{"id":70954,"date":"2025-12-23T11:19:09","date_gmt":"2025-12-23T11:19:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/70954\/"},"modified":"2025-12-23T11:19:09","modified_gmt":"2025-12-23T11:19:09","slug":"kuidas-soda-ukrainas-muutis-eesti-maailmas-suureks-ja-siis-jalle-vaikeseks-diplomaatia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/70954\/","title":{"rendered":"Kuidas s\u00f5da Ukrainas muutis Eesti maailmas suureks ja siis j\u00e4lle v\u00e4ikeseks \u2013 Diplomaatia"},"content":{"rendered":"

Artikkel on algselt avaldatud Riigikogu Toimetiste detsembrikuu numbris<\/a>. <\/p>\n

Ometi olime meie Kremli agressiooniks rohkem valmis kui L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riigid, kelle senine Venemaa-poliitika oli drastiliselt l\u00e4bi kukkunud ning kes hakkasid n\u00fc\u00fcd kiirkorras otsima uusi viise, kuidas Euroopas peetava totaalse s\u00f5jaga hakkama saada. Tahtmist endale tuhka p\u00e4he raputada leidus Euroopa Liidu k\u00f5rgemail tasandeil: 2022. aasta septembris peetud aastak\u00f5nes Euroopa Parlamendi ees \u00fctles Komisjoni president Ursula von der Leyen, et nad oleks pidanud kuulama neid, kes Putinit tundsid \u2013 Poolat, Baltimaid ning teisi h\u00e4\u00e4li Kesk- ja Ida-Euroopas.<\/p>\n

H\u00fcppeline huvi Eesti seisukohtade vastu ilmnes rahvusvahelises meedias. Riigikantselei kogutud andmete j\u00e4rgi kasvas USA, \u00dchendkuningriigi, Saksamaa ja Prantsusmaa ajakirjanduses Eesti julgeolekupoliitikaga seotud lugude arv 2022. aastal 64\u00a0000 kajastuseni \u2013 see oli neli korda rohkem kui aasta varem ja 13 korda rohkem kui 2020. aastal. Oma osa selles oli Eesti k\u00f5neisikute populaarsusel rahvusvahelises meedias, eriti peaminister Kaja Kallasel, kelle otsekohene v\u00e4ljendusviis ja visuaalne alternatiiv paljude teiste riikide \u00fclikonnastatud keskealistele meespoliitikutele muutis ta n\u00f5utud intervjueeritavaks.<\/p>\n

Eesti mainimistele rahvusvahelises ajakirjanduses ja poliitilise m\u00f5jukuse vahele Euroopa Liidus ei saa k\u00fcll v\u00f5rdusm\u00e4rki t\u00f5mmata, aga 21. sajandil on ilma pildis olemata keeruline oma seisukohti levitada. Kogutud andmetest n\u00e4htub ka, et erakordne meediahuvi Eesti vastu tipneski 2022. aastal. J\u00e4rgneval aastal ilmus eelmainitud nelja riigi ajakirjanduses ligi 35 000 Eesti julgeolekupoliitikat puudutavat kajastust. 2024. aasta esimesel poolaastal andsid tooni Kaja Kallase ELi k\u00f5rgeks esindajaks saamist k\u00e4sitlevad artiklid, aga kogu aasta jooksul \u2013 ja Kallase v\u00e4ljakukkumisega Eesti k\u00f5neisikute nimekirjast \u2013 v\u00e4henes lugude arv 30\u00a0000ni. Kuiv\u00f5rd 2025. aasta kaheksa kuuga on Eesti julgeolekupoliitikaga seotud artikleid ilmunud \u00fcle 21 000, v\u00f5ib eeldada, et aasta l\u00f5ikes j\u00e4\u00e4b suurusj\u00e4rk eelmise aastaga samaks.<\/p>\n

Kemplused viisade ja nafta \u00fcle<\/p>\n

2022. aastast on Eesti v\u00e4lispoliitilisel tegevusel olnud kaks eesm\u00e4rki: esiteks toetada Ukrainat v\u00f5itluses Venemaa vastu \u2013 nii sellega, mida Eesti saab ise \u00e4ra teha, kui ka \u00e4rgitades teisi liitlasi rohkem tegema \u2013 ning teiseks t\u00f5sta agressiooni kulu Venemaa jaoks \u00fcle taluvuspiiri, et halvata ta v\u00f5itlusv\u00f5imekust Ukrainas ja saata selge s\u00f5num teistele revisionistlikele re\u017eiimidele, et piiride nihutamine j\u00f5u abil ei ole \u00f5igeks peetud tegevus. ELis on Eesti taotlenud nende eesm\u00e4rkide saavutamiseks Venemaa- ja Valgevene-vastaste sanktsioonide laiendamist ja s\u00fcvendamist, kannustanud Ukraina h\u00fcvanguks Venemaa k\u00fclmutatud varade kasutamist ning toetanud Ukraina ELi liikmesriigiks saamist.<\/p>\n

