{"id":70774,"date":"2025-12-23T07:49:25","date_gmt":"2025-12-23T07:49:25","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/70774\/"},"modified":"2025-12-23T07:49:25","modified_gmt":"2025-12-23T07:49:25","slug":"soja-ulevaade-1398-paev-jagus-nii-udu-kui-vene-poole-runnakuid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/70774\/","title":{"rendered":"S\u00f5ja \u00fclevaade: 1398. p\u00e4ev – jagus nii udu kui vene poole r\u00fcnnakuid"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>
\n Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA <\/p>\n

L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas.<\/p>\n

Ukraina 22. detsember 2025: <\/p>\n

jagus nii udu kui vene poole r\u00fcnnakuid ja kahjuks m\u00f5ne Ukraina linna kaotusest veel sel aastal kirjutab\u2026<\/p>\n

1. Ikka Odessa sajus.<\/p>\n

2. Veel \u00fcht sadamat tabati.<\/p>\n

3. Kursk: sammu vene pool edasi sai, eks n\u00e4is kauaks.<\/p>\n

4. Harkiv: muutusteta.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.<\/p>\n

6. Siversk: muutusteta.<\/p>\n

7. Bahmut: muutusteta.<\/p>\n

8. Donetsk: M\u00f5rnohradi langus vist p\u00e4evade k\u00fcsimus.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: muutustega.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. Hiina p\u00fcstitas venemaalt kulla impordi rekordi.<\/p>\n

12. Rootsis on kinni peetud vene laev, mille omanik v\u00f5ib olla seotud Ukraina-vastase s\u00f5ja relvade transportimisega.<\/p>\n

13. USA senaator Graham: kui putin rahulepingu tagasi l\u00fckkab, peaksid Tomahawks raketid Ukrainasse minema.<\/p>\n

14. Poole aastaga evakueeriti rinde l\u00e4hedastest piirkondadest ligi 147 000 inimest.<\/p>\n

15. L\u00fchiuudised<\/p>\n

223 vene poole r\u00fcnnakut, aga j\u00e4tkuvalt eip n\u00e4e, et kokku r\u00fcnnakutes osaleks rohkem isikkoosseisu. Suurim t\u00f5usja Vovt\u0161anski kant, kus mitte ainult sillapead ei soovita seal laiendada vaid \u00fcritatakse ka uutest kohtadest. J\u00e4tkuvalt arvamusel, et siin suunal v\u00f5ib-olla vene poolel suurem huvi edenemiseks toetamaks Kupianski suunda.<\/p>\n

Suur pilt n\u00e4itab, et putin ikka saab m\u00f5ned Ukraina linnad oma uusaasta tervitusse lisada, aga rinde kokkukukkumist pole kuskil, mitte et kerge oleks. Udu segab seni paljus kaarte ja v\u00e4hendab kummagi poole drooninduse t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Juba mitmeid kuid on n\u00e4ha, et kolme meetri s\u00fcgavune lai kraav mitte ainult tehnikat eip peata, vaid ka jalav\u00e4ge ning sinna kraavide vahele j\u00e4etud alad on muutunud tapaaladeks. Eks sellise kraavi kinni ajamine pole ka lihtne\u2026<\/p>\n

1. 22. detsembri \u00f6\u00f6sel algatas vene okupatsiooniarmee Odessa oblastis ulatusliku droonir\u00fcnnaku. See on vist juba v\u00e4hemalt neljas \u00f6\u00f6p\u00e4ev, kui tihedalt seda piirkonda droonide ja rakettidega t\u00f6\u00f6deldakse. Kuna \u00f5huh\u00e4ire l\u00f5ppes alles hommikul enne kella viit, siis polnud veel loo kirjutamise ajaks teada tabamustest.<\/p>\n

Ukraina v\u00e4lisminister Andri S\u00f5biha m\u00f5istis hukka venemaa poolt umbes 50 tsiviilisiku, enamasti eakate naiste r\u00f6\u00f6vimise Sum\u00f5 oblastis asuvast piiri\u00e4\u00e4rsest Hrabovske k\u00fclast. Ta v\u00f5rdles seda tegu ISISe v\u00f5i Hamasi taktikaga ning kutsus \u00fcles avaldama \u00fclemaailmset survet nende vabastamiseks. S\u00f5biha r\u00f5hutas, et selle s\u00f5jakuriteo eest algatatakse menetlus ja see t\u00f5estab, miks Ukraina vajab p\u00fcsivat rahu ja tugevaid julgeolekugarantiisid.<\/p>\n

