{"id":70929,"date":"2025-12-23T10:36:10","date_gmt":"2025-12-23T10:36:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/70929\/"},"modified":"2025-12-23T10:36:10","modified_gmt":"2025-12-23T10:36:10","slug":"vahur-kersna-tele-on-julm-aga-samas-ka-vastupandamatult-voluv-tookoht-tele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/70929\/","title":{"rendered":"Vahur Kersna: tele on julm, aga samas ka vastupandamatult v\u00f5luv t\u00f6\u00f6koht | Tele"},"content":{"rendered":"

“K\u00f5ikide Eesti Televisiooni \u00fcmmarguste t\u00e4htp\u00e4evade puhul on juubelisaateid tehtud ning loomulikult kajastab iga p\u00f5lvkond v\u00f5i tegija m\u00f6\u00f6dunut oma n\u00e4gemuse j\u00e4rgi. Mina tahtsin t\u00e4naseid tehnilisi v\u00f5imalusi, p\u00f5hjatut telearhiivi ja nelja k\u00fcmnendi pikkust isiklikku kogemust kasutades vormistada sarjaks oma arusaamade p\u00f5hine k\u00e4sitlus sellest, mida kujutas endast Eesti Televisioon esimestel k\u00fcmnenditel,” selgitab kuueosalise saatesarja “Eesti Televisioon” autor Vahur Kersna.<\/p>\n

Kersna l\u00e4heneb Eesti Televisiooni 70 aastasele kirevale ajaloole k\u00fcmnendite kaupa ning igast k\u00fcmnendist valmib tunniajane saade. “ETV kuldaeg ehk 1965.\u00a0\u20131975. aastad \u00fchte saatesse ei mahtunud, sellest perioodist tuleb kaks saadet,” t\u00e4psustab Kersna.<\/p>\n

Enamus neist, kes teadsid, on l\u00e4inud<\/p>\n

K\u00f5ige keerulisem oli ETV esimese perioodiga aastatest 1955.-1965. “Sest need, kes 70 aasta tagasi televisiooni tegid on lahkunud taevastesse stuudiotesse. Pole enam kedagi, kellelt k\u00fcsida. Lisaks sellele l\u00e4ksid k\u00f5ik saated tol ajal otse eetrisse ja kadusid samal hetkel igavikku,” s\u00f5nab Kersna.<\/p>\n

Vahur Kersna Autor\/allikas: Margarita Mironova-Malkin<\/p>\n

J\u00e4rgneval k\u00fcmnendil tuli k\u00fcll juba videosalvestus, aga linte oli v\u00e4he, saated salvestati \u00fcksteise peale niikaua, kuni lint auguliseks kulus. “Ka minu enda varajasi saateid tabas sama saatus.”<\/p>\n

Tegijate, ajastu ja saadete kohta info saamiseks toetus Kersna paljus vanade teletegijate m\u00e4lestusteraamatutele. “Ene Pajula on kirjutanud mitu raamatut, samuti Voldemar Lindstr\u00f6m ja Hillar Peep. Tegelikult oli raamatukuhi, mis tuli l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada, pea meetri k\u00f5rgune,” meenutab Kersna.<\/p>\n

Kersna s\u00f5nul on inimeste m\u00e4lestused tihtipeale valikulised. “Pidevalt tuli kontrollida, et kas see, mismoodi allikas m\u00e4letab, vastab ka p\u00e4riselt enam- v\u00e4hemgi t\u00f5ele. Sest kui me need episoodid n\u00fc\u00fcd saatesse raiume ja ma oma nime sinna alla kirjutan, siis teatud m\u00f5ttes ma ju vastutan. Aga kontrolli palju tahes – sada protsenti on elus kindel vaid see, et \u00fche p\u00e4eval tuleb surm,” m\u00f5tiskleb Kersna.<\/p>\n

Kersna \u00f5nneks filmisid telere\u017eiss\u00f6\u00f6r\u00a0Irene L\u00e4\u00e4n ja teleajakirjanik Voldemar Lindstr\u00f6m eelmise sajandi l\u00f5pus p\u00e4ris esimeste teletegijatega kokku 37 intervjuud. “See on \u00fcliv\u00e4\u00e4rtuslik materjal. T\u00e4nu neile saame elavas pildis n\u00e4idata inimesi, kes tegid Eesti esimesi telesaateid.”<\/p>\n

Saadetes n\u00e4eb haruldasi kaadreid ja videoklippe<\/p>\n

Saate ettevalmistamisega alustas Kersna selle aasta alguses. Raamatute lugemise ja arhiivis tuhnimisega paralleelselt valmis stsenaarium.<\/p>\n

