{"id":70835,"date":"2025-12-23T08:56:18","date_gmt":"2025-12-23T08:56:18","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/70835\/"},"modified":"2025-12-23T08:56:18","modified_gmt":"2025-12-23T08:56:18","slug":"havryil-sydoryk-koduigatsus-ei-kustu-aga-kodus-olemise-tunne-ununeb-ajaga-tele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/70835\/","title":{"rendered":"Havryil Sydoryk: koduigatsus ei kustu, aga kodus olemise tunne ununeb ajaga | Tele"},"content":{"rendered":"

16-aastane Sydoryk elab koos kunstnikust ema Marianna Ostrogaldiga, kellel oli Ukrainas oma stuudio. “Ja siin ka natukene maalib. Isegi mitte natukene, vaid p\u00e4ris palju maalib. Aga siin on ikkagi palju raskem karj\u00e4\u00e4ri teha, sest ta ei ole siin \u00fchiskonnas kasvanud. Ja v\u00f5ib-olla ei v\u00f5eta nii h\u00e4sti vastu. Praegu t\u00f6\u00f6tab ta \u00fches kontoris koristajana,” tutvustas Sydoryk oma ema, kes m\u00f5tles lapsena samuti klaverim\u00e4ngu peale.<\/p>\n

“Mitte et oleksin seda kuidagi idealiseerinud v\u00f5i romantiseerinud, aga see keeras mul hinges k\u00f5ik pahupidi. Aga mind ei v\u00f5etud mitte kuhugi. Igal pool kuulati, aga vastu ei v\u00f5etud kuhugi. Mul puudus koordinatsioon h\u00e4\u00e4le ja kuulmise vahel. See-eest kunstikooli v\u00f5eti hea meelega, aga armastus muusika vastu j\u00e4i,” selgitas ema Marianna. J\u00e4reltulijatest hakkasid klaverit \u00f5ppima ka Havryili kaks venda ning terve perega prooviti klaveri taha saada ka Havryil ise.<\/p>\n

“Meil \u00f5nnestus ta \u00e4ra veenda. Mingi aja p\u00e4rast kutsus ta mu enda juurde ja laulis \u00fche laulukese, saatis ennast klaveril. Mina \u00fctlesin, et oh kui tore, n\u00fc\u00fcd l\u00e4heme koori ettelaulmisele. K\u00f5ik need p\u00e4evad ta lihtsalt ajas mind hulluks, nuttis ja h\u00fcsteeritses, et uued asjad ja on vaja kuhugi ettelaulmisele minna. Hakkasin juba kahetsema, et selle ette v\u00f5tsin,” meenutas ema, kes sai Havryili konksu taha v\u00f5imalusega koori ajal koolist puududa.<\/p>\n

Havryili ema Marianna Ostrogald Autor\/allikas: ERR<\/p>\n

Peale \u00f5petajale esitatud laulu t\u00f5i Havryil v\u00e4lja, et \u00f5petaja oli \u00fche noodi vahele j\u00e4tnud. “M\u00f5tlesin, et normaalne poiss, alles ajas mind hulluks, aga n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4gib, et sa ei vajutanud \u00fchte nooti. P\u00e4rast seda muutus mu suhtumine k\u00f5vasti ja kui ta tahtis viiulit \u00f5ppida, olin n\u00f5us,” r\u00e4\u00e4kis ema Marianna.<\/p>\n

Oma esimese heliteose kirjutas 2025. aasta klassikat\u00e4ht seitsme-aastaselt. “Ma olin kindel, et tahan just heliloojaks saada ja oma elu muusikaga siduda. P\u00e4rast seda ma ei kahelnud, et tahan muusikuks saada,” t\u00f5des Havryil, kelle isa \u00f5ppis f\u00fc\u00fcsikat ja on pr\u00fcgimaja seadmete insener.<\/p>\n

