![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2873109h6ba7t24.png\"\/)
Renoveeritud hoone v\u00e4iksem s\u00fcsinikujalaj\u00e4lg 50 aasta vaates (D ja A energiaklassis hoone v\u00f5rdlus). Autor\/allikas: Kertsmik et al. 2024<\/p>\nEuroopa Liidu energiat\u00f5hususe direktiiv seab eesm\u00e4rgiks v\u00e4hendada riigi elamufondi keskmist energiakasutust v\u00e4hemalt 16 protsendi v\u00f5rra. Pikema, aastaks 2050 seatud eesm\u00e4rgina ei tohiks Eesti hooned paisata atmosf\u00e4\u00e4ri enam \u00fcldse kasvuhoonegaase. N\u00f5udliku eesm\u00e4rgini j\u00f5udmist takistab mitu tegurit.<\/p>\n
Juba aastal 2020 ilmunud “Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia” kohaselt oleks pidanud toonaste hindade juures ehk enne inflatsiooni toetama sel aastal hoonete renoveerimist 195 miljoni euroga. Selle aasta s\u00fcgisel avatud EISA toetusvooru maht oli aga vaid 80 miljonit. Sarnast lahknevust v\u00f5ib n\u00e4ha ka eelnevatel aastatel.<\/p>\n
V\u00e4rske doktor ja RKAS-i projektijuht Kadri-Ann Kertsmik nendib n\u00fc\u00fcd oma doktorit\u00f6\u00f6 tulemuste p\u00f5hjal, et isegi hooneid j\u00f5ulisemalt renoveerides v\u00f5ib riik s\u00fcsinikuheitmete v\u00e4hendamisega h\u00e4tta j\u00e4\u00e4da. Eleringi varustuskindluse raport eeldab, et teatud p\u00f5levkiviv\u00f5imsused v\u00f5ivad olla arvel ka veel 2035. aastal. Gaasijaamad v\u00f5iksid moodustada 2035. aastal hinnanguliselt aga \u00fcle 1300 MW ehk rohkem kui poole vajalikust juhitavast koguv\u00f5imsusest.<\/p>\n
“Tegelikult oleks Eesti puhul suur m\u00f5ju just energia- ja kaugk\u00fcttev\u00f5rkude dekarboniseerimisel, kuna me oleme k\u00fclmas kliimas, kus on v\u00e4ga suure heitmega energiav\u00f5rk.”
– Kadri-Ann Kertsmik<\/p>\n
“V\u00f5in klaaskuuli pealt ennustada, et kui me ei t\u00e4ida eesm\u00e4rke hoonete renoveerimise v\u00f5i elamufondi dekarboniseerimise osas, ootavad meid \u00fchel hetkel ka selle eest trahvid,” nentis Kertsmik. Probleem ei seisne tema hinnangul selles, et Eesti inimesed ei tahaks oma kodusid korda teha, vaid riiklikus fookuses. Praegune l\u00e4henemine eeldab, et hoonefondi kliimaneutraalsus saavutatakse eelk\u00f5ige iga \u00fcksiku maja piltlikult \u00f6eldes termoseks ehitamisega.<\/p>\n
See veeretab aga vastutuse n\u00f5rgema osapoole kaela, j\u00e4ttes t\u00e4helepanuta suurema pildi \u2013 energia, mis nendesse majadesse j\u00f5uab. “Tegelikult oleks Eesti puhul suur m\u00f5ju just energia- ja kaugk\u00fcttev\u00f5rkude dekarboniseerimisel, kuna me oleme k\u00fclmas kliimas, kus on v\u00e4ga suure heitmega energiav\u00f5rk,” selgitab Kertsmik: “Riigil on aga mugavam panna vastutus eraisikule, eramutele v\u00f5i korteri\u00fchistutele.”<\/p>\n
Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et Eesti ehituspoliitika ja energiat\u00f5hususe n\u00f5uded on kujundatud suuresti P\u00f5hjamaade eeskujul. See, mis t\u00f6\u00f6tab Norras v\u00f5i Rootsis, ei pruugi anda siinses kontekstis sama suurt m\u00f5ju. Kertsmik meenutas kaitsmisel talle oponeerinud ning P\u00f5hjamaades sarnaseid uuringuid teinud Lundi \u00dclikooli professori h\u00e4mmastust, kui viimane n\u00e4gi Eesti hoonete energiakasutuse arvutusi.<\/p>\n
“Praegused Euroopa Liidu ootused on tugevalt suunatud Skandinaavia riikide poolt, kellel tuleb vesi lihtsalt taevast alla ja teevad sellest energiat. Nad ei saa aru, et Euroopas on piirkondi, kus on geograafilisest asukohast tingituna teised v\u00e4ljakutsed,” lisas v\u00e4rske doktor. Kuna Eesti kohapealsest energiaportfellist ei leia tuuma- ja h\u00fcdroenergiat praktiliselt \u00fcldse, pole v\u00f5imalik hoonetele seatud nulleesm\u00e4rki sellisel kujul t\u00e4ita. Seda isegi juhul kui k\u00fctmisel appi v\u00f5tta soojuspumbad.<\/p>\n
Ehkki Eesti ei saa Skandinaavia renoveerimismudeleid erinevuste t\u00f5ttu \u00fcks-\u00fchele \u00fcle v\u00f5tta, tasub Kertsmiku hinnangul j\u00e4lgida siiski nende uusehitusi. “Kuigi neil on s\u00fcsinikujalaj\u00e4ljele palju karmimad n\u00f5uded, on seal v\u00e4ga kvaliteetset arhitektuuri. Meil on v\u00f5imalik \u00f5ppida neilt hoonete projekteerimist ja lahendusi, mis ajas paremini vastu peavad ja keskkonnaga arvestavad,” leidis projektijuht.<\/p>\n
Poolik rehkendus<\/p>\n
Eesti kortermajade renoveerimismaastikul on praegu esirinnas lahendus, mida ehitusringkondades tuntakse nimega ETICS ehk rahvakeeli “kleebi ja krohvi”-meetod. Lahendus on tehniliselt lihtne. Hoone fassaad kaetakse vahtpol\u00fcst\u00fcreeni (EPS) v\u00f5i mineraalvillaga, mis seej\u00e4rel \u00fcle krohvitakse. Kadri-Ann Kertsmiku doktorit\u00f6\u00f6 toob aga v\u00e4lja, et see laialt levinud praktika on kliimaeesm\u00e4rkide vaates kahe teraga m\u00f5\u00f5k.<\/p>\n
Probleemi tuum peitub materjalide elukaares. Doktorit\u00f6\u00f6 raames tehtud uuringud viitasid, et kuigi hoone renoveerimine on peaaegu alati keskkonnas\u00e4\u00e4stlikum kui vana lammutamine ja uue ehitamine, m\u00e4ngib renoveerimisviis kriitilist rolli. Kuna vahtpol\u00fcst\u00fcreen on naftap\u00f5hine toode, moodustab selle tootmise ja transpordi s\u00fcsinikuheide m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa hoone kogujalaj\u00e4ljest.<\/p>\n
Samuti v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da lahenduse eluiga k\u00f5ikuva ehituskvaliteedi korral l\u00fchikeseks. V\u00e4rske doktor t\u00f5i n\u00e4itena Tehnika\u00fclikooli l\u00e4hedal S\u00f5pruse puiesteel asuva kortermaja. Seal pidas 2000. aastate ehitusbuumi ajal ehitatud fassaad vastu pelgalt k\u00fcmmekond aastat.<\/p>\n
“Inimesed eeldavad, et EPS peab vastu 30 aastat \u2013 nii nagu oli KredExi toetuse n\u00f5ue, kuid on n\u00e4ha, et “kleebi ja krohvi”-lahendus seda sageli ei suuda. Alguses n\u00e4idatav odav hind ei sisalda ka remondi- ja hoolduskulusid.”
