{"id":7094,"date":"2025-09-29T07:03:09","date_gmt":"2025-09-29T07:03:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/7094\/"},"modified":"2025-09-29T07:03:09","modified_gmt":"2025-09-29T07:03:09","slug":"nuudisinimene-vois-lahiliinidest-eristuda-arvatust-varem-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/7094\/","title":{"rendered":"N\u00fc\u00fcdisinimene v\u00f5is l\u00e4hiliinidest eristuda arvatust varem | Ajalugu"},"content":{"rendered":"

Miljoni aasta vanune pealuu toob inimese p\u00f5lvnemisloosse uut segadust.<\/p>\n

Kui Hiina ja Briti teadlaste uued t\u00f5lgendused \u00f5iged on, siis v\u00f5ib olla, et n\u00fc\u00fcdisinimese eellased eristusid juba 400 tuhat aastat varem kui seni arvatud.<\/p>\n

Xiaobo Feng Taiyuanist Shanxi \u00dclikoolist ja ta kolleegid rakendasid 35 aastat tagasi Hiinast leitud iidsele koljule uuemat digitaalset uurimistehnikat, mis aitas virtuaalselt k\u00f5rvaldada aja jooksul luufossiili tekkinud moonutusi.<\/p>\n

Varem on arvatud, et pealuu ehk kolju, mida tuntakse nime Yunxian 2 all, kuulus Homo sapiens’i eellasliigile Homo erectus’ele.<\/p>\n

<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd kirjutavad Feng ja kaasautorid ajakirjas Science<\/a>, et pigem v\u00f5iks kolju arvata kuulunuvaks \u00fcsna \u00e4sja m\u00e4\u00e4ratletud liigile Homo longi, millesse kuuluvaks peetakse ka Aasiast m\u00e4rksa hilisemast ajast tuntud denisi inimesi.<\/p>\n

Kui see nii on, siis tuleb j\u00e4reldada, et n\u00fc\u00fcdisinimese ja denislaste eellased olid \u00fcksteisest lahknenud juba miljon aastat tagasi, mitusada tuhat aastat varem kui seni v\u00e4lja pakutud.<\/p>\n

Sellisel juhul ei peaks ehk enam v\u00e4ga imestama, kui ka Euroopas ja Aasias elutsenud neandertallaste liin on tekkinud seniarvatust varem.<\/p>\n

Feng ja ta kolleegid k\u00f5rvutasid Yunxian 2 nimelist koljufossiili veel umbes saja muu iidse koljuga.<\/p>\n

Nad t\u00f5devad, et Yunxian 2-l on \u00fchest k\u00fcljest \u00fchiseid jooni Homo erectus’ega, nagu n\u00e4iteks n\u00e4o alaosa suhteliselt tubli etteulatuvus.<\/p>\n

Teisalt on \u00f5ige mitu joont, n\u00e4iteks arvatavasti suurem ajumaht, \u00fchised pigem Homo longi ja Homo sapiens’iga.<\/p>\n

Yunxian 2. Autor\/allikas: Xiaobo Feng et al<\/p>\n

Inimese p\u00f5lvnemislugu on paiguti segane ka teadlaste jaoks, muu seas n\u00e4iteks ajavahemikus miljon kuni 300 tuhat aastat tagasi.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd on \u00fcks suur ja t\u00e4htis andmepunkt selle ajavahemiku alguses l\u00e4binud olulise uuenduskuuri.<\/p>\n

Tulemusena tunduvad senised skeemid olevat pisut segi paiskunud, kuid et tegu on teadusega, siis ei saa l\u00f5plikult midagi v\u00e4ita. Uued avastused ja t\u00f5lgendused v\u00f5ivad taas uusi tuuli tuua.<\/p>\n

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Miljoni aasta vanune pealuu toob inimese p\u00f5lvnemisloosse uut segadust. Kui Hiina ja Briti teadlaste uued t\u00f5lgendused \u00f5iged on,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":7095,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,5612,37,33,35,34,36,31,32,21,5609,5611,5610,5613,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-7094","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-denislased","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-homo-erectus","20":"tag-homo-longi","21":"tag-homo-sapiens","22":"tag-inimese-polvnemine","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-maailm","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised","33":"tag-world","34":"tag-world-news","35":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7094","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7094"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7094\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7095"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7094"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7094"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7094"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}