Havryili pere elu muutis j\u00e4\u00e4davalt Venemaa sissetung Ukrainasse. “K\u00f5ik arvasid, et s\u00f5da l\u00f5peb kahe n\u00e4dalaga. Et k\u00f5ik l\u00e4heb kiiresti v\u00f5i laheneb ruttu. Aga kuna mina olin 2014. aastast peale osalenud vabatahtlike projektides v\u00f5itlejate kunstiterapeudina, siis nendega suheldes m\u00f5istsin, et see on t\u00f5sine asi ja et t\u00e4iemahuline s\u00f5da pole m\u00e4gede taga. Ja et s\u00f5da tuleb pikk. Mulle oli see oluline moment ja see oli t\u00f5esti Havryili p\u00e4rast. Lihtsalt iseenda p\u00e4rast ma poleks \u00e4ra s\u00f5itnud,” selgitas Marianna.<\/p>\n

“Ma pole kunagi tahtnud kuhugi s\u00f5ita. Kodus oli tegemist k\u00fcllaga. S\u00fcdametunnistus piinab siiani, et k\u00f5ik maha j\u00e4tsin. Olin seal kasulik, aga n\u00fc\u00fcd kasutud. J\u00e4ime veel kuuks ajaks Ukrainasse. K\u00f5ik naabrid olid \u00e4ra s\u00f5itnud, kui k\u00f5ik see algas. Nad andsid v\u00f5tmed meie k\u00e4tte, sest arvasid, et meie ei lahku,” s\u00f5nas Marianna, kelle lapsed Ukrainast \u00e4ra s\u00f5ita ei tahtnud.<\/p>\n

“See v\u00f5is olla isa hoiaku p\u00e4rast. Kui palju pakkumisi talle Euroopast tehti! Ta on v\u00e4ga hea insener, aga ei tahtnud \u00e4ra minna. Mina kahtlesin, aga vanem poeg \u00fctles: “Ema, mida sa ootad! Minge Havryiliga, kui ei meeldi, tulete tagasi.””<\/p>\n

“S\u00f5ja varjust lavas\u00e4rasse. Klassikat\u00e4ht Havryil” Autor\/allikas: ERR<\/p>\n

Havryili kodulinna \u00f5nneks ei pommitatud. “Muidu iga p\u00e4ev kuulsin, kuidas teistes linnades pommipaugud olid. \u00dcldse oli v\u00e4ga pingeline olukord, sest venelased olid v\u00e4ga l\u00e4hedal, Irpinis ja Hostomelis. Kohutavalt hirmus oli, sest nad oleksid v\u00f5inud v\u00e4ga kergelt meie linna tulla. Nad olid 10 v\u00f5i 15 kilomeetri kaugusel,” r\u00e4\u00e4kis Havryil, keda aitas selles olukorras muusika.<\/p>\n

“Ma kogu aeg harjutasin, tegelesin oma asjadega, keskendusin sellele ja mitte liiga palju uudiseid vaadata,” lisas Havryil, kes tuli \u00fchel hommikul koeraga jalutamast, kui ema \u00fctles talle, et n\u00fc\u00fcd nad l\u00e4hevad Prantsusmaale ja pooleteise tunniga asjad kokku pakkisid. \u00dchismeediast Euroopa muusikakoolide kohta k\u00fcsinud ema sai soovituse tulla just Prantsusmaale, “kus armastatakse lapsi ja muusikat”.<\/p>\n

“J\u00f5udsime Pariisi jaotuspunkti, kust inimesed \u00fcle Prantsusmaa laiali saadetakse. Istusime seal ja ma m\u00f5istsin, et kohe topitakse meid bussi ja saadetakse ei tea kuhu. K\u00fcsisin, et kuhu meid saadetakse ja kas seal on muusikakool. Ei k\u00f5lanud v\u00e4ga pagulase moodi. Inimesed p\u00f5genevad s\u00f5ja eest, aga mina uurin muusikakooli kohta,” meenutas Marianna.<\/p>\n

Prantsusmaal olid ka peres\u00f5brad, kes elasid kohaliku koolidirektori juures ja kelle tuttavad tahtsid enda juurde samuti ukrainlasi vastu v\u00f5tta. “Me elasime Pariisi kesklinnas, umbes k\u00fcmme minutit Eiffeli tornist. Kogu aeg oli inimesi, kes aitasid. M\u00e4letan neid k\u00f5iki elu l\u00f5puni ja olen v\u00e4ga t\u00e4nulik. K\u00fcll aga ei olnud klaveritase muusikakoolis selline, nagu meie oleksime tahtnud. Viiulim\u00e4ngus oli mul see-eest v\u00e4ga suur areng. Kui tahaksin viiuldajaks saada, siis v\u00f5ib-olla oleksin isegi Prantsusmaale j\u00e4\u00e4nud,” t\u00f5des Havryil, kes otsustas perega siiski klaveri kasuks ja suunduti Eestisse.<\/p>\n