Vahur Kersna Autor\/allikas: Margarita Mironova-Malkin<\/p>\n

“Nii nagu televisioonis kombeks, sai ka n\u00fc\u00fcd re\u017eiss\u00f6\u00f6r Andres Lepasar enne montaa\u017ei minekut minu k\u00e4est s\u00f5nas\u00f5nalise stsenaariumi koos viidetega v\u00f5imalikule kattematerjalile. T\u00e4nap\u00e4eval ei ole v\u00f5imalik, et sa l\u00e4hed montaa\u017ei ja hakkad seal alles m\u00f5tlema, et mis me n\u00fc\u00fcd siis \u00f5ige teeme? Nii montaa\u017ei kui re\u017eiss\u00f6\u00f6ri aeg on sedav\u00f5rd kallis. Mis ei t\u00e4henda muidugi seda, et stsenaarium oleks mingi kivisse raiutud p\u00fcha piibel, mis t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus ei muutu ega arene. Materjali maht, mis Andresel tuli re\u017eiss\u00f6\u00f6rina pilti valada, oli pehmelt \u00f6eldes aukartust\u00e4ratav. Nende tundide mosaiik on s\u00f5na otseses m\u00f5ttes sekund sekundi haaval kokku laotud.”<\/p>\n

Lisaks ammu unustatud kaadritele n\u00e4eb saates ka selliseid klippe, mida varem pole eetris n\u00e4idatud. ETV muuseumi juhataja Tiit Kimmelist oli nende v\u00e4ljakaevamisel suur abi.<\/p>\n

Telemaja on kuri ja julm, aga ka lootusetult endasset\u00f5mbav ja v\u00f5luv<\/p>\n

Kersna s\u00f5nul sai ta saadet tehes taaskordse kinnituse, kui professionaalsed ja p\u00fchendunud olid toonased teletegijad. “Saatejuhid, re\u017eiss\u00f6\u00f6rid, toimetajad, assistendid \u2013 teades, millistest tingimustes nad t\u00f6\u00f6tasid, lisaks veel l\u00f5putu ideoloogiline surve \u2013 respekt!”<\/p>\n

Algusaegadel teletegijate poolt m\u00e4rgina maha pandud professionaalsus on Kersna s\u00f5nul l\u00e4bi aegade p\u00fcsinud.<\/p>\n

“\u00dchel hetkel toimetas ETV-s \u00fcle 1000 t\u00f6\u00f6taja. T\u00e4na v\u00f5iks ju k\u00fcsida, et mida nad k\u00f5ik siin k\u00fcll tegid?” m\u00f5tiskleb Kersna, kelle s\u00f5nul on telemajast voorinud l\u00e4bi k\u00f5iksugu rahvast, kuid juhuslikud t\u00fc\u00fcbid heidab tele armutult seljast.<\/p>\n

“Et siin majas p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da, peab sul olema mingi eriline telegeen. M\u00f5tlen austuse ja imetlusega n\u00e4iteks re\u017eiss\u00f6\u00f6r Maire Radsinile, kellega koos leiutasime kunagi “Pealtn\u00e4gija” ja kellel \u00e4sja t\u00e4itus 50 aastat teles. Mare Taimre tuli televisiooni 1970. aastal, Reet Linna 1969, teleinsener J\u00fcri P\u00e4\u00e4rol sai t\u00e4is aga uskumatud 70 aastat Eesti televisioonis! Sa pead midagi v\u00e4ga \u00f5igesti tegema, et siinsetes tormides vastu pidada. Telemaja on \u00fchest otsast kuri ja julm, aga teisalt – millegagi ta paelub ja v\u00f5lub sedav\u00f5rd, et v\u00e4\u00e4rib oma elu talle p\u00fchendamist,” nendib Kersna.<\/p>\n

Valikute tegemised olid sedav\u00f5rd valusad, et s\u00fcda tilkus verd<\/p>\n

Kaua maadles Kersna k\u00fcsimusega, kuidas meeletut infohulka esitleda nii, et see oleks m\u00f5istetav ja k\u00f6itev, aga samas ka sisuline ja t\u00e4henduslik. “Oli v\u00f5imalus laduda puhtad faktid k\u00f5rgesse riita v\u00f5i siis \u00fcritada atraktiivset klounaadi, aga ma pole kummaski \u017eanris piisavalt tugev. \u00dcritasin kuidagi omamoodi.”<\/p>\n

Kuigi iga k\u00fcmnendi k\u00e4sitlemiseks oli aega terve tund, j\u00e4i sellest sedav\u00f5rd mastaapse n\u00e4htuse k\u00e4sitlemisel ikkagi v\u00e4heks.<\/p>\n