2022.\u20132023. aastal vastu v\u00f5etud meetmete seas j\u00e4i Eesti silma kahes vaidlusrohkes k\u00fcsimuses: Vene kodanike Schengeni ala turistiviisade piiramine ja naftaekspordile hinnalae kehtestamine. Esimene neist oli esmajoones riiklik k\u00fcsimus: 11. augustil 2022 piiras Eesti viisade v\u00e4ljastamist Venemaa F\u00f6deratsiooni kodanikele ja keelas v\u00e4lispiirilt riiki siseneda turistidel, kellele Eesti oli seni viisa andnud. Otsust p\u00f5hjendati nii julgeolekukaalutlustega\u00a0\u2013 Venemaale suunduvate lendude t\u00fchistamine oli pannud ELi ja Venemaa vahel maismaapiiri omavate riikide piirivalve enneolematu koormuse alla \u2013 kui ka sooviga panna Venemaa tavakodanikke tundma ELi kehtestatud sanktsioonide m\u00f5ju, et nad ei saaks j\u00e4tkata oma tavap\u00e4rast rahvusvahelist elu.<\/p>\n

\n

J\u00e4rgem\u00f6\u00f6da kujundas Eesti \u00fchtse poliitika L\u00e4ti, Leedu, Poola ja Soomega, et partnerite toel oma seisukohtade kaalu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel tugevdada.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Ent selle poliitika t\u00f5hususe suurendamiseks oli vaja \u00fchtset l\u00e4henemist.\u00a0Eesti pani Euroopa Komisjonile ette 8. sanktsioonipaketi vastuv\u00f5tmise, kuhu oleks saanud h\u00f5lmata Vene kodanike reisipiirangute laiendamise. J\u00e4rgem\u00f6\u00f6da kujundas Eesti \u00fchtse poliitika L\u00e4ti, Leedu, Poola ja Soomega, et partnerite toel oma seisukohtade kaalu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel tugevdada. Koalitsiooni ehitamine oli vajalik, sest meie vastas seisid muuhulgas Saksamaa ja Prantsusmaa, mille valitsused leidsid, et Euroopas reisimine v\u00f5ib turgutada Vene kodanike demokraatiaihalusi. ELi-\u00fclese reisipiirangute l\u00e4bisurumine Eestil ja partneritel ei \u00f5nnestunudki, aga Euroopa Komisjon kutsus liikmesriike \u00fcles Vene kodanike viisataotlusi rangemalt l\u00e4bi vaatama. Idariikide lobistamise tulemusel t\u00f5statas Komisjon 2025. aasta septembris teema taaskord, aga viisapoliitika j\u00e4\u00e4b ennek\u00f5ike liikmesriikide valitsuste p\u00e4rusmaaks.<\/p>\n

Samasugune vahelduv edu sai Eesti tegevusele osaks ka Venemaa m\u00fc\u00fcdava nafta hinnale \u00fclempiiri m\u00e4\u00e4ramisel, mis oli juba iseenesest kesktee otsimine kahe eesm\u00e4rgi vahel \u2013 lootus p\u00e4rssida Vene re\u017eiimi sissetulekuid ilma naftaturul \u0161okki esile kutsumata. Balti riigid n\u00e4itasid juba t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algul eeskuju, l\u00f5petades Vene maagaasi tarnimise. ELi tasemel v\u00f5ttis Vene fossiilk\u00fctustele hinnalae kehtestamiseks vajaliku poliitilise tahte kujunemine m\u00f5nev\u00f5rra aega ning ka siis jagunesid riigid leeridesse, kus madalamat m\u00e4\u00e4ra n\u00f5udsid Eesti k\u00f5rval n\u00e4iteks Leedu ja Poola, teisel pool seisid aga Kreeka, K\u00fcpros ja Malta, kes tundsid muret oma laevandussektori rahavoo p\u00e4rast.<\/p>\n