Zelenski s\u00f5nul saatis venemaa viimase n\u00e4dala jooksul v\u00e4lja umbes 1300 r\u00fcndedrooni, ligi 1200 juhitavat pommi ja 9 raketti, kusjuures Odessa piirkond on eriti r\u00e4ngalt kannatada saanud.<\/p>\n

2. venemaalt teatati t\u00e4na \u00f6\u00f6sel, et Kubani oblastis Volna k\u00fclas toimunud droonir\u00fcnnakus kahjustati kahte alust ja kahte kaid ning maabumisplatsil puhkes suur tulekahju.<\/p>\n

Sevastoopolis kuuldi \u00f6\u00f6sel kahte suuremat plahvatust.<\/p>\n

3. Kursk: vene poole v\u00e4itel suudeti l\u00e4bida Oleksijivka k\u00fcla (hallis alas) ja saada kand maha sealt veel kilomeeter l\u00f5una pool. Eks n\u00e4is, kas see possa ka p\u00fcsivamalt pidama j\u00e4\u00e4b, sest Oleksijivka k\u00fclla pole seni kumbki poolt p\u00fcsivamalt kanda maha saanud. Eks see seis olukorda h\u00e4sti kirjeldabki, et enamasti vene poole grupid \u00fcritavad max edasi j\u00f5uda ja neid Ukraina t\u00f6\u00f6tleb aga ka m\u00f5ned vastur\u00fcnnakud teeb ning seni p\u00fcsib p\u00e4ris pikalt siin rinne paigal.<\/p>\n

4. Harkiv: \u00dcle k\u00fcmneliikmeline Vene grupp \u00fcritas hiilida Zolot\u0161ivi teljel (Harkivi oblasti piiril) asuvasse Sotn\u00f5tski Kozat\u0161okki, liikudes tihedas kobaras koos. Eip seal peale droonit\u00f6\u00f6tlust keegi ellu j\u00e4\u00e4nud, aga see kinnitab arvamust, et sellised senistes rahulikumates l\u00f5ikudes piiri\u00fcletused hakkavad sagenema pigem plaaniga siduda, mitte teostada s\u00fcgavamat sissetungi.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linna puhastamine j\u00e4tkus ning vene pool on ise asunud aktiivsemalt linna keskustki pommitama.<\/p>\n

Sektori keskosas \u00fcritas u jao suurune \u00fcksus j\u00e4lle \u00fcht gaasitoru s\u00fcgavusse imbumiseks \u00e4ra kasutada aga eip \u00f5nnestunud, peale droonidega jahti vist keegi ellu ei j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n

L\u00f5mani suunal rindejoone muutusi ei tuvastanud.<\/p>\n

6. Siversk: muutusteta.<\/p>\n

7. Bahmut: muutusteta rindejoones.<\/p>\n

8. Donetsk: M\u00f5rnohradi langemise hetk tuli veelgi l\u00e4hemale, sest l\u00e4\u00e4ne suunalt (Pokrovksi poolt) suutis vene pool u 500 m veelgi s\u00fcgavamale linna keskuse poole tr\u00fcgida oma senisest eelmisest possast suht linna serva l\u00e4hedasest kvartalist ning kuna uus Pokrovskist kirdes asuv vene possa asub selle viimase ebakindla \u00fchenduse teel risti ees, siis arvata v\u00f5ib, et tihenenud uduga p\u00e4evad v\u00f5ib-olla annavad Ukraina kaitsjatele v\u00f5imaluse pisugi ohutumalt linnast lahkuda, sest kes n\u00fc\u00fcd linna j\u00e4\u00e4b, sel sealt elusalt lahkumise lootust eriti pole, kui just Ukraina omad eip \u00fcllata suurema vastur\u00fcnnakute lainega saamaks tagasi kaotatud possasid, aga seda kulu eriti perspektiivikaks eip pea, pigem on vaja hoida isikkoosseisu.<\/p>\n

