K\u00fcsimustele vastavad Uus Maa, RE Kinnisvara, Reterra, Coop Panga ja Kinnisvara24 eksperdid.<\/p>\n
\u201eKui tavap\u00e4rane on, et uusarenduste tehingud moodustavad koguturust 20-25%, siis hetkel on too maht 10-15% kuus. Korterite j\u00e4relturg j\u00e4tkab t\u00f5en\u00e4oliselt sama j\u00f5ulise tempoga kui l\u00f5ppeval aastal, mist\u00f5ttu t\u00f5useb j\u00e4rgmisel aastal just j\u00e4relturu varade hind,\u201c usub Uus Maa anal\u00fc\u00fcsijuht Sten Renar Subat\u0161us. Tema s\u00f5nul on oodata, et j\u00e4relturu hinnad t\u00f5usevad uusarenduste omale l\u00e4hemale, mis muudab uusarendused m\u00f5ne aja p\u00e4rast taas atraktiivsemaks. Et uusarenduste m\u00fc\u00fcjad hinda alandama hakkaksid, ta v\u00e4ga ei usu.<\/p>\n
\u201eSuurarendajad uusarenduste hindu t\u00f5en\u00e4oliselt oluliselt langetama ei pea, kuna nad on oma m\u00fc\u00fcgistrateegiaid muutnud ning arvestanud m\u00fc\u00fcgiperioodi pikenemisega. K\u00fcll aga v\u00f5ib vastutulelikumaid pakkumisi saada v\u00e4iksematelt arendajatelt, kellele uusarenduste m\u00f5\u00f5naperiood rohkem valu p\u00f5hjustab,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta. Kogu korterituru l\u00f5ikes ennustab ta aga 2026. aastaks 5-10% hinnat\u00f5usu.<\/p>\n
Tehinguaktiivsus koondub j\u00e4rgmisel aastal pigem \u00e4\u00e4relinnadesse. N\u00e4iteks prognoosib ta suuremat aktiivsust Lasnam\u00e4el ja Mustam\u00e4el, kus seet\u00f5ttu on oodata ka hindade keskmisest j\u00f5ulisemat t\u00f5usu.<\/p>\n
Sarnaseid arenguid on tema s\u00f5nul oodata peale Tallinna ka Tartus. K\u00fcll aga liiguvad teised linnad pealinna j\u00e4rel m\u00f5ningase viitega ja ettevaatlikumalt \u2013 seda nii tehinguaktiivsuse kui ka hindade poolest.<\/p>\n
Mida v\u00e4hem ruutmeetreid, seda paremini ostetakse<\/p>\n
Reterra m\u00fc\u00fcgi- ja turundusjuht Kaspar Markus ei usu, et 2026. aasta tooks uusarendustes hinnat\u00f5usu. \u201ePakkumist on turul piisavalt. Kuni igas segmendis on n\u00f5udluse jaoks piisavalt pakkumist, ei ole hinnat\u00f5usuks ka survet.\u201c<\/p>\n
Kaubaks l\u00e4hevad tema s\u00f5nul pigem v\u00e4iksemad korterid<\/a>. \u201eKui n\u00e4iteks 3-toalist on valida 60- v\u00f5i 70-ruutmeetrisena, siis pigem ostetakse kiiremini \u00e4ra v\u00e4iksem,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.<\/p>\n Kindlasti j\u00e4tkub linna\u00e4\u00e4rsete arenduste populaarsus, mis on \u00fchest k\u00fcljest taskukohasemad, samas on sealne keskkond peres\u00f5bralikum ja k\u00f5ik mugavused k\u00e4e-jala juures olemas.<\/p>\n Raskemaks l\u00e4heb tema hinnangul arendajatel, kes ei raja terviklikku kvartalit, vaid ainult \u00fcksikuid elamuid. \u201e\u200b\u200bUuel aastal kasvab uusarenduste turul selgelt huvi terviklikult kavandatud kvartalite vastu, kus elu- ja \u00e4ripinnad, liiklus, avalik ruum ning teenused moodustavad l\u00e4bim\u00f5eldud terviku,\u201c selgitab ta. \u201eElu- ja \u00e4ripindade kombineerimine tagab, et k\u00f5ik vajalik on k\u00e4eulatuses, s\u00e4ilitades samal ajal piirkonna peres\u00f5braliku ja inimkeskse olemuse.