{"id":70818,"date":"2025-12-23T08:35:09","date_gmt":"2025-12-23T08:35:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/70818\/"},"modified":"2025-12-23T08:35:09","modified_gmt":"2025-12-23T08:35:09","slug":"hirm-habi-ja-eetilised-dilemmad-eakad-otsivad-digiasjadega-abi-raamatukogust-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/70818\/","title":{"rendered":"Hirm, h\u00e4bi ja eetilised dilemmad: eakad otsivad digiasjadega abi raamatukogust | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"

Iga\u00fcks teab ilmselt seda tunnet, kui m\u00f5nel paremal v\u00f5i halvemal hetkel p\u00f5riseb taskus telefon ja helistajaks on vanaema. Vanaemal on t\u00f5en\u00e4oliselt arvutiekraanil taas mingisugune kast, kus sees mingi sinine joon, punane nupp, hall nupp ja veel mingisugune kiri ka. “Mis asi see on ja kuidas ma selle \u00e4ra saan siit?” k\u00fcsib ta kindlasti.\u00a0<\/p>\n

Ega sellise kirjelduse peale oskagi teda kuidagi juhendada, j\u00e4\u00e4b vaid \u00fcle vanaemale k\u00fclla s\u00f5ita. Kas aga tegelikult on ikkagi iga kord vaja kohale minna, et need kastid ja nupud tema ekraanilt v\u00f5luv\u00e4el kaoksid? Lahendus ei pea alati peituma v\u00f5sukeste toes, eakatel on ka ise v\u00f5imalik meedia- ja digip\u00e4devusi \u00f5ppida. Appi saavad tulla m\u00e4luasutused, n\u00e4iteks muuseumid, raamatukogud, galeriid ja arhiivid.\u00a0<\/p>\n

Tartu \u00dclikooli ajakirjandustudengid uurisidki, kuidas panustavad Eesti m\u00e4luasutused meediap\u00e4devuste arendamisse. Kuigi m\u00e4luasutuste alla kuuluvad nii muuseumid, arhiivid, galeriid kui ka raamatukogud, ei leidnud enamik muuseumidest, et meediap\u00e4devuste arendamine oleks kuidagi nende tegevuse osa. Seega j\u00e4id fookusesse raamatukoguhoidjad, kellega tehti intervjuud, kokku oli neid 53.\u00a0<\/p>\n

Ikka veel hirm internetis tegutseda<\/p>\n

Vestlustest Eesti raamatukogude t\u00f6\u00f6tajatega selgus, et vanemaealiste ehk \u00fcle 64-aastaste hulgas levib endiselt hirm internetis ja meedias tegutsemise ees ning h\u00e4bi hoiab inimest abi k\u00fcsimast.<\/p>\n

Saaremaal asuva raamatukogu esindaja r\u00e4\u00e4kis, et eakad ei tahagi enam arvutit avada, sest kardavad langeda pettuse ohvriks.\u00a0Ainu\u00fcksi eelmisel aastal kaotasid Eesti inimesed justiitsministeeriumi andmetel<\/a> pettustele miljoneid eurosid.<\/p>\n

Kui nn k\u00e4rtsu-m\u00fcrtsu-masina kasutamine v\u00f5ib viia selleni, et kasutaja kaotab kogu oma maise vara, siis vast ongi parem seda mitte t\u00f6\u00f6le panna. Kas nii aga saab? Ei saa, sest arved tuleb ju \u00e4ra maksta, lemmikud ajakirjandusv\u00e4ljaanded veebis l\u00e4bi sirvida ja samaealised s\u00f5brad lehitsevad telefoniraamatu asemel l\u00e4bi oma s\u00f5prade Facebooki seinad.<\/p>\n

Hirmule pettuste ees lisandub ka hirm eksimise, katsetamise v\u00f5i \u00f5ppimise ees. J\u00e4rvamaal asuva raamatukogu direktor nentis, et eakateni j\u00f5udmine on nende jaoks keeruline, sest paljud ei julge p\u00e4devuse puudumist tunnistada. Eksimine ja katsetamine v\u00f5ib eakad omakorda viia selleni, et ikkagi satutakse pettuse ohvriks.<\/p>\n