ELi ja G7 riikide kehtestatud hinnalagi (60 dollarit barreli kohta, mis on n\u00fc\u00fcd naftahinna langemise t\u00f5ttu 15% v\u00f5rra madalam kui Uurali naftabarreli kuue kuu keskmine) oligi l\u00f5puks kompromiss erinevate seisukohtade vahel, kus peale j\u00e4i USA arvamus, kes kartis globaalse naftahinna h\u00fcpet. M\u00e4rksa suuremaks probleemiks kui hinnalae konkreetne \u00fclemm\u00e4\u00e4r on kujunenud Vene naftaeksport kolmandatesse riikidesse (ja nende kaudu ka Euroopasse). Lisaks kasutab Venemaa keskkonnaohtlikku varilaevastikku, et piirangutest k\u00f5rvale hiilida. Venemaa fossiilk\u00fctuste m\u00fc\u00fcgist saadud tulu on k\u00fcll v\u00e4henenud, mis v\u00e4hendab selle panust riigieelarve turgutamiseks ja selle kaudu s\u00f5jamasina k\u00e4igus hoidmiseks, aga tegu pole olnud agressiooni l\u00f5petava v\u00f5luvitsaga.<\/p>\n

Uus tuul kaitsepoliitikas<\/p>\n

Eesti ei \u00fcritanud mitte ainult suunata teiste riikide v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikat, vaid tegi s\u00f5ja valguses ka korrektiive oma senises poliitikas. K\u00f5ige m\u00e4rgilisem on vast suhtumise muutus Euroopa kaitsekoost\u00f6\u00f6sse, millesse Eesti suhtus varem leigelt v\u00f5i t\u00f5rjuvalt, kuiv\u00f5rd meie vaateid Venemaa ohule ei v\u00f5etud L\u00e4\u00e4ne-Euroopa pealinnades kuigi t\u00f5siselt. P\u00e4rast 24. veebruari saabusid uued olud, kus EL hakkas t\u00f5siselt tegelema Ukrainale antud s\u00f5jalise abi ja liikmesriikide kaitsekoost\u00f6\u00f6 koordineerimisega ning nimetas revisionistliku Venemaa otseseks ohuks Euroopa julgeolekule ja kodanikele.<\/p>\n

Konkreetse programmina algatas Eesti nn miljoni m\u00fcrsu kava, mis n\u00e4gi ette 2024. aasta m\u00e4rtsiks Ukrainale \u00fche miljoni 155\u00a0mm kaliibriga suurt\u00fckim\u00fcrsu tarnimist Euroopa Kaitseagentuuri juhitud koalitsiooni poolt. Ambitsioonikat plaani nii kiirelt siiski t\u00e4ita ei suudetud ja 2024.\u20132025. aastal tehtud relva- ja lahingumoona tarneid selle programmi alla pandud ei ole.<\/p>\n

ELi kaitsevalmiduse tugevdamiseks hakkas Eesti toetama ka ettepanekut v\u00f5tta ELi eelarve tagatisel \u00fchislaene, mida on vaja mahukate investeeringute tegemiseks, sealhulgas laskemoona tootmiseks ning Euroopa \u00f5hu- ja raketikaitse arendamiseks. Nn eurobondide k\u00fcsimuses on Eesti leidnud end \u00fchisleerist Prantsusmaaga, kes soovib k\u00fcll n\u00e4ha investeeringuid ainult Euroopa t\u00f6\u00f6stusesse, mitte kiiret relvastumist, mis on idarinde p\u00f5hihuvi. \u00dchise laenuraha v\u00f5tmisele seisavad vastu n\u00e4iteks Saksamaa ja Holland \u2013 varem olid just need riigid fiskaalteemades Eesti tavap\u00e4rased partnerid.<\/p>\n

Venemaa agressioon Ukraina vastu, aga ka Kremli m\u00f5jutamiskatsed L\u00e4\u00e4ne-Balkanil ja Moldovas l\u00fckkasid uue hoo sisse ELi laienemisdebattidele. \u00dcldistades saab senised ELi liikmed jagada kaheks: riigid, kelle arvates peaks EL laienemisega geopoliitilistel p\u00f5hjustel edasi liikuma pigem kiiremini kui aeglasemalt, ning teised, kelle hinnangul tuleks enne teha olulisi reforme ELi institutsioonides ja nende otsustusmehhanismides, et liit oleks v\u00f5imeline tegutsema ka aina kasvava seltskonna tingimustes. Eriti puudutab see n\u00e4iteks v\u00e4lispoliitilistes k\u00fcsimustes kvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamuse kasutusele v\u00f5tmist senise konsensusp\u00f5hi-m\u00f5tte asemel. Eesti ei n\u00e4e, et see oleks tarvilik, pidades veto\u00f5igust v\u00e4ikeriigi viimaseks garantiiks, et tema h\u00e4\u00e4lt ei j\u00e4eta elulisi huve puudutavates k\u00fcsimustes k\u00f5rvale.<\/p>\n