– Kadri-Ann Kertsmik <\/p>\n
“Inimesed eeldavad, et EPS peab vastu 30 aastat \u2013 nii nagu oli KredExi toetuse n\u00f5ue, kuid on n\u00e4ha, et “kleebi ja krohvi”-lahendus seda sageli ei suuda. Alguses n\u00e4idatav odav hind ei sisalda ka remondi- ja hoolduskulusid,” nentis Kertsmik. Arvestades lisaks, kui palju hooneid Eestis renoveerimist vajaksid, soovitab ta vaadata pigem tehaselise renoveerimise suunas, mis kasutab eesk\u00e4tt puidust ja mineraalvillast koosnevaid tehases toodetud elemente.<\/p>\n
Erinevalt naftap\u00f5hisest soojustusest toimib puit lisaks s\u00fcsinikupangana. Kokku v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da 1970.\u20131980. aastatel ehitatud ja renoveeritud majade s\u00fcsinikujalaj\u00e4lg seel\u00e4bi uutest hoonetest pool v\u00e4iksemaks, sest suurem osa ehitusmaterjalide tekitatud heitest tekkis juba aastate eest.<\/p>\n
Renoveeritud hoone v\u00e4iksem s\u00fcsinikujalaj\u00e4lg 50 aasta vaates (D ja A energiaklassis hoone v\u00f5rdlus). Autor\/allikas: Kertsmik et al. 2024<\/p>\n
Kertsmik m\u00e4rkis, et Eesti firmadel on elementide tootmiseks ja paigaldamiseks p\u00e4devus olemas. Praeguseks on sel viisil Eestis renoveeritud ligi 20 maja. “Need ettev\u00f5tted on aga liikumas Saksa turule, sest seal on samuti renoveerimisvajadus suur ja suudetakse pakkuda k\u00f5rgemat hinda. Meil tekib olukord, kus meie ettev\u00f5tted, kellel on teadmine ja v\u00f5imekus, suunduvad oma p\u00e4devuse Eestist v\u00e4lja,” lisas Kertsmik.<\/p>\n
Huvi kannustab Saksamaa riiklik programm Serielle Sanierung, mis maksab tehaselise renoveerimise eest nii ehitajatele kui ka tellijatele heldeid toetusi.<\/p>\n
Kuigi \u00fcks EISA v\u00e4rskematest toetusmeetmetest soosib ka Eestis tehaseliste elementide kasutamist, n\u00f5uab see siiski korteri\u00fchistutelt m\u00e4rksa suuremat alginvesteeringut. Samuti ei m\u00f5ista inimesed veel h\u00e4sti tehaselise renoveerimise erip\u00e4rasid. “R\u00e4\u00e4kisin hiljuti just \u00fche ehitajaga. Ta kurtis, et tema suurim \u00fclesanne polnud ehitust\u00f6\u00f6, vaid suhtekorraldus. Ta k\u00e4is muudkui uksest uksele ja seletas, miks just selles korteris on vaja mingeid t\u00f6id sel ajal teha,” muigas Kertsmik.<\/p>\n
P\u00e4randkultuur kohtub energiat\u00f5hususega<\/p>\n
Lisaks N\u00f5ukogude ajal ehitatud paneelmajadele iseloomustavad Eesti linnapilti ka k\u00fcmned ajaloolised puitasumid nagu Kalamaja, Karlova ja Supilinn. Piirkondade milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtuslikest puitmajadest, nagu Lenderi- ja Tallinna-t\u00fc\u00fcpi elamutest, on saanud praeguseks kultuurip\u00e4randi lahutamatu osa.<\/p>\n
Doktorit\u00f6\u00f6 \u00fcks p\u00f5letavamaid k\u00fcsimusi oli, kuidas muuta taolised hooned energias\u00e4\u00e4stlikuks viisil, et see ei h\u00e4vitaks nende ajaloolist v\u00e4\u00e4rtust ega tekitaks varjatud keskkonnakahju. Kadri-Ann Kertsmik m\u00e4ngis selleks l\u00e4bi erinevad renoveerimisvariandid, alates minimaalsest sekkumisest kuni n-\u00f6 t\u00e4ispaketini. Selle k\u00e4igus hindas ta nende m\u00f5ju nii hoone energiat\u00f5hususele, niiskusturvalisusele kui ka s\u00fcsinikuheitele.<\/p>\n