\u201c<\/p>\n A-klassi b\u00fcroopindade valik v\u00e4heneb<\/p>\n RE Kinnisvara vanemkonsultandi ja partneri Andi Pleskovski s\u00f5nul valmib 2026. aastal Harjumaal b\u00fcroopindu u 30 000 m2. \u201eSee on v\u00e4ikseim uue b\u00fcroopinna maht alates 2014. aastast ehk 10 aasta madalaim n\u00e4itaja. Napp valik tuleneb sellest, et paljud arendajad muutusid turu ebakindla tulevikuv\u00e4ljavaate t\u00f5ttu paar aastat tagasi v\u00e4ga ettevaatlikuks ja otsustasid mitte alustada uute b\u00fcroohoonete p\u00fcstitamisega. <\/p>\n Kuna olenevalt mahust ja ehituse keerukusest on suurte \u00e4rihoonete valmimisaeg 1,5-2 aastat, siis olemegi t\u00e4na turuolukorras, kus uue b\u00fcroopinna otsijail on 2026. aastal valik v\u00e4ga piiratud,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta. M\u00f5nev\u00f5rra kasvab tema s\u00f5nul maht 2027. ja 2028. aastal, aga kuna tegemist on suuremate hoonetega, t\u00e4hendab see, et arvuliselt valmib hooneid siiski v\u00e4he ja asukoha valikud pealinnas on j\u00e4rgmistel aastatel v\u00e4ga piiratud.<\/p>\n Uute ehk A-klassi b\u00fcroohoonete v\u00e4hesus annab Pleskovski s\u00f5nul v\u00f5imaluse B-klassi hoonete omanikele pindade t\u00e4itmiseks, aga kuna vakantsused ja konkurents on selles segmendis k\u00f5ige suuremad, tuleb \u00fc\u00fcrnike meelitamiseks teha siiski suuri pingutusi. \u201eSuurem aktiivsus on lao- ja tootmispindade ning stock-office-t\u00fc\u00fcpi hoonete turul, kus mahud on viimaste aastatega v\u00f5rreldes samuti langenud, aga j\u00e4tkuvalt leidub turul \u00fc\u00fcrnikke, kelle jaoks ka uute arendustega turule tullakse.\u201c<\/p>\n Uute b\u00fcroopindade \u00fc\u00fcrihind j\u00e4\u00e4b tema hinnangul j\u00e4rgmisel aastal umbes 19-21 euro juurde ruutmeetri kohta. J\u00e4relturul aga hinnad langevad, eelk\u00f5ige Tallinna servas ja magalapiirkondades asuvates vanemates hoonetes.<\/p>\n Varjatud puuduste hirm korrigeerib kuulutusi<\/p>\n Kinnisvara24 tegevjuhi Urmas Uibom\u00e4e s\u00f5nul on oodata, et 2026. aastal on kinnisvaraturu fookus veelgi tugevamalt j\u00e4relturu korteritel. Eriti n\u00f5utud on kuni 10 aasta vanused korterid, kus kvaliteet on uuev\u00e4\u00e4rne, kuid hind m\u00e4rksa soodsam. \u201eNeed kodud on enamasti sisustatud, heas tehnilises korras ja ilma vajaduseta kohe lisainvesteeringuid teha \u2013 seet\u00f5ttu eelistatakse neid uutele arendustele, mis on kallimad ja kuhu tuleb sageli veel m\u00f6\u00f6bel ning sisustus juurde osta,\u201c selgitab Uibom\u00e4e. Temagi prognoosib, et j\u00e4relturu ja uusarenduste hinnavahe hakkab v\u00e4henema ja olenevalt tootegrupist j\u00e4\u00e4b kinnisvara<\/a> hindade kasv 5-10% vahemikku.<\/p>\n Selgelt olulisemaks muutuvad tuleval aastal tema hinnangul ka kuulutuste kvaliteet ja korrektsus. \u201eKuna suurem osa tehingutest tuleb just j\u00e4relturult, siis ostjad j\u00e4lgivad v\u00e4ga hoolikalt objekti seisukorda ja infot, mida m\u00fc\u00fcja esitab. M\u00fc\u00fcjad teadvustavad \u00fcha paremini, et ebapiisavalt kirjeldatud korter v\u00f5i varjatud puudused v\u00f5ivad hiljem kaasa tuua vaidlusi v\u00f5i tehingu katkemise. Seet\u00f5ttu p\u00f6\u00f6ratakse rohkem t\u00e4helepanu sellele, et kuulutused oleksid t\u00e4psed, sisukad ja objekti tegelikku seisukorda peegeldavad.