Tallinna Tehnika\u00fclikooli rektor Tiit Land kirjutas<\/a>, et rakendusk\u00f5rghariduse laiendamine akadeemilise k\u00f5rghariduse arvelt oleks strateegiline viga, kuna rakendusk\u00f5rgharidus tegeleb tema s\u00f5nul vaid olemasolevate tehnoloogiate kasutamisega, samal ajal kui uusi teadmisi ja tehnoloogiaid saab luua \u00fcksnes akadeemiline k\u00f5rgharidus.<\/p>\nSelline vastandus loob eksliku mulje, justkui piirduks rakendusk\u00f5rgkoolide roll kitsalt praktikakeskse \u00f5petamisega ega panustaks riigi konkurentsiv\u00f5ime ja innovatsiooniv\u00f5imekuse saavutamisse.<\/p>\n
Tegelikult n\u00e4itavad nii t\u00f6\u00f6turu vajadus kui ka rahvusvahelised arengud, et rakendusk\u00f5rgharidus ja akadeemiline k\u00f5rgharidus ei toimi teineteise arvelt, vaid teineteise tugevdamisel. \u00dckski majandus ei liigu edasi ainult uute tehnoloogiate loomise ega ka \u00fcksnes nende rakendamise kaudu, vaid nende kahe koosm\u00f5jul, ehk ka rakendamine eeldab t\u00f5endusp\u00f5hist l\u00e4henemist ja pidevat arendustegevust.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6turu ootus oskustel p\u00f5hineva k\u00f5rghariduse j\u00e4rele<\/p>\n
Akadeemiline ja rakenduslik k\u00f5rgharidus ei peaks omavahel konkureerima, vaid moodustama k\u00f5rghariduse s\u00fcsteemse terviku. K\u00fcsimus ei ole ju selles, kumb on olulisem, kas akadeemiline v\u00f5i rakendusk\u00f5rgharidus, vaid see, mis on tegelikult \u00fchiskondlik vajadus. Ei tasuks ka alahinnata ja pisendada rakendusk\u00f5rghariduse rolli Eesti majanduse j\u00e4rgmisele tasemele viimiseks.<\/p>\n
Isegi kui praegused proportsioonid 75\/25 r\u00e4\u00e4givad selgelt akadeemilise k\u00f5rghariduse kasuks, on t\u00f6\u00f6turu ootus rakendusliku k\u00f5rghariduse j\u00e4rele selgelt olemas. T\u00f6\u00f6viljakuse t\u00f5stmiseks vajame hariduses struktuurseid muutusi.<\/p>\n
“Rakendusk\u00f5rghariduse roll Eesti tuleviku kujundamisel s\u00f5ltub otsustest, mille n\u00fc\u00fcd langetame.”<\/p>\n
Kas see on just Soome mudel, kus proportsioonid on suhteliselt v\u00f5rdsed, on k\u00fcsitav. Kuid p\u00fc\u00fce struktuurse muutuse j\u00e4rele ei ole \u00fcksnes k\u00f5rghariduss\u00fcsteemi vaid ka t\u00f6\u00f6turu selge vajadus. Rakendusk\u00f5rghariduse roll Eesti tuleviku kujundamisel s\u00f5ltub otsustest, mille n\u00fc\u00fcd langetame.\u00a0<\/p>\n
Rakendusk\u00f5rgkoolide rolli teadus- ja arendustegevuses ei saa eirata\u00a0<\/p>\n
V\u00e4ide, et rakendusk\u00f5rgkool \u00fcksnes rakendab \u00fclikoolides tehtud teadust k\u00f5rgharidus\u00f5ppes, ja ise uut teadmist ei loo, on selgelt eksitav. Rakendusk\u00f5rgkoolidel on k\u00fcll teistsugune fookus kui \u00fclikoolil, kuid nemadki peavad vastama teadus- ja arendust\u00f6\u00f6 n\u00f5uetele ja l\u00e4bima institutsionaalse akrediteerimise v\u00f5rdselt \u00fclikoolidega, kus hinnatakse \u00f5ppet\u00f6\u00f6 k\u00f5rval ka teadus- ja arendustegevust.\u00a0<\/p>\n
Sarnaselt \u00fclikoolile oodatakse ka rakendusk\u00f5rgkoolis akadeemiliselt t\u00f6\u00f6tajalt \u00f5ppet\u00f6\u00f6 k\u00f5rval teadust\u00f6\u00f6 tegemise v\u00f5imekust ja tulemusi. \u00d5ppej\u00f5ududel on ametikohtadega seotud teadustegevuse ning paljud k\u00f5rgkoolid on aktiivsed rahvusvahelistes koost\u00f6\u00f6v\u00f5rgustikes, sh Euroopa Rakendusk\u00f5rghariduse Institutsioonide Assotsiatsioonis (EURASHE).<\/p>\n
Arvestades rakendusk\u00f5rgkooli \u00f5ppej\u00f5udude m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4iksemat teadust\u00f6\u00f6aktiivsust v\u00f5rreldes \u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5ududega on selge, et sarnast tulemuslikkust nagu \u00fclikoolides ei saagi oodata ega eeldada. Vaatamata sellele, ei saa teadust\u00f6\u00f6- ja arendust\u00f6\u00f6d k\u00f5rgkooli muudest funktsioonidest lahus hoida, kui me tahame, et v\u00e4lja\u00f5pe oleks tulevikku suunatud ja vastaks kaasaegse \u00fchiskonna ootustele ja vajadustele.\u00a0<\/p>\n
N\u00f5udlusest l\u00e4htuv ja v\u00e4ljakutsep\u00f5hine teadust\u00f6\u00f6<\/p>\n
Rakendusk\u00f5rgkoolide teadus- ja arendustegevus on probleemip\u00f5hine ja otseselt seotud konkreetsete \u00fchiskondlike v\u00e4ljakutsetega.<\/p>\n
Kui haridus on oma olemuselt inertne ja reageerib aeglaselt t\u00f6\u00f6turu suhtes, siis rakendusk\u00f5rgkoolide teadus- ja arendustegevus v\u00f5ib m\u00e4ngida olulist rolli nii riigi konkurentsiv\u00f5ime kui ka innovatsiooniv\u00f5imekuse saavutamisel. Lisandv\u00e4\u00e4rtusena suurendab see koost\u00f6\u00f6d akadeemilise maailma ja ettev\u00f5tluse vahel, mis on teadaolev l\u00f5he just \u00fclikoolidel.\u00a0<\/p>\n