\u00dche levinud kompromissina lisatakse milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtuslikele hoonetele \u00f5huke v\u00e4lispidine lisasoojustus. Kuna paks soojustuskiht muudaks hoone proportsioone ja rikuks r\u00e4\u00e4sta- ning aknas\u00f5lmed, lubatakse enamasti paigaldada koos fassaadilaudise, roovituse, tuulet\u00f5kke ja k\u00f5ige muuga pelgalt 5\u20137 sentimeetri paksune soojustuskiht.<\/p>\n
“Milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtuslikke hooneid v\u00e4ikeses mahus soojustades v\u00f5ib sellega hoone keskkonnaj\u00e4lg tegelikult suureneb, sest energiakulu minimaalselt, kuid me paneme hoonesse tohutult materjali.”
– Kadri-Ann Kertsmik\u00a0<\/p>\n
“Leidsime, et sellega hoone keskkonnaj\u00e4lg tegelikult suureneb, sest energiakulu v\u00e4heneb nii v\u00e4ikeses mahus soojustades minimaalselt, kuid me paneme hoonesse tohutult materjali ehk suurendame materjalidest tulenevat s\u00fcsinikuheidet,” nentis Kertsmik.<\/p>\n
Sisuliselt kulutataks sellega materjali tootmiseks ja paigaldamiseks rohkem ressursse, kui hoone oma eluea jooksul t\u00e4nu sellele v\u00e4ikesele lisakihile energiat s\u00e4\u00e4stab. Lahendusena pakub Kertsmik v\u00e4lja, et milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtuslike hoonete puhul tuleks loobuda j\u00e4igast energiam\u00e4rgise tagaajamisest. Selle asemel peaks fookus olema hoone elukaarel ja terviklikul s\u00e4ilimisel.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et m\u00f5nikord on targem j\u00e4tta fassaad soojustamata ja panustada hoopis k\u00fctte ja ventilatsiooni uuendamisele v\u00f5i katuse soojustamisele. See ei rikuks hoone ilmet, kuid annaks siiski arvestatava energias\u00e4\u00e4stu.<\/p>\n
P\u00f5hjalikuma renoveerimisoovi korral tasuks minna muinsuskaitseametisse aga juba v\u00f5imalike terviklahendustega. “Kui n\u00e4idata, kuidas t\u00f6\u00f6 parandab energiat\u00f5husust, s\u00e4ilitades ajaloolist ilmet, on neil, mille p\u00f5hjal otsustada. Ametnikud ei ole pahatahtlikud, vaid seisavad kultuurip\u00e4randi eest. Neid eeldusi t\u00e4ites on seal tihti ka toetus juures,” lisas Kertsmik.<\/p>\n
Kliimaneutraalsuse matemaatika<\/p>\n
Kadri-Ann Kertsmiku doktorit\u00f6\u00f6 \u00fcheks kaalukamaks osaks kujunes Tartu Annelinnas asuva M\u00f5isavahe kvartali detailne anal\u00fc\u00fcs. T\u00f6\u00f6r\u00fchm v\u00f5ttis luubi alla 13-hektarilise ala, kus paikneb 22 \u00fcheksakorruselist korterelamut. \u00dcheskoos m\u00e4ngisid nad l\u00e4bi stsenaariumi, kuidas muuta t\u00fc\u00fcpiline n\u00f5ukogudeaegse magalarajoon t\u00e4ielikult s\u00fcsinikuneutraalseks, tootes kogu vajamineva energia kohapeal.<\/p>\n