\n

ELi laienemine v\u00f5ib Eestis veel arutlusk\u00fcsimuseks muutuda, kui m\u00f5ne kandidaadi liitumine j\u00f5uab k\u00e4egakatsutavamasse tulevikku v\u00f5i laienemise m\u00f5jud Eestile on rohkem tuntavad kui teoreetilised.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Lihtsustusele kohaselt hakkab selline jaotus murenema, kui riikide positsioone t\u00e4psemalt v\u00f5rrelda. Eesti puhul torkab silma, et meil on poliitiliselt lihtne Ukraina vastuv\u00f5tmist toetada \u2013 seda siiski juhul, kui Ukraina t\u00e4idab k\u00f5ik kriteeriumid, hea tahte nimel reegleid vesistada Eesti ei soovi \u2013, sest \u00fchised julgeolekuhuvid kaaluvad k\u00f5ik muud kaalutlused \u00fcles. Erinevalt Kesk-Euroopast ei ole Ukraina Eestile ka selline (p\u00f5llu)majanduslik konkurent, et peaksime laveerima mitme huvigrupi vahel nagu Poola valitsus. Samuti pole Eestis oluliseks poliitiliseks teemaks kerkinud meie saadava osa v\u00e4henemine Euroopa \u00fchisest rahapajast, sest netomaksjaks t\u00f5usmise kursil oleme niikuinii, Ukraina v\u00f5i teiste kandidaatriikide liitumine vaid kiirendaks seda protsessi.<\/p>\n

ELi laienemine v\u00f5ib Eestis veel arutlusk\u00fcsimuseks muutuda, kui m\u00f5ne kandidaadi liitumine j\u00f5uab k\u00e4egakatsutavamasse tulevikku v\u00f5i laienemise m\u00f5jud Eestile on rohkem tuntavad kui teoreetilised. Seni on Eestil pigem hirm, et liiduinstitutsioonides reformide n\u00f5udmine on hea viis, kuidas igasugu laienemist \u00e4ra hoida.<\/p>\n

Eelkirjeldatust on n\u00e4ha, et ELi poliitika kujundamisel j\u00e4i Eesti v\u00f5imekus pigem m\u00f5\u00f5dukaks v\u00f5i napiks, \u00fchtegi \u00fcheselt hinnatavat edulugu Ukraina toetamisel ja Venemaa jaoks agressiooni kulude t\u00f5stmisel v\u00e4lja tuua ei saa. Kohati k\u00e4ib arutelu t\u00e4pselt samade teemade \u00fcmber nagu s\u00f5ja alguses: sanktsioonide j\u00f5ustamine, Venemaa k\u00fclmutatud varade kasutuselev\u00f5tt, Ukraina l\u00f5imumine ELi ja NATOga, \u00fchise kaitsekoost\u00f6\u00f6 ja Euroopa kui geopoliitilise j\u00f5u tugevdamine. Uueks v\u00e4itlusteemaks on kerkinud julgeolekutagatised Ukrainale, n\u00e4iteks Euroopa rahuvalvajate n\u00e4ol, aga need eeldavad relvarahu s\u00f5lmimist Kiievi ja Moskva vahel.<\/p>\n

K\u00f5ige selgemalt on Eesti kasuks olnud \u00fcldine uue normaalsuse kujunemine ELis ja paljudes liikmesriikides. Selle t\u00f5estuseks on Kaja Kallase valimine uueks Euroopa Liidu k\u00f5rgeks v\u00e4lisesindajaks. Kallas isikuna ja oma vaadetelt v\u00f5ib meeldida v\u00f5i mitte, aga v\u00e4he on neid, kes 2019. aastal oleks olnud valmis otsima ELi tippametnikku Baltimaade poliitikute seast. Hirmul on suured silmad, mist\u00f5ttu on arusaadav Eestis kohati v\u00e4lja l\u00f6\u00f6v mure, et eurooplased vaid ootavad s\u00f5ja l\u00f5ppu, et saaks Venemaaga tavap\u00e4raste suhete juurde tagasi p\u00f6\u00f6rduda. See ei v\u00f5ta arvesse kardinaalseid muutusi ELi riikide v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikas.<\/p>\n