Lisaks on rakendusk\u00f5rgkoolide uurimist\u00f6\u00f6d sageli interdistsiplinaarsed, kaasatakse kogukondi ning tulemusi levitatakse kohtades kuhu traditsiooniline akadeemiline teadust\u00f6\u00f6 ei j\u00f5ua. Seega rakendusk\u00f5rgkoolid aitavad oma tegevuste kaudu muuta teadmiste loomise ja teadust\u00f6\u00f6 tulemused k\u00e4ttesaadavamaks, arusaadavamaks ja kasulikumaks kogu \u00fchiskonnale.<\/p>\n
Milline on meie v\u00f5imalus?<\/p>\n
Oleme Euroopa rakendusk\u00f5rgkoolidele arengus j\u00e4rgi j\u00f5udnud ja enamasti ka vana Euroopa rakendusk\u00f5rgkoolidega v\u00f5rreldavad. Just nimelt enamasti, sest meie rakendusk\u00f5rgkoolide teadus ja arendustegevus on j\u00f5udnud faasi, kus taas hakkame Euroopast maha j\u00e4\u00e4ma.<\/p>\n
P\u00f5hjus ei ole meie rakendusk\u00f5rgkoolide suutmatus v\u00f5i motivatsiooni puudus. Kaugel sellest. Oleme j\u00f5udnud teelahkmele, kus meil on kaks v\u00f5imalust: esimene on areneda sarnaselt Euroopa k\u00f5rgkoolidega, mille tunnuseks on doktori\u00f5pe. Seejuures mitmed neist on juba alustanud vastavaid pilootprogramme v\u00f5i kavandavad laiendada oma doktorikraadi s\u00fcsteemi rakendusk\u00f5rgkoolidele.<\/p>\n
Teine v\u00f5imalus on Eesti oma tee ehk j\u00e4tkata viisil, et meie k\u00f5rgeim akadeemiline panus on magistri\u00f5pe. Magistri\u00f5pe Eesti rakendusk\u00f5rgkoolides on juba tavap\u00e4rane ja toimiv praktika. Kas meile sellest piisab?<\/p>\n
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas r\u00f5hutab<\/a> doktori\u00f5ppe mahu suurendamise vajadust akadeemilistest \u00fclikoolides, kuid miks mitte tuua diskussiooni ka rakendusk\u00f5rgkoolide m\u00f5\u00f5de. Seda enam, et Kaitsev\u00e4e Akadeemia on juba edukalt l\u00e4binud Teadusagentuuri teadus- ja arendustegevuse evalveerimise ning nii m\u00f5nigi teine rakendusk\u00f5rgkool on v\u00f5tnud sama sihi.<\/p>\nMeil on p\u00f5hjust muretseda nii teadlaste j\u00e4relkasvu kui ka doktorikraadiga spetsialistide v\u00e4hesuse p\u00e4rast.<\/p>\n
Eesti Teadusagentuuri andmete kohaselt (Eesti Teadus 2025) doktori\u00f5ppe katkestajate arv on olnud aastaid oluliselt suurem kui l\u00f5petajate arv. Viimasel kahel aastal on trend k\u00fcll muutunud ja l\u00f5petajate arv ca \u00fcheksa protsenti suurem katkestajatest, kuid see ei ole kaugeltki mitte piisav. Lisaks on oluliselt kasvanud doktori\u00f5ppe l\u00f5petanud v\u00e4lismaiste l\u00f5petajate osakaal, kes l\u00e4hevad Eestist l\u00f5petamise j\u00e4rgselt \u00e4ra.<\/p>\n
Ilmselgelt tuleb panustada v\u00e4lismaiste doktorantide kui ka doktorikraadi omandanute t\u00f5husamasse l\u00f5imimisse. Kuid ka see ei ole piisav. Doktorite p\u00f5ud v\u00f5ib olla aga just rakendusk\u00f5rgkoolide v\u00f5imalus. Kui see m\u00f5te tundub veel v\u00f5\u00f5ras, siis ei tasu seda siiski kohe maha kanda.<\/p>\n
Rakendusk\u00f5rghariduse laiendamine akadeemilise k\u00f5rghariduse arvelt ei ole strateegiline viga, vaid v\u00f5imalus luua tugev alus \u00fchiskonna arengule.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti k\u00f5rghariduse \u00fcle k\u00e4iv vaidlus on j\u00f5udnud punkti, kus rakendusk\u00f5rgharidust kujutatakse ekslikult akadeemilise k\u00f5rghariduse vastandina ja selle laiendamist…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":70791,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,35956,37,33,35,34,36,1014,648,19129,17292,35957,4242,20548],"class_list":["post-70790","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-doktoriope","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-korgharidus","tag-kristina-kallas","tag-oppejoud","tag-rakenduskorgharidus","tag-rakenduskorgkoolid","tag-ulikoolid","tag-ulle-ernits"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115767871015130223","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70790","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=70790"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70790\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/70791"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=70790"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=70790"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=70790"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}