Mudeldamine n\u00e4itas, et isegi kui katta k\u00f5ikide nende hoonete katused ja p\u00e4ikesele avatud fassaadid maksimaalses ulatuses p\u00e4ikesepaneelidega, p\u00f5rkub plaan f\u00fc\u00fcsikaseaduste ja ruumipuudusega. Tiheasustusega kvartalis on tarbijaid \u00fche ruutmeetri kohta lihtsalt liiga palju, et p\u00e4ike suudaks katta nende aastaringset energiavajadust.<\/p>\n
Veelgi teravam on probleem, kui energiat pole v\u00f5imalik kuskile salvestada. “Toodame p\u00e4ikesepaneelidega elektrit reeglina siis, kui k\u00f5ik toodavad. Ainus koht, kuhu p\u00e4ikesepaneeli linnaruumis kindlasti paigaldada tasub, on kaubanduskeskuste katused. Kuna kaubanduskeskused jahutavad suvel ruume, saavad nad suunata p\u00e4ikesest toodetud elektri otse jahutusenergia katmiseks,” s\u00f5nas Kertsmik.<\/p>\n
Samasuguse skepsisega tuleks n\u00e4ha ideed kasutada suurhoonete k\u00fctmiseks lokaalseid soojuspumpi. Uuringust selgus, et kuigi see v\u00e4hendaks s\u00f5ltuvust kaugk\u00fcttest, tekitaks see talvistel tipphetkedel elektriv\u00f5rgule talumatu koormuse. Kuna p\u00e4ikesepaneelide tootlikkus on sel ajal nullil\u00e4hedane, tuleks soojuspumpade t\u00f6\u00f6s hoidmiseks vajalik elekter ikkagi suuresti fossiilsetest allikatest.<\/p>\n
“Me peame aga selle (kliimaneutraalsuse) eesm\u00e4rgi juures l\u00e4bi m\u00f5tlema, kui suure osa \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eestist oleme me valmis metsa, energiav\u00f5sa, p\u00e4ikesepaneelide v\u00f5i tuulikute alla panema.”
– Kadri-Ann Kertsmik <\/p>\n
Seega j\u00e4reldas t\u00f6\u00f6r\u00fchm, et tiheasustusega piirkondades nagu Annelinn on keskkonna seisukohalt k\u00f5ige m\u00f5istlikum j\u00e4\u00e4da kvaliteetse kaugk\u00fctte juurde. Seda eeldusel, et katlamajades toodetav soojus on puhas. Samal ajal ei tohi aga Kertsmiku s\u00f5nul unustada, et kaugk\u00fcttes kasutatav puit peab samuti kuskilt tulema. “Tartu tahab aastaks 2040 olla kliimaneutraalne. Me peame aga selle eesm\u00e4rgi juures l\u00e4bi m\u00f5tlema, kui suure osa \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eestist oleme me valmis metsa, energiav\u00f5sa, p\u00e4ikesepaneelide v\u00f5i tuulikute alla panema,” nentis ta.<\/p>\n
Riik peaks seel\u00e4bi Eesti hoonefondi keskkonnam\u00f5ju ulatuslikumaks v\u00e4hendamiseks vaatama kriitiliselt otsa ka praegusele energias\u00fcsteemile tervikuna. Linna tiheasustusaladel on f\u00fc\u00fcsiline ruumipuudus energia tootmiseks liiga suur.<\/p>\n
Hoonete enda puhul saab aga riik eeskuju n\u00e4idata tarkade tellimustega. “See ei t\u00e4henda mingite eesm\u00e4rkide t\u00e4itmiseks tohutut elektriautode parkimiskohtade loomist, vaid sisulist l\u00e4henemist. N\u00e4iteks kuidas \u00f5ige hoonevorm arvestab p\u00e4ikese liikumisega ja sellega jahutuskulusid v\u00e4hendab v\u00f5i suuremate sadudega toime tuleb ning sellega halduskulusid v\u00e4ldib,” s\u00f5nas Kadri-Ann Kertsmik.<\/p>\n