Lisaks suudab vene pool \u00fcha tihedamalt j\u00f5uda Pokrovskist loode pool asuva Hr\u00f5\u0161ene asulani ning tundub pigem, et Ukraina \u00fcksusi Pokrovskis enam pole\u2026<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: Ivanivka asula, mis vahel k\u00e4is k\u00e4est k\u00e4tte ja oli juba paar n\u00f6dalat suuremas osas vene poole kontrolli, sai veelgi paisuda ja suruti Ukraina omad asula l\u00e4\u00e4neosast v\u00e4lja. Asula idaosa on seni Ukraina kontrolli all. J\u00e4tkuvalt n\u00e4eb, et Ukraina omad ei suuda kontrolli Vovt\u0161a j\u00f5e \u00fcletusi, mis voolab asula l\u00f5unaserval.<\/p>\n

Huljaipole linnast p\u00f5hja poole suunduvat maanteed j\u00e4rjest enam vene pool koos seal asuvate k\u00fcladega enda kontrolli saab ja pigem arvab, et Ukraina omad ongi end tagasi t\u00f5mmanud Hait\u0161uri j\u00f5e l\u00e4\u00e4nekaldale. K\u00fcll n\u00e4eb l\u00e4\u00e4ne poole suruva vene koosseisu tihedat h\u00f5rendamist.<\/p>\n

Huljaipole linna m\u00f5ned l\u00e4\u00e4nepoolsemad osad on veel Ukraina kontrolli all aga mitte kauaks. Need ka kas linna servades v\u00f5i linnast m\u00f5nisada meetrit kaugemal asuvad t\u00f6\u00f6stusalad.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. 2025. aasta novembris ostis Hiina venemaalt rekordilise 961 miljoni dollari v\u00e4\u00e4rtuses kulda, mis on v\u00e4\u00e4rismetalli kahepoolse kaubanduse ajaloo suurim tehing, teatas RIA Novosti Hiina tolliandmetele viidates. Suured pakkumismahud registreeriti teist kuud j\u00e4rjest: oktoobris oli venemaa kullaekspordi v\u00e4\u00e4rtus Hiinasse 930 miljonit dollarit. Aasta esimese 11 kuu jooksul importis Hiina 1,9 miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses venemaa kulda \u2013 peaaegu \u00fcheksa korda rohkem kui eelmise aasta samal perioodil, mil pakkumised kas puudusid v\u00f5i ei \u00fcletanud 223 miljonit dollarit.<\/p>\n

Ostude j\u00e4rsk kasv toimub Pekingi aktiivse poliitika raames, mille eesm\u00e4rk on suurendada oma kullavarusid ja v\u00e4hendada s\u00f5ltuvust dollarist. Nagu Financial Times novembri keskel teatas, v\u00f5is Hiina 2025. aastal osta mitu korda rohkem kulda kui ametlikult registreeritud. Societe Generale\u2019i hinnangul v\u00f5is ostumaht ulatuda umbes 250 tonnini \u2013 see on rohkem kui kolmandik k\u00f5igist keskpankade ostudest kogu maailmas sel aastal. FT m\u00e4rgib, et sellised mahud v\u00f5isid olla \u00fcheks teguriks kulla hinna kiires t\u00f5usus, mis on aasta algusest alates t\u00f5usnud umbes 55%.<\/p>\n

Novembri l\u00f5pus teatas, et venemaa Pank on esimest korda alustanud oma reservidest f\u00fc\u00fcsilise kulla m\u00fc\u00fcmist riigieelarve rahastamiseks. Nagu Interfax teatas regulaatori pressiteenistusele viidates, hakkas keskpank rahandusministeeriumi operatsioone peegeldama riikliku heaolufondi (NWF) kullaga. Varem olid sellised tehingud virtuaalsed: valitsus m\u00fc\u00fcs kulda keskpangale ja kullakangid j\u00e4id riigi reservidesse. S\u00f5ja algusest alates on rahandusministeerium m\u00fc\u00fcnud 57% NWF-i kullavarudest \u2013 232,6 tonni esialgsest 405,7 tonnist \u2013 eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi katmiseks. 1. novembri 2025. aasta seisuga oli fondis alles 173,1 tonni kulda. NWF-i likviidsete varade (kuld ja j\u00fcaan) kogumaht v\u00e4henes 55%, 113,5 miljardilt dollarilt 51,6 miljardi dollarini. Need tehingud on otseselt seotud pingelise olukorraga venemaa rahanduses. Rahandusministeeriumi andmetel on selle aasta detsembris oodata nafta- ja gaasitulude puuduj\u00e4\u00e4ki v\u00f5rreldes baastasemega, mida tuleb kompenseerida NWF-i v\u00e4lisvaluuta ja kulla m\u00fc\u00fcgiga.<\/p>\n

