiti tundub kaunis poeetiline (loobuda lihast ja veeta p\u00e4ikeselised p\u00e4evatunnid r\u00f5dul p\u00e4ikest endasse lastes), v\u00f5tab radikaalsed p\u00f6\u00f6rded (ja l\u00f5peb hullumajas). Otsus, millesse absoluutselt k\u00f5ik v\u00f5tavad n\u00f5uks sekkuda, tehes seda nii j\u00f5u kui ka n\u00f5uga, j\u00e4ttes lugeja k\u00fcsima, kui kaugele ulatub inimese vabadus iseenda \u00fcle otsustada. H\u00f5rk ja tundlik koreakeelne Nobeli-kirjandus.<\/p>\n Bruce Chatwin “Utz”<\/p>\n Lugu triksterist, kelle Meisseni portselani kogumism\u00e4ngu on osavasti p\u00f5imitud t\u00f5de ja fiktsioon. Chatwin visandab muutliku Praha, kire elu, portselani, ooperidiivade ja nende kurgualuste vastu. Sekka serveeritakse kulinaarseid sekeldusi. Nalja saab. Ja kui toredasti on v\u00e4lja m\u00e4ngitud solvumine. See magus tunne, mis v\u00f5ib peale tulla pea k\u00f5ikjal. Olgu selle p\u00f5hjuseks siis labasused, riigikord, kehv kauplemiskunst, needsamad ooperidiivad v\u00f5i halb toit.<\/p>\n Florian Illes “Vaikuse v\u00f5lu”<\/p>\n Suurep\u00e4raselt kirjutatud osaliselt fiktiivne elulugu maalikunstnik Caspar David Friedrichist. Lugu, kus vaikus ise v\u00f5ib olla kunstiteos. Friedrichi loos on pimestavat kirge maalikunsti vastu, suurt armastust ja viletsust, \u00fchiskondlikku \u00fclistamist ja t\u00e4ielikku unustust – nagu suurkujude puhul ikka kipub olema. Illes \u00f5petab meid kunsti vaatama uue, palju janusema ja palju t\u00e4helepanelikuma pilguga. Kui raamat l\u00e4bi, tasub k\u00fclastada KUMU Spiegel im Speigeli n\u00e4ituselt, mis viib r\u00e4nnakule l\u00e4bi Eesti ja Saksa kunsti ning ajaloo. \u00c4ratundmist on r\u00f5\u00f5mustavalt palju.<\/p>\n Haruki Murakami “Linn ja tema muutlikud m\u00fc\u00fcrid”<\/p>\n Murakami f\u00e4nnina ei oskagi \u00f6elda, on see lugu edasij\u00f5udnule v\u00f5i algajale. Tema v\u00e4rskeima t\u00f5lke peamised kujundid jagunevad varjude ja raamatute vahel. Nagu ikka on peidetud uksi ja saladusi, suurt igatsust ja kahtlusi, kas ja kuidas sellele igatsusele vastu panna. Kuidas \u00fcldse teada, kas oled p\u00e4ris v\u00f5i iseenda vari? Kui muidu Murakami eriti ei k\u00f5neta, tasub raamat k\u00e4tte v\u00f5tta eriti neil, kes armastavad lugeda raamatukogudest v\u00f5i unistavad t\u00f6\u00f6st raamatukogust.<\/p>\n Jen Beagin “Suur \u0160viits”<\/p>\n Kui palju me enda kohta teame ja kui palju me \u00fcldse teada tahame? Hoogne ja lopsakas romaan naisest, kelle t\u00f6\u00f6ks on kohaliku populaarse seksuaaln\u00f5ustaja seansside \u00fcmberkirjutamine. Nagu ikka satuvad uudishimulikud seiklustesse, ja Beagini raamatu peategelane pole ses osas mingi erand. K\u00f5ik on justkui paigas: lopsakas s\u00f5navara ja hea huumor ning kulgemist v\u00f5imaldav lugemine, millest ei puudu julged karakterid, terav pilk, koerad, mesilased ja vana talumaja. Viimane tundub olevat kaasaegsete romaanide uus ja oluline k\u00f5rvaltegelane.<\/p>\n J.A. Baker “Rabapistrik”<\/p>\n Kohati meditatiivne tekst, mida saadab autori t\u00e4helepanelikkus ja austus looduse vastu. Tekst, mis kutsub m\u00e4rkama ja sunnib aeglustama. Aeg, mida vaatleb J.A.Baker on k\u00fcll hilisem kui aeg, milles elas ja m\u00f5tiskles “Waldeni” autor H.D. \u00a0Thoreau, aga m\u00f5ttelise joone nende kahe teose vahele saab t\u00f5mmata k\u00fcll. “Rabapistrik” koondab Bakeri (raamatut peetakse tema t\u00e4htteoseks) loodusr\u00e4nnakud, mille jooksul joonistub v\u00e4lja rabapistriku, halastamatu murdja, portree. Linnu vaatlemiseks kasutab Baker \u00fclimalt t\u00e4pset ja tundlikku s\u00f5navara, nii et lugeja tajub \u00fcsna teravalt, et loodus meie \u00fcmber on sama kiirete muutumiste k\u00fc\u00fcsis nagu saak rabapistriku k\u00fc\u00fcniste vahel.<\/p>\n Berit Kaschan “Aprill”<\/p>\n Rohkem luulet igasse p\u00e4eva! Berit Kaschani v\u00e4rskeim kogu on m\u00f5nus, \u00f5rn ja m\u00fcstiline, kange nagu saare naine, muutlik ja elav nagu elu ikka. See on t\u00e4is p\u00e4ikest ja soolast meretuult, vihma, suuri kahtlusi ja veel suuremat kindlust, et igal meist on \u00f5igus (ja \u00f5ige) olla just selline nagu oled. “Aprilli” maailmas viibides v\u00e4releb lugeja huulenurgas m\u00f5nus naeratus.\u00a0<\/p>\n \u00c9douard Louis “Kes tappis mu isa”<\/p>\n Kui “Muutuda: meetod” oli halastamatult kriitiline autori isa suunal, siis napi teksti “Kes tappis mu isa” puhul on tajuda rohkemaid allhoovuseid. L\u00fchidusest hoolimata naha alla pugev tekst otsib p\u00f5hjuseid, sotsiaalseid ja majanduslikke, mis p\u00f5hjustasid autori isa h\u00e4vingu. J\u00e4\u00e4b mulje, et Louis ei soovi oma isa v\u00e4lja vabandada. Ta p\u00fc\u00fcab m\u00f5ista ja ehk isegi oma moel vabandada, et pole p\u00fc\u00fcdnud isa varem piisavalt m\u00f5ista. Oma karmuses kirglik, kohati \u00f5rn ja v\u00e4ga isiklik lugemine.