“V\u00e4ga-v\u00e4ga palju j\u00e4i r\u00e4\u00e4kimata. Kui ma saaksin otsast alata, teeksin iga jao tunni v\u00f5i v\u00e4hemalt kolmveerandi v\u00f5rra pikemaks. Praegu me kappame l\u00e4bi aastate nagu kauboifilmis, pauk ette, teine taha, siuh ja viuh, nooled lendavad, hool ja hoobil pole vahet. Kahel pool tolmust teed tuhanded inimesed ja sajad tuhanded saated kadumas aegade uttu. Valikute tegemised olid valusad, s\u00fcda tilkus verd,” t\u00f5deb Kersna.<\/p>\n

“Tegelikult karjub teleajalugu korraliku raamatu j\u00e4rele. Kui tegin Hagi \u0160einiga tema elu viimaseks j\u00e4\u00e4nud intervjuu, siis r\u00e4\u00e4kisime muu hulgas ka tema suurtest teleraamatutest. Juba neid vaadates hakkab k\u00f5he – milline metsik t\u00f6\u00f6! Marju Lauristin on \u00f6elnud, et mujal maailmas t\u00f6\u00f6tab iga sellise raamatu kallal terve instituut, aga Hagi tegi seda k\u00f5ike \u00fcksi, oma vabast ajast ja tahtest ning makstes ise veel peale! Tolles intervjuus t\u00f5des Hagi, et tema raamatud on h\u00e4sti faktip\u00f5hised, tegelikult oleks ta tahtnud kirjutada veel ka sellise raamatu, kus saanuks kultuuriliselt teletegijaid ja saateid m\u00f5testada. Kahjuks ei j\u00e4tkunud tal selleks enam ei aega, j\u00f5udu ega energiat. See raamat ootab tegijat.”<\/p>\n

“\u00d6\u00f6 TV” (1990): Hagi \u0160ein, Reet Oja, Urmas Ott. Autor\/allikas: Raivo Tiikmaa \/ ERR Fotoarhiiv<\/p>\n

Samas t\u00f5deb Kersna, et ei tea, kes sellise raamatu v\u00f5iks kirjutada. “V\u00f5ib olla olen l\u00fchin\u00e4gelik, aga ma ei n\u00e4e silmapiiril seda inimest. Ning \u00fcks p\u00f5hjus, miks ma selle telesarja tegemise ette v\u00f5tsin, oligi see, et mina veel m\u00e4letan m\u00f5ningaid asju ja inimesi. Jagasin aastaid tuba Kalmer Tennosaarega, olen istunud kohvikulauas Urmas Oti ja Reet Ojaga, Mati Talvik on mulle r\u00e4\u00e4kinud lugusid, mida olen lubanud mitte kellelegi mitte kunagi edasi r\u00e4\u00e4kida. Olen hinganud 40 aastat telemaja \u00f5hku. T\u00f5en\u00e4oliselt ETV 100. s\u00fcnnip\u00e4eva juubelisaate paneb kokku AI aga see ei ole enam minu probleem,” m\u00f5tiskleb Kersna.<\/p>\n

Saadetes on oodata ka seni avalikustamata intriige. “T\u00f5epoolest, 70 aasta jooksul on ETV-s toimunud k\u00f5ike, siin on n\u00e4htud nii suuri sigadusi kui alatuid intriige, kuid me keskendume siiski sellele, mis v\u00e4\u00e4rtuslik, j\u00e4\u00e4v, t\u00e4htis ja olemuslik. Nagu Sven Gr\u00fcnberg tavatseb \u00f6elda \u2013 keskendu heale, sest hea saab sellest j\u00f5udu juurde.”<\/p>\n

Kersna s\u00f5nul on sarjas “Eesti Televisioon” erilise t\u00e4helepanu alla v\u00f5etud saated televisiooni \u00fclemisest paremast otsast. “Minu n\u00e4gemuses on selle sarja m\u00f5te olla t\u00e4nu- ja austusavaldus neile tuhandetele inimestele, kes 70 aasta jooksul telemajja matnud oma parimad aastad, elu, hinge, ande ja p\u00fchendumise, kelle energia on imbunud s\u00fcgavalt selle peagi lammutamisele mineva maja seintesse. See sari on p\u00fchendatud neile austuses, t\u00e4nus ja imetluses.”<\/p>\n

Saatesari “Eesti Televisioon” on ETV eetris alates 26. detsembrist igal reedel kell 20.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“K\u00f5ikide Eesti Televisiooni \u00fcmmarguste t\u00e4htp\u00e4evade puhul on juubelisaateid tehtud ning loomulikult kajastab iga p\u00f5lvkond v\u00f5i tegija m\u00f6\u00f6dunut oma…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":70930,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,3009,34,36,28684,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,13658,30],"class_list":{"0":"post-70929","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-televisioon","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-etv-70","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-vahur-kersna","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115768445302751101","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70929","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=70929"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70929\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/70930"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=70929"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=70929"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=70929"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}