Kui nende toimingute tegemiseks on tarvis kellegi abi, t\u00f5ttab appi kohaliku raamatukogu t\u00f6\u00f6taja. V\u00f5i siis l\u00e4hedane, kellele vanaema \u00fchel p\u00e4eval helistab.\u00a0 Siinkohal kerkib esile \u00fcks probleem: inimesed ei julge abi k\u00fcsida. N\u00e4iteks L\u00e4\u00e4ne-Virumaal asuva raamatukogu t\u00f6\u00f6taja t\u00f5i p\u00f5hjuseks, et eakatel on justkui h\u00e4bi k\u00fcsida abi. Nad ei taha tekitada t\u00fcli ja tundub veider, et keegi pakub abi tasuta.\u00a0<\/p>\n

Varem mainitud Saaremaa raamatukogu intervjuust ilmnes, et m\u00f5ni ei julge abi k\u00fcsida ka oma l\u00e4hedastelt ja j\u00e4\u00e4b oma murega sootuks \u00fcksi. See v\u00f5ib viia kehvade tagaj\u00e4rgedeni, mille klaarimiseks p\u00f6\u00f6rdutakse \u00fche Tartumaa raamatukogu t\u00f6\u00f6taja s\u00f5nul just raamatukogu poole.<\/p>\n

Kui eetiline on aidata v\u00f5\u00f5raste PIN-koodidega?<\/p>\n

Tudengite intervjuudest selgus, et eakad k\u00fcsivad raamatukoguhoidjatelt p\u00f5hiliselt abi igap\u00e4evaste toimingute, n\u00e4iteks internetipanganduse, digiallkirjastamise ja kasutajakontosse sisse logimisega. Tihti ongi maakohtades raamatukogu ainuke koht, kus saab selliste murede puhul abi, sest pangad ja asutused on piirkonnast \u00e4ra kolinud.\u00a0<\/p>\n

\u00dcks Valgamaa raamatukogu on n\u00e4iteks tundnud, et nende roll abilisena on Swedbanki kontori kinni panemise j\u00e4rel varasemaga v\u00f5rreldes tunduvalt kasvanud.\u00a0<\/p>\n

Aidata on tore ja seda ka tehakse, kuid t\u00f6\u00f6tajate silmis tekivad selle juures ka erinevad eetilised dilemmad. Kui m\u00f5ni eakam k\u00fclastaja p\u00f6\u00f6rdub raamatukogu poole murega, et tal on n\u00e4iteks juhilubade pikendamiseks vaja t\u00e4ita tervisedeklaratsioon, puutub t\u00f6\u00f6taja otseselt kokku eaka delikaatsete isikuandmetega.\u00a0<\/p>\n

Intervjuudest selgus, et selliseid olukordi on tulnud ette p\u00e4ris mitmes raamatukogus, kus t\u00f6\u00f6taja on tunnetanud, et tal pole tegelikult \u00f5igust aitamisega nii kaugele \u2013 sisuliselt isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemiseni \u2013 v\u00e4lja minna.<\/p>\n

V\u00f5ib juhtuda, et eakal tekib raamatukogu t\u00f6\u00f6tajaga niiv\u00f5rd usalduslik suhe, et palub tollel enda eest ka panga\u00fclekandeid teha. Sellel on aga kaks poolt.\u00a0<\/p>\n

Kuna raamatukogu t\u00f6\u00f6tajad peaksid olema digiturvalisuses p\u00e4devad, on nad sageli \u00fcks l\u00fcli, mille kaudu saab hoida eakaid erinevatest raha v\u00e4ljapetmise skeemidest eemal. N\u00e4iteks puutus \u00fche Hiiumaal asuva raamatukogu t\u00f6\u00f6taja kokku olukorraga, kus eakas soovis tema abiga installeerida arvutisse programmi, mis oleks aga v\u00f5imaldanud v\u00f5\u00f5ral inimesel p\u00e4\u00e4seda ligi eaka rahale.\u00a0<\/p>\n

K\u00fcsimusi tekitab aga ka see, et panga\u00fclekannetega aitamisel puutub t\u00f6\u00f6taja kokku taaskord eaka isikuandmetega.<\/p>\n

Piire on kombatud raamatukogudes veelgi. N\u00e4iteks tuli \u00fches P\u00e4rnumaa raamatukogus ette, et eakal oli vaja uuendada ID-kaarti, kuid tal polnud selleks vajaminevat meiliaadressi. Seet\u00f5ttu kasutati dokumendi uuendamisel t\u00f6\u00f6taja meiliaadressi, kuigi m\u00f5lemad teadsid, et tegelikult ei tohiks seda teha.\u00a0<\/p>\n