12. Rootsi tolliametnikud ja piirivalve on kinni pidanud venemaa kaubalaeva Adler, mille omanikule on kehtestatud EL-i ja USA sanktsioonid ning keda s\u00fc\u00fcdistatakse Ukraina-vastases s\u00f5jas kasutatud relvade transportimises. Expressen teatas sellest Rootsi tolliteenistusele viidates. Tolliteenistuse teatel ankurdas laev 21. detsembri \u00f6\u00f6sel p\u00e4rast mootori seiskumist Rootsi territoriaalvetes ning korrakaitsjad pardale astusid, kuna meeskond ei esitanud tollideklaratsioone.<\/p>\n

\u201eTollikontroll pole veel l\u00f5ppenud, seega ei saa ma \u00f6elda, milline oli tulemus,\u201d \u00fctles tolli pressiesindaja Martin H\u00f6glund. Nagu Expressen m\u00e4rgib, kuulub Adler ettev\u00f5ttele M Leasing LLC, mis on USA ja EL-i sanktsioonide all s\u00fc\u00fcdistuste t\u00f5ttu venemaa poolt Ukraina-vastases s\u00f5jas kasutatud laskemoona transportimises. Ukraina luurele viidates teatab v\u00e4ljaanne ka, et Adler transportis 2018. aastal venemaa rakette Hiinasse. Laev lahkus Peterburist 15. detsembril, selle l\u00f5ppsihtkoht on teadmata.<\/p>\n

13. USA senaator Lindsey Graham \u00fctles 21. detsembril, et Washington peaks Moskvale survet avaldama dramaatiliselt \u2013 sealhulgas varustama Ukrainat tiibrakettidega Tomahawk \u2013, kui venemaa president vladimir putin keeldub l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste teel saavutatud lahendusega n\u00f5ustumast. \u201eKui (putin) seekord ka ei \u00fctleb, siis loodan, et president Trump teeb j\u00e4rgmist: allkirjastab minu 85 toetajaga seaduseeln\u00f5u ja kehtestab tariifid sellistele riikidele nagu Hiina, kes ostavad odavat vene naftat. Teeb venemaast terrorismi riikliku sponsori 20 000 Ukraina lapse r\u00f6\u00f6vimise eest. Ja mis k\u00f5ige t\u00e4htsam, arestib sanktsioneeritud venemaa naftat vedavaid laevu, nagu te teete Venezuelas,\u201d \u00fctles Graham NBC saates \u201eMeet the Press\u201d.<\/p>\n

\u201eKui putin \u00fctleb ei, peame m\u00e4ngu dramaatiliselt muutma, sealhulgas andma Ukrainale rakette Tomahawk, et nad r\u00fcndaksid venemaal asuvaid drooni- ja raketitehaseid. Ma annaksin k\u00f5ik, kui putin \u00fctleb ei,\u201d lisas ta. Graham arutles, et praegused diplomaatilised pingutused v\u00f5ivad v\u00f5imaldada Moskval l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste varjus edasist edu saavutada. \u201eMe j\u00e4tkame venemaaga suhtlemist\u2026 ja ta l\u00fckkab k\u00f5ik meie pingutused tagasi,\u201d \u00fctles ta, lisades, et putin \u201ej\u00e4tkab Donbassi j\u00f5uga vallutamist, kuni me survet suurendame\u201d.<\/p>\n

