Kipume Eestis akadeemilist k\u00f5rgharidust hindama nagu investeerimisfondi: mitu eurot diplom kuus juurde annab ja kui kiiresti see end “\u00e4ra tasub”. Samal ajal j\u00e4\u00e4b liiga tihti k\u00fcsimata, kas \u00fclikoolid aitavad Eesti \u00fchiskonna jaoks ette valmistada intelligentseid ja vastutustundlikke kodanikke. Majandus v\u00f5ib selleta kasvada, aga vaim j\u00e4\u00e4b k\u00e4ngu, nendib Martin A. Noork\u00f5iv.<\/p>\n
M\u00e4letan ise, kuidas noore ja rohelisena \u00fclikooli majandust \u00f5ppima l\u00e4ksin ja ootasin kiiret praktilist kasu ehk oskusi, mida saan omandada ja rakendada kohe, et hakata v\u00f5imalikult kiiresti raha teenima.<\/p>\n
Selline m\u00f5tteviis on noorte, eriti meeste, seas veelgi v\u00f5imendunud ja muutunud laiemaks normiks. Seega pole enam tavatu see, kui noored mehed valivad \u00f5pingute asemel pea ees nn hustle\u2011kultuuri sukeldumise, mille peamine eesm\u00e4rk on leida aina uusi skeeme interneti kaudu kiireks rikastumiseks. Seda tihti viisidel, mis ei paku \u00fchiskonnale mingit v\u00e4\u00e4rtust ja kurnavad asjatult loodust.<\/p>\n
Kuigi need trendid on suuresti p\u00e4rit Ameerika sotsiaalmeediast, on kummastav n\u00e4ha, et ka Eesti arvamusliidrid seavad \u00fcsna sageli k\u00f5rghariduse vajalikkust kahtluse alla justnimelt nende samade “kiirelt praktilised oskused k\u00e4tte” ja “majanduslikult kasulikum” argumentidega.<\/p>\n
Eriti kummastav on see generatiivse tehisintellekti (TI) kiirete arengute valguses, mis muudavad aina enam k\u00fcsitavaks praktiliste oskuste m\u00f5ttekuse.<\/p>\n
Praktilisusest \u00fchiskonnas puudust ei tule<\/p>\n
Nendele etteheidetele vastavad \u00fclikoolid omakorda, et akadeemiline k\u00f5rgharidus on samuti v\u00e4ga praktiline ning nende vilistlased kasvatavad majandust moel v\u00f5i teisel.<\/p>\n
Need v\u00e4ited pole valed, Eesti \u00fclikoolid on tegelikult p\u00e4ris tugevalt reageerinud turun\u00f5udlusele ja arvamusliidrite survele. Selle tulemusel on suletud \u00f5ppekavu, lisatud uusi aineid, kaotatud \u00e4ra teisi. Minu meelest ei peaks me selle \u00fcle aga r\u00f5\u00f5mustama, vaid hoopis muret tundma.<\/p>\n
Minu isiklik veendumus on, et m\u00f5iste “k\u00f5rgharitud inimene” peaks midagi t\u00e4hendama. Praktilisuse tagaajamise asemel tuleks hoopis k\u00fcsida, kas meie inimesed saavad \u00fclikoolis targemaks, intelligentsemaks ja kultuursemaks. Kas neist saavad inimesed, kes loevad vabatahtlikult raamatuid, k\u00e4ivad teatris, loevad ajalehti, m\u00f5tlevad? Kas nad suudavad j\u00e4rjest keerulisemaks muutuvas \u00fchiskonnas m\u00f5testada nende \u00fcmber toimuvat, osaleda konstruktiivselt avalikus arutelus ja demokraatlikes protsessides?<\/p>\n
Minu meelest v\u00f5iks seda k\u00f5ike \u00fchelt k\u00f5rgharitud inimeselt oodata. Siiski tundub mulle, et see pole kahjuks (enam) p\u00e4ris nii.<\/p>\n
V\u00f5ib muidugi v\u00e4ita, et see pole kunagi p\u00e4ris nii olnud, kuid v\u00e4hemalt mingil m\u00e4\u00e4ral on ikkagi ajalooliselt akadeemilise k\u00f5rghariduse roll on olnud lisaks spetsiifilisele haridusele ka vaimsuse ja kultuursuse taastootmine. Kuid n\u00fc\u00fcd on \u00fclikoolid tulnud liiga palju vastu survele muutuda “praktilisemaks”.<\/p>\n
Tulemuseks on see, et need, kes arvavad et vaimsus on oluline, tunnevad, et k\u00f5rgharidus seda enam ei paku, aga samal ajal pole rahul ka praktilisuse n\u00f5udjad, sest nende perspektiiviga pole piisavalt kaugele mindud. M\u00f5lemal on oma m\u00e4tta otsast vaadates \u00f5igus ning m\u00f5lemad on seega k\u00f5rgharidusega rahulolematud. Nagu ikka on otsustamatus ja poolikud lahendused l\u00f5puks k\u00f5ige kehvemad.<\/p>\n
Kuidas mahub tehisintellekt sellele pildile?<\/p>\n
K\u00f5ige iroonilisem on praeguse \u00fchiskondliku arutelu juures see, et ka tehnoloogilised arengud seavad j\u00e4rjest enam kahtluse alla praktiliste oskuste \u00f5petamise m\u00f5ttekuse. Ka v\u00e4rskeim OSKA raport r\u00e4\u00e4gib sellest, kuidas kitsad praktilised oskused on enim asendamisohus ning vaja on hoopis loomingulisi, m\u00f5tlemis- ja kohanemisv\u00f5imelisi inimesi.<\/p>\n
Ma l\u00e4heks isegi veel kaugemale. Tulevikuperspektiivis, kus valdav enamus tootmisest ja teenustest on automatiseeritavad, on oluline, et inimestele j\u00e4\u00e4ksid just need rollid, mis teevad inimesest inimese. Need on kultuur, looming, poliitika, v\u00e4\u00e4rtused, pere jne. Need on asjad, mida me ei anna masinale mitte seep\u00e4rast, et see neid teha ei suudaks, vaid et me tahame neid ise teha. Sest need teevad elu elamisv\u00e4\u00e4rseks ja annavad m\u00f5tte nii meile inimestena kui riigile tervikuna.<\/p>\n
See peaks olema praegu meie hariduss\u00fcsteemi suurim v\u00e4ljakutse: kuidas valmistada meie inimesi ette TI domineeritud tulevikuks. Ning kahtlustan, et on p\u00e4ris suur t\u00f5en\u00e4osus, et valgustusaja ideed kriitiliselt m\u00f5tlevatest ja loovatest kodanikest paistavad uues t\u00e4henduses taas t\u00e4iesti asjakohased. Seega on paslik k\u00fcsida: kumb meile l\u00f5puks olulisem on, kas diplomi tasuvusanal\u00fc\u00fcs v\u00f5i inimesed, kes oskavad n\u00e4ha sellest kaugemale?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kipume Eestis akadeemilist k\u00f5rgharidust hindama nagu investeerimisfondi: mitu eurot diplom kuus juurde annab ja kui kiiresti see end…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":70765,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[375,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1014,28,29,35951,19,25,814,373,23,24,22,4242,20,30],"class_list":{"0":"post-70764","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-ai","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-korgharidus","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-martin-a-noorkoiv","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-tehisaru","26":"tag-tehisintellekt","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-ulikoolid","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115767749166794975","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70764","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=70764"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70764\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/70765"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=70764"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=70764"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=70764"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}