<\/p>\n Andreas K\u00fcbar “See ilus armastuslugu, mille lugemist ma kunagi ei l\u00f5peta”<\/p>\n V\u00e4rske deb\u00fc\u00fct, mis viib korralikule lugemistripile. Kui m\u00f5ne raamatu puhul pole nagu kellelegi kaasa elada, siis K\u00fcbara omas jagub taolisi karaktereid piisavalt. See ilus armastuslugu on otsinguline. Viibitakse nii hullumajas kui ka ollakse vangis iseenda m\u00f5tete k\u00e4es – m\u00f5lemal juhul otsitakse v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su. See on ehe ja kaasaegne kirjandus, mis tabab \u00fche ajastu (armastusloo) vaimu ning teeb seda erinevate p\u00f5lvkondade ja maailmatajude ristumispunktis. Kindlaks saab, et iga\u00fche maailmal\u00f5pp on erinev.\u00a0<\/p>\n
kirjanik<\/p>\n
Saksa keelest t\u00f5lkinud Triin van Doorslaer
T\u00e4nap\u00e4ev<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132995h9ac5.jpg\")
<\/p>\n
Inglise keelest t\u00f5lkinud Krista Kaer
Varrak<\/p>\n
Heebrea keelest t\u00f5lkinud Kalle Kasemaa
Eesti Raamat<\/p>\n
Soome keelest t\u00f5lkinud Piret Saluri
Argo<\/p>\n
Vene keelest t\u00f5lkinud Ilona Martson
Postimehe Kirjastus<\/p>\n
Prantsuse keelest t\u00f5lkinud Heli Allik
Varrak<\/p>\n
Jaapani keelest t\u00f5lkinud Margit Juurikas
Eesti Raamat<\/p>\n
Inglise keelest t\u00f5lkinud Andrus Lauringson
Loomingu Raamatukogu<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3131362hbe8b.jpg\")
<\/p>\n
Portugali keelest t\u00f5lkinud Indrek Koff
Postimehe Kirjastus<\/p>\n
Prantsuse keelest t\u00f5lkinud Heli Allik
Varrak<\/p>\n
kirjanik<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3131374he6b8.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3131377h3a6c.jpg\")
<\/p>\n
kirjanduskriitik<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3131380h74af.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3131383h0d70.jpg\")
<\/p>\n
Eesti Kirjandusmuuseumi direktor<\/p>\n
Kirjastus L\u00fcnk<\/p>\n
Koostanud Siim Lill
Ilmamaa<\/p>\n
Portugali keelest t\u00f5lkinud Indrek Koff
Postimehe Kirjastus<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2793469h93be.jpg\")
<\/p>\n
Korea keelest t\u00f5lkinud Anni Arukask
Loomingu Raamatukogu<\/p>\n
Kastani T\u00e4nava Kirjastus<\/p>\n
Eesti Kirjanduse Selts<\/p>\n
EKM Teaduskirjastus<\/p>\n
EKM Teaduskirjastus<\/p>\n
EKM Teaduskirjastus<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132653h2108.jpg\")
<\/p>\n
Ronk Ronk<\/p>\n
kirjanduskriitik<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132656hf25c.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132659h649a.jpg\")
<\/p>\n
V\u00e4rske R\u00f5hu peatoimetaja<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132662h6861.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2978850h97dc.jpg\")
<\/p>\n
Andreas K\u00fcbar, “See ilus armastuslugu, mille lugemist ma kunagi ei l\u00f5peta”. Vot seda raamatut ma pole veel lugenud, aga juba v\u00e4ga tahan! M\u00f5ned K\u00fcbara l\u00fchilood on k\u00fcll p\u00f6\u00f6raselt naljakad olnud, \u00e4kki on romaan ka. Aga kurb pidi ka olema. Eriti intrigeeriv.<\/p>\n
kirjanik<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132665he758.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132668he1a2.jpg\")
<\/p>\n
kirjanik<\/p>\n
T\u00f5lkinud J\u00fcri Kolk<\/p>\n
T\u00f5lkinud Kalle Hein<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132671h63ec.png\")
<\/p>\n
Koostanud ja t\u00f5lkinud Martti Kalda<\/p>\n
T\u00f5lkinud Tiina Kattel<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132674h9a4a.jpg\")
<\/p>\n
T\u00f5lkinud Indrek Koff<\/p>\n
kirjanik<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132677hc192.jpg\")
<\/p>\n
kirjandusteadlane<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3001968hf239.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132680he9a9.jpg\")
<\/p>\n
kirjanik<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132686h5ae5.jpg\")
<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132683ha9f5.jpg\")
<\/p>\n
kirjastaja, t\u00f5lkija<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132689h280f.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132692h8d02.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132695h274b.jpg\")