Muusikaakadeemias kohtuti pianisti ja klaveri\u00f5petaja Age Juurikaga, kellele Havryil m\u00e4ngis ette oma teoseid. “Sain aru, et tegemist on v\u00e4ga v\u00f5imeka inimesega, juba p\u00e4ris heal tasemel,” s\u00f5nas Juurikas. “Aga ma ei \u00fctleks, et ta on v\u00e4ga ambitsioonikas. See ambitsioon on tal kuidagi v\u00e4ga sisemine, tal on endal v\u00e4ga tugev soov saada oma oskustes v\u00f5imalikult heaks.”<\/p>\n

“S\u00f5ja varjust lavas\u00e4rasse. Klassikat\u00e4ht Havryil” Autor\/allikas: ERR<\/p>\n

Kolm kuud p\u00e4rast \u00f5pingute algust MUBA-s l\u00e4ks Havryil Juurika klaveritundi ning palus sulaselges eesti keeles, et edaspidi r\u00e4\u00e4gitaks tunnis ainult eesti keeles. “Ma olin selle peale pahviks l\u00f6\u00f6dud. Ei tulnud kohe eesti keelt \u00fcle huulte isegi, sest ma ei olnud harjunud,” naeris Juurikas.<\/p>\n

Tervitused ja viisakused \u00f5ppis Havryil kohe \u00e4ra, aga tundides ei saanud veel midagi aru. “Kui sa pead viis-kuus tundi istuma tundides ja kuulama keelt, millest sa lihtsalt ei saa aru, inimesed r\u00e4\u00e4giksid nagu t\u00e4iesti suvalisi asju, siis p\u00e4eva l\u00f5puks pea kohutavalt valutab,” nentis ta.<\/p>\n

“Esimesel aastal on eriti raske. Esiteks keegi ei v\u00f5ta sind vastu, sest sa oled v\u00e4lismaalane. Isegi kui sa r\u00e4\u00e4gid nende keelt, siis ei r\u00e4\u00e4gi sa nii, nagu nemad. Teiseks oled sa nende jaoks p\u00f5genik. Oli kohutav igatsus s\u00f5prade, vendade ja isa j\u00e4rgi. Ja koera ka. Esimene aasta oli v\u00e4ga raske, aga see igatsus p\u00e4ris ei kustu \u00e4ra, aga sa lihtsalt unustad \u00e4ra, mis on kodu. Sa isegi ei m\u00e4leta, mis tunne oli kodus olla, aga vahepeal ma ikka n\u00e4en unes, kuidas olen kuskil vedadega v\u00f5i jalutan koeraga. Ja k\u00f5ik on korras, nii nagu enne. Kui selle peale m\u00f5tlema hakkan, siis hakkab kohe v\u00e4ga kurb.”<\/p>\n

Kuidas ilma muusikata hakkama saada, Havryil ette ei kujuta. “Ma ei saaks siis mitte kuidagi hakkama. Muusika p\u00e4\u00e4stab mind kuidagi. Annab mulle lootust ja soovi elada,” lisas ta.<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\t“S\u00f5ja varjust lavas\u00e4rasse. Klassikat\u00e4ht Havryil”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"16-aastane Sydoryk elab koos kunstnikust ema Marianna Ostrogaldiga, kellel oli Ukrainas oma stuudio. “Ja siin ka natukene maalib.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":70836,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,5625,21,2825,28,29,19,25,23,24,262,22,20,30],"class_list":{"0":"post-70835","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-havryil-sydoryk","18":"tag-headlines","19":"tag-klassikatahed","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-ukraina","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115768052035474586","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70835","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=70835"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70835\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/70836"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=70835"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=70835"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=70835"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}