Morjendav pilk homsele<\/p>\n

2025. aasta vaates ei saa pilti siiski kuidagi roosiliseks pidada. Ukraina on pikaajalisest kurnamiss\u00f5jast t\u00f5epoolest kurnatud, mist\u00f5ttu on maad v\u00f5tnud s\u00f5jav\u00e4simus. Arvamusk\u00fcsitluste j\u00e4rgi on ukrainlased n\u00fc\u00fcd valmis kaaluma mingeid j\u00e4releandmisi territoriaalse terviklikkuse ja NATOsse kuulumise osas, kui need vaid tagaks, et Moskva ei alustaks m\u00f5ne aasta m\u00f6\u00f6dudes ja j\u00f5udu kogudes uuesti Ukraina linnade pommitamist. Diplomaatilisel tasandil ei r\u00e4\u00e4gi ka Ukraina liitlased enam 1991. aasta riigipiiride taastamisest ja Venemaa karistamatusetunde ohjeldamisest, vaid rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistest.<\/p>\n

Realistlik hinnang s\u00f5numite muutusele on, et ei Euroopa suurriigid ega USA polnud kunagi valmis Ukrainat toetama sel m\u00e4\u00e4ral, et ta v\u00f5idaks. Seet\u00f5ttu peegeldab n\u00fc\u00fcdne retoorika adekvaatsemalt seda, milleks l\u00e4\u00e4s valmis on. Samas pole n\u00e4ha, et Venemaa oleks huvitatud kokkuleppest, mis ei too kaasa Ukraina allutamist enda taktikepile \u2013 ning igap\u00e4evased jutud rahuleppest tekitavad kui mitte valitsustes, siis v\u00e4hemalt l\u00e4\u00e4ne avalikkuse m\u00f5nes osas ootuse, et kokkulepe on l\u00e4hedal. Selle lootuse taustal peavad Eesti diplomaadid j\u00e4rjepidavalt selgitama, et rahuleppe saavutamise nurjumises on s\u00fc\u00fcdi Putini v\u00f5imuiha, mitte Zelensk\u00f5i kangekaelsus, ja tagama, et Euroopa ja USA j\u00e4\u00e4vad Ukraina selja taha t\u00f5epoolest nii kauaks, kui vaja.<\/p>\n

Tuleb tunnistada, et Euroopa on end v\u00f5rreldes 2014. aasta \u201eroheliste mehikeste\u201c peataoleku ja 2022. aasta alguse eskalatsioonihirmuga kokku v\u00f5tnud. S\u00f5ltuvalt m\u00f5\u00f5dupuust v\u00f5ib aga klaas ikkagi olla nii poolt\u00fchi kui ka -t\u00e4is. Plusspoolele saab kanda Saksamaa aeglase, aga p\u00f5hjaliku kursimuutuse Euroopa s\u00f5jalisse kaitsesse panustamises, Poola kolossaalsed kulutused relvastumiseks ning aina tiheneva poliitilise ja kaitsekoost\u00f6\u00f6 L\u00e4\u00e4nemere riikide vahel, millele andis lisat\u00f5uke Soome ja Rootsi liitumine NATOga \u2013 k\u00e4ik, mida Eesti s\u00f5jaluure arvates Vladimir Putin Ukraina-vastast sissetungi kavandades ilmselt ei osanud oma halvimateski unen\u00e4gudes oodata. Need on k\u00f5ik tegurid, mis suurendavad Eesti kaitstust m\u00e4rgatavalt ja lubavad meil lisaks primaarsele eesm\u00e4rgile ehk Eesti enda julgeoleku kindlustamisele tegutseda ka sekundaarse eesm\u00e4rgi ehk Ukraina toetamise nimel.<\/p>\n

\n

Igap\u00e4evased jutud rahuleppest tekitavad kui mitte valitsustes, siis v\u00e4hemalt l\u00e4\u00e4ne avalikkuse m\u00f5nes osas ootuse, et kokkulepe on l\u00e4hedal. <\/p>\n<\/blockquote>\n