<\/p>\n
kirjanik, karikaturist<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132698h5e63.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132704h0588.jpg\")
<\/p>\n
kirjanik<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132707h22f6.png\")
<\/p>\n
kirjandusteadlane<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132710hd86a.jpg\")
<\/p>\n
kirjanik<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132716hb20c.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132719h5663.jpg\")
<\/p>\n
kultuurikriitik<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132722h6d20.jpg\")
<\/p>\n
kirjanduskriitik<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132818h6ef5.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132821h5f8e.jpg\")
<\/p>\n
kultuuriloolane<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132824h86b9.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132827h7aed.jpg\")
<\/p>\n
Vikerkaare peatoimetaja<\/p>\n
kirjanik<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132830h1ef4.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132833h03b6.jpg\")
<\/p>\n
kultuuriteadlane<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132836h9a48.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132839h838e.jpg\")
<\/p>\n
kirjandusteadlane<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132845hf48a.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132848h5b07.jpg\")
<\/p>\n
kirjanik<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132851h6fca.jpg\")
<\/p>\n
ajakirjanik<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132854h834b.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3007506hfc92.jpg\")
<\/p>\n
kirjandusteadlane<\/p>\n
LR 4-5. Maarja Jaanitsa t\u00f5lge. Kultuurileht.<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2881752h1e8a.jpg\")
<\/p>\n
LR nr 14-17. Veronika Einbergi t\u00f5lge. Kultuurileht.\u00a0<\/p>\n
EKSA<\/p>\n
Ronk Ronk<\/p>\n
Lauri Juursoo t\u00f5lge. Kirjastus Elust Enesest.<\/p>\n
Mait Eelranna t\u00f5lge. T\u00e4nap\u00e4ev.<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2971611hb1a2.jpg\")
<\/p>\n
LR nr 24-26. Ilona Kivir\u00e4hki t\u00f5lge. Kultuurileht.<\/p>\n
LR. Kultuurileht; Varrak.<\/p>\n
LR 27\u201328. Mari Laane t\u00f5lge. Kultuurileht.<\/p>\n
lastekirjanduse uurija<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132857he57a.jpg\")
<\/p>\n
Mira Lobe “Ingo ja Drago” \u2013 m\u00f5tlemapanev lugu algklassilastele sellest, kuidas kasvatades ise kasvatakse.<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132860hf49d.jpg\")
<\/p>\n
Loomingu Raamatukogu peatoimetaja<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132866h8c80.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132863ha1b6.jpg\")
<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eva peatoimetaja<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132953hdb4a.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2898852h7eb4.png\")
<\/p>\n
kirjanik, Keeleameti peadirektor<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132959hd446.jpg\")
<\/p>\n
\u00a0
Bill Gates “L\u00e4htekood. Minu algus”<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132956he709.png\")
<\/p>\n
EKSA peatoimetaja<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132962h99fe.jpg\")
<\/p>\n
luuletaja, kirjanduskriitik<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132965h6e63.jpg\")
<\/p>\n
keele- ja kirjandusteadlane<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2962041hbc47.jpg\")
<\/p>\n
kultuuriajakirjanik<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132968h1f7c.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132971h970a.jpg\")
<\/p>\n
kultuuriajakirjanik<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132974h871e.jpg\")
<\/p>\n
Varraku peatoimetaja<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3058371h7c1b.jpg\")
<\/p>\n
kirjandusteadlane, Tallinna Kirjanduskeskuse direktor<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132980h092a.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132977h7fa6.jpg\")
<\/p>\n
kirjanik<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132983h919c.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132986hc208.jpg\")
<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3038454h0c75.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132989he5a6.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3132992hf644.jpg\")
<\/p>\n