14. Alates 1. juunist on Ukraina rindejoone aladelt evakueeritud ohutumatesse piirkondadesse ligi 147 tuhat kodanikku, sealhulgas \u00fcle 16,5 tuhande lapse ja \u00fcle viie tuhande piiratud liikumisv\u00f5imega inimese. Kogukondade ja territooriumide arengu ministeerium teatas sellest Facebookis, vahendab Ukrinform. Donetski oblastist on evakueeritud umbes 92,4 tuhat inimest, Dnipropetrovski oblastist \u00fcle 35 tuhande, Sum\u00f5 oblastist \u00fcle 4,4 tuhande, Hersoni oblastist \u00fcle 3,7 tuhande, Harkivi oblastist \u00fcle 8,3 tuhande ja Zapori\u017eja oblastist \u00fcle 2,8 tuhande. Evakueerimismeetmed on k\u00e4imas. Neid viib l\u00e4bi riiklik h\u00e4daolukordade teenistus koos riikliku politsei, kogukondade, vabatahtlike ja rahvusvaheliste partneritega.<\/p>\n

Rindejoone piirkondades t\u00f6\u00f6tavad riikliku h\u00e4daolukordade teenistuse eri\u00fcksused \u201eF\u00f6\u00f6niks\u201d ja politsei eri\u00fcksused \u201eValge Ingel\u201d. Nad on varustatud soomukite, meditsiinivarustuse ja vajaliku varustusega piiratud liikumisv\u00f5imega inimeste transportimiseks. Arenguministeerium r\u00f5hutab, et kui kogukonna julgeolekuolukord muutub keerulisemaks, on oluline evakueerimisotsusega mitte viivitada. Praegu on tingimused selleks, et inimesed saaksid lahkuda organiseeritult ja ohutult ning loota edasisele toetusele.<\/p>\n

Ukrainas tegutseb evakueeritud kodanike vastuv\u00f5tmiseks 21 transiidikeskust. Seal saavad inimesed igak\u00fclgset abi: humanitaar-, meditsiini-, ps\u00fchholoogilist, juriidilist ja sotsiaalset abi. Evakueeritutel aidatakse dokumentide taastamisel, maksete ja sotsiaalteenuste taotlemisel ning nad saavad rahalist tuge riigilt ja humanitaarorganisatsioonidelt. K\u00f5ige rohkem inimesi v\u00f5tavad praegu vastu keskused, mis asuvad Pavlohradis ja Voloskemes Dnipropetrovski oblastis ning Lozovas Harkivi oblastis.<\/p>\n

Sisep\u00f5genike ajutise majutuse voodikohtade koguarv \u00fcletab 80,5 tuhat, millest \u00fcle 7,3 tuhande on veel elamiseks vabad. Piirkondlikud s\u00f5jav\u00e4evalitsused omakorda paigutavad evakueeritutele lisavoodeid. 1. detsembri seisuga on neid t\u00e4iendavalt kasutusele v\u00f5etud \u00fcle 15,2 tuhande, sealhulgas umbes 396 liikumispuudega inimestele.<\/p>\n

Kriisitelefon 15-48 j\u00e4tkab \u00f6\u00f6p\u00e4evaringset t\u00f6\u00f6d. Helistades saate teavet evakueerimisprotseduuri, territooriumide loetelu, kus s\u00f5jategevust toimub v\u00f5i on toimunud, ajutise elamisloa tingimuste, staatuse saamise ja sisep\u00f5genike abistamise tingimuste kohta ning esitada ka apellatsiooni kodanike \u00f5iguste rikkumise korral. Nagu Ukrinform teatas, evakueeriti teisel p\u00e4eval Sum\u00f5 oblasti Krasnopili kogukonnast soomustranspordiga m\u00f5ned kohalikud elanikud, kes olid varem keeldunud lahkumast.<\/p>\n