Siiski on t\u00e4iesti arvestatav ka miinuspoole loetelu. Euroopa kaitset\u00f6\u00f6stus on killustunud ning, s\u00f5ltuvalt kritiseerija vaatest, kas pole suutnud tootmisv\u00f5imsust kiiresti kasvatada v\u00f5i napib valitsuste suuri ja pikaajalisi tellimusi. Juba 19. ELi sanktsioonipaketi esitlemine n\u00e4itab, et sanktsioonide kehtestamisel on algusest peale v\u00f5etud p\u00f5him\u00f5tteks, et prooviks ikka Kremlit m\u00f5jutada nii, et see meile endale haiget ei tee. Populaarne on s\u00fc\u00fcdistada k\u00f5ikides probleemides Ungari ja Slovakkia valitsust, aga nende avalik vastuseis m\u00f5nele sanktsiooniettepanekule v\u00f5i tahtmatus loobuda Venemaa gaasi ja nafta kasutamisest on mugav viigileht teistelegi. On normaalne, et riigid keskenduvad oma huvide kaitsmisele ja ettev\u00f5tete toetamisele, ent see teeb ELi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistest paraja lehmakauplemise. Samas tahaks m\u00f5ne uudise peale \u2013 n\u00e4iteks Prantsusmaa ja Saksamaa \u00fchiste relvas\u00fcsteemide arendamise pideva takerdumise kohta \u2013 lihtsalt s\u00fcgavalt ohata.<\/p>\n

Veelgi olulisem on aga areng, mis on diplomaatilisel tasandil toimunud Trumpi Valgesse Majja taasasumise j\u00e4rel. Eesti v\u00e4lispoliitiline suund on alates iseseisvumise taastamisest l\u00e4htunud kahest p\u00f5him\u00f5ttest: mitte kunagi enam \u00fcksi ning kui sa pole laua taga, oled sa men\u00fc\u00fcs. ELi ja NATOsse kuulumine on meie jaoks kriitilise t\u00e4htsusega, et Euroopaga l\u00f5imuda ja julgeolek tagada, aga oma olemuselt on need organisatsioonid, mis v\u00e4hemalt formaalselt annavad suur- ja v\u00e4ikeriikide h\u00e4\u00e4lele sama suure kaalu. See poliitika t\u00f5stab v\u00e4iksemate tegijate t\u00e4htsust.<\/p>\n

J\u00e4llegi v\u00f5ib \u00f6elda, et Washingtoni soolo Kiievi ja Moskva vahel s\u00f5ja l\u00f5petamiseks, millele Euroopa valitsused j\u00e4rele jooksevad, on vaid tavalise olukorra taastumine. Suuri geopoliitilisi otsuseid kujundavadki suurv\u00f5imud. Eesti m\u00f5ju saab tugevdada selgitamise, veenmise, eeskuju n\u00e4itamise ja partnerite otsimisega, aga v\u00e4ikeriikide v\u00f5im rahvusvahelist poliitikat enda k\u00e4e j\u00e4rgi teha on piiratud. Samuti t\u00e4hendab l\u00e4\u00e4neriikide Ukraina-poliitika liikumine tahtekoalitsiooni tasandile, et saab k\u00f5rvale j\u00e4tta need Euroopa valitsused, kes \u00fcksnes jalgu j\u00e4rele vedades olid valmis Ukrainat toetama, ning v\u00f5tta juurde samameelseid riike, nagu Austraalia ja Jaapan. Aga ei saa eitada, et Eesti s\u00f5nal on v\u00f5rreldes t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algusaegadega praeguseks liitlaste seas v\u00e4hem kaalu.<\/p>\n

J\u00e4tkub Moskva venitamistaktika rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel, et sundida Ukrainat ja Euroopat j\u00e4releandmisi tegema. J\u00e4tkuvad ka alla artikkel 5 piiri j\u00e4\u00e4vad r\u00fcnnakud NATO riikide vastu, et panna proovile riigiinstitutsioonide v\u00f5imekus kriisiga hakkama saada, k\u00fclvata kaost ja l\u00f5hestada elanikkonda, eesm\u00e4rgiga n\u00f5rgendada v\u00f5i lagundada NATO ja Euroopa Liidu kollektiivseid julgeolekumehhanisme. Sellistes tingimustes j\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid Eesti v\u00e4lispoliitikale head \u00f5nne soovida.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Artikkel on algselt avaldatud Riigikogu Toimetiste detsembrikuu numbris. Ometi olime meie Kremli agressiooniks rohkem valmis kui L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riigid,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":70955,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,590,31,32,21,8130,28,29,95,19,25,23,24,262,22,20,5843,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-70954","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euroopa-liit","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kaitse-ja-julgeolek","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-ukraina","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-valispoliitika","31":"tag-venemaa","32":"tag-viimased-uudised","33":"tag-world","34":"tag-world-news","35":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115768614243307161","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70954","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=70954"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70954\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/70955"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=70954"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=70954"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=70954"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}