\u201c<\/p>\n Uusi kortereid on hakatud rohkem ostma<\/p>\n Coop Panga juhatuse esimehe Arko Kurtmanni s\u00f5nul hakkab 2026. aastal \u00e4rikinnisvara turu aktiivsus s\u00f5ltuma paljuski sellest, kui palju on pankadel veel vaba limiiti kinnisvara finantseerimiseks. <\/p>\n \u201ePangad finantseerivad rahavooga objekte, mitte spekulatiivseid pindasid. Seni kui on vakantseid pindu uutes b\u00fcroohoonetes on suurema surve all vanemate hoonete vakantsus ja rendi hind. Kuna 2026. aastal tuleb Tallinnas turule hoogsalt uusi b\u00fcroopindasid, siis vakantsused ja rendihinnad j\u00e4\u00e4vad suures pildis samale tasemele,\u201c selgitab Kurtmann.<\/p>\n Kui \u00e4rikinnisvara puhul on s\u00f5ltuvus euriborist m\u00e4rgatav, siis elukondliku kinnisvaraga tehinguid tehakse s\u00f5ltumata n\u00e4iteks euriborist v\u00f5i inflatsioonist, mis on ka kodulaenude j\u00e4\u00e4ki kuust kuusse kasvatanud.<\/p>\n \u201eN\u00e4eme, et viimase aasta jooksul on muutunud ostjate eelistus. Kui varasemalt oleme finantseerinud peamiselt uute korterite ostmist, siis t\u00e4navu on v\u00e4ga paljud ostjad eelistanud nn uue v\u00e4\u00e4rseid kortereid, mis on 3\u20137 aastat vanad,\u201c r\u00e4\u00e4gib Kurtmann. 2025. aasta viimases kvartalis on tema s\u00f5nul aktiveerunud aga ka uute korterite m\u00fc\u00fck ja hoogsalt on v\u00e4henenud panga poolt finantseeritud uute arenduste laoj\u00e4\u00e4k. <\/p>\n \u201e2026. aastaks prognoosime tehingute m\u00f5ttes aktiivset aastat. Korterite hinnat\u00f5us saab olema v\u00e4ga m\u00f5\u00f5dukas, kuna pakkumist on piisavalt. Keskmine statistiline ruutmeetri hind hakkab s\u00f5ltuma tehingute struktuurist ehk sellest, kas rohkem m\u00fc\u00fcakse uusi v\u00f5i teise ringi kortereid,\u201c selgitab Kurtmann.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00fcsimustele vastavad Uus Maa, RE Kinnisvara, Reterra, Coop Panga ja Kinnisvara24 eksperdid. \u201eKui tavap\u00e4rane on, et uusarenduste tehingud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":70752,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,691,2934,3901,1026],"class_list":{"0":"post-70751","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-kinnisvara","16":"tag-kinnisvaraturg","17":"tag-korterid","18":"tag-uusarendus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115767697915532082","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70751","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=70751"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70751\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/70752"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=70751"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=70751"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=70751"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}