15. L\u00fchiuudised<\/p>\n

Verstka poolt l\u00e4bi vaadatud kohtuotsuste kohaselt tapsid ja sandistasid \u201cSVO veteranid\u201d venemaal peaaegu nelja s\u00f5ja-aasta jooksul \u00fcle 1000 inimese. Nende k\u00e4e l\u00e4bi suri v\u00e4hemalt 551 inimest ja veel 465 said raskelt vigastada. \u00dcle poole hukkunutest olid endised s\u00f5javangid, kes v\u00e4rvati armeesse. \u00dcle 700 kohtuotsuse anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et \u00fcle 90% juhtudest pidasid kohtud leevendavaks asjaoluks kostjate osalemist SVO-s, samuti nende riiklikke autasusid, vigastusi ja veteranistaatust. Lisaks ei tunnistatud enamikul juhtudel alkoholi v\u00f5i narkootikumide tarvitamist raskendavaks asjaoluks. Verstka hinnangul v\u00f5ib tegelik kuritegude arv olla suurem, kuna garnisonikohtud on selliseid otsuseid v\u00e4hem avaldanud.<\/p>\n

NATO n\u00e4eb Hiina ja venemaa vahel globaalset seost. Nad v\u00f5ivad samaaegselt r\u00fcnnata nii Taiwani kui ka Euroopat, \u00fctles NATO peasekret\u00e4r Mark Rutte Bildile antud intervjuus.<\/p>\n

21. detsembril leiti Rumeenias Arge\u015fi Lerestii vallas asuvast metsast langevarjuga droon. Europoli ameti\u00fchingu teatel uurivad \u00f5iguskaitseorganid drooni omanikku ja seda, kuidas see metsa sattus. Kohalikud jahimehed avastasid puude vahel rippuva drooni umbes kell 10.40 ja teavitasid ametiv\u00f5ime. Politsei teatas v\u00e4idetavalt asjaomastele ametiv\u00f5imudele vajadusest viia l\u00e4bi uurimine, et teha kindlaks, kuidas ja kust droon p\u00e4rit oli. \u201ePraegu pole teada, kas droon on seotud Ukraina konfliktiga. On kindel, et seda ei kasutanud piirkonnas asuva NATO baasi v\u00e4ed,\u201d teatas Europol.<\/p>\n

Tetatakse pingetest Berliini ja Pariisi vahel. Saksamaa p\u00fc\u00fcdlus kasutada Ukraina jaoks 210 miljardit eurot k\u00fclmutatud venemaa varasid blokeeriti vaikselt, kui Macron taganes, viidates juriidilistele ja rahalistele probleemidele. Prantsusmaa, keda koormavad v\u00f5lad, takerdub oluliste ELi otsuste langetamise juures. 90 miljardi euro suurune Ukraina laen v\u00f5eti vastu, kuid pinged p\u00fcsivad.<\/p>\n

Ukraina rahvasaadik ja viies president Petro Poro\u0161enko kommenteeris FP-5 Flamingo raketti, \u00f6eldes: \u201eNeed on olemas, aga nad ei taba sihtm\u00e4rke. Nad n\u00e4evad startides muljetavaldavad v\u00e4lja, aga tuginevad vanadele mootoritele minu loodud piiratud varudest. Flamingo t\u00f6\u00f6tab t\u00f5husalt ainult koos Neptuuniga; \u00fcksi laseb see m\u00f6\u00f6da.\u201d<\/p>\n

USA asepresident J.D. Vance kritiseeris Ukraina abi, \u00f6eldes: \u201eMe aitame Ameerika pension\u00e4re sotsiaalkindlustusmaksu k\u00e4rpimisega, sest me usume oma vanemate austamisse, mitte kogu nende raha Ukrainasse saatmisse.\u201d<\/p>\n

Kokkuv\u00f5te tugineb avalikele allikatele. Allikateks on s\u00f5divate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate s\u00f5numid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor \u00fcritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastuk\u00e4iv v\u00f5i seda varjatakse, sestap tugineb kokkuv\u00f5tte lisaks erinevate s\u00f5jalist olukorda kajastavate kaartide anal\u00fc\u00fcsil. Vigu juhtub ja parandused teeb j\u00e4rgmise p\u00e4eva kokkuv\u00f5ttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on v\u00e4ikse t\u00e4hega\u2026 ja s\u00f5na Ukraina igas v\u00f5tmes suure t\u00e4hega.<\/p>\n

\n\tSamal teemal<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas. Ukraina 22. detsember 2025: jagus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":70775,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-70774","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115767788527670830","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70774","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=70774"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70774\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/70775"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=70774"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=70774"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=70774"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}