Intervjuudest n\u00e4htus, et selgeid eetilisi piire paika panna on sageli keeruline, eriti kui soov ja kohusetunne inimest aidata on suur. Seet\u00f5ttu j\u00f5uame j\u00e4lle tagasi sinna, et eakale on vaja praktilise abistamise k\u00e4igus kinnistada l\u00e4bi k\u00e4idud sammud, et tal oleks v\u00f5imalik j\u00e4rgmisel korral juba iseseisvalt sarnaste olukordadega toime tulla. K\u00f5ik on \u00f5pitav.<\/p>\n

Kuidas eakatele l\u00e4heneda?<\/p>\n

Eakatele sobib meedia- ja digip\u00e4devuste \u00f5petamisel rohkem individuaalne l\u00e4henemine, kus saab keskenduda konkreetse eaka konkreetsetele probleemidele.\u00a0<\/p>\n

Saaremaal asuva raamatukogu direktor pakkus \u00fche lahendusena v\u00e4lja v\u00f5imaluse teha koost\u00f6\u00f6d kohaliku noortekeskusega, kus saaks viia kokku noored ja eakad. Noored saaksid n\u00e4idata eakatele, kuidas kasutada nutiseadmeid ja eakad saaksid vastupidi \u00f5petada noortele, kuidas n\u00e4iteks s\u00fc\u00fca teha.\u00a0<\/p>\n

V\u00f5rumaal asuvas raamatukogus on selline praktika juba \u00fcks-\u00fchele spetsialistiga kohtumiste asemel k\u00e4sil ja selliseid m\u00f5tteid m\u00f5lgutatakse ka \u00fches v\u00e4iksemas Harjumaa raamatukogus.<\/p>\n

\u00dcldiselt leiti aga, et siiski on j\u00e4tkuvalt vaja erinevaid praktilisi toimingud nagu eakate juhendamine digiallkirjastamisel v\u00f5i sihip\u00e4rased koolitused, kus tegeletakse n\u00e4iteks erinevate pettuste tuvastamise \u00f5petamisega.\u00a0<\/p>\n

Seejuures tuleb aga silmas pidada erinevaid eetilisi dilemmasid ning eakate hirme ja h\u00e4bi meedia- ja digip\u00e4devuste osas. Eakatele on v\u00f5imalik meedia- ja digip\u00e4devusi \u00f5petada, kuid l\u00e4heneda tuleb rahulikult ja neid motiveerivalt. Eesm\u00e4rk peaks olema, et eakas tuleb tulevikus sarnaste olukordadega juba iseseisvalt toime, mitte ei j\u00e4\u00e4 m\u00f5ne raamatukogu t\u00f6\u00f6taja abile lootma.\u00a0<\/p>\n

Artikkel tugineb Tartu \u00dclikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala tudengite K\u00e4rt Karu, Lennart Joosep Lumi, Mirjam Loo, Johannes Peetsalu ja Katriin Saa intervjuude anal\u00fc\u00fcsil kursusel Meediap\u00e4devuste arendamine.\u00a0<\/p>\n

Uuring on osa Tartu \u00dclikooli juhitud projektist Balti Infoh\u00e4irete Sekkekeskus (BECID) ning sellega koguti Eesti, L\u00e4ti ja Leedu m\u00e4luasutuste t\u00f6\u00f6tajatelt infot meediap\u00e4devusi arendavate tegevuste kohta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Iga\u00fcks teab ilmselt seda tunnet, kui m\u00f5nel paremal v\u00f5i halvemal hetkel p\u00f5riseb taskus telefon ja helistajaks on vanaema.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":70819,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[389,35990,26,27,35987,35988,2644,35989,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,10923,25,10231,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-70818","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-arvuti","9":"tag-arvutikasutus","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-digimaailm","13":"tag-digioskused","14":"tag-eakad","15":"tag-eakate-digioskused","16":"tag-ee","17":"tag-eesti","18":"tag-eesti-keel","19":"tag-estonia","20":"tag-estonian","21":"tag-featured-news","22":"tag-featurednews","23":"tag-headlines","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-news","27":"tag-pin-kood","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-raamatukogud","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115767969266402573","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70818","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=70818"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70818\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/70819"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=70818"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=70818"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=70818"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}