J\u00f5ulude ajal on paljudes peredes \u00fche traditsioonilise toiduna laual j\u00f5ulukapsas. Eesti toiduainetehnoloogi s\u00f5nul valmib parim j\u00f5ulukapsas puuk\u00fcttega ahjus potis. Karamelliseeritud magusates kapsastes pole tema s\u00f5nul aga alles midagi peale kalorite ja v\u00e4hki tekitavate \u00fchendite.<\/p>\n
J\u00f5ulukapsa valmistamiseks on v\u00f5imalusi palju. “See, kas tegu on praekapsaga, s\u00f5ltub sellest, kui palju seda \u00f5lis v\u00f5i rasvas kuumutada. Kui kapsast lihtsalt potis hautada, on see pigem keedu- ehk hapukapsas,” v\u00f5rdleb Tallinna Tehnika\u00fclikooli toiduainete ja jookide tehnoloogia vanemteadur Kaarel Adamberg.<\/p>\n
Praekapsa saamiseks kasutatakse rohkem rasva, et kapsad p\u00f5hja ei k\u00f5rbeks. “Praekapsas lastakse suhteliselt kuivaks ja sellel on karamellimaitse. Rasv ja karamellimaitse teevad sellest paljude lemmiku,” osutab Adamberg.<\/p>\n
K\u00fcll aga pole karamelliseeritud kapsas tema s\u00f5nul enam kuigi tervislik. “Hirmus k\u00f5rvetamine paneb suhkrud aminohapetega reageerima ja nii tekivad kantserogeensed \u00fchendid. Nende hulk on k\u00fcll v\u00e4ike v\u00f5rreldes s\u00fcte peal grillimisega, aga siiski \u2013 milleks seda teha?” arutleb ta.<\/p>\n
Hapukapsast saab valmistada mitut moodi. Hautatud hapukapsaste saamiseks tuleb lisada v\u00e4he vett ja kuumutada neid madalal tulel. Adambegi s\u00f5nul v\u00f5ib hautatud kapsale lisada veidi \u00f5li v\u00f5i rasva ja suhkrut. “\u00dcldiselt ilma suhkruta hapukapsad j\u00e4\u00e4vad v\u00e4ga hapud ja soojalt s\u00fc\u00fces tuleb hapu maitse eriti tugevalt esile,” selgitab ta. Kes kapsad hautamise ajal veega katab, s\u00e4ilitab hapukapsa algse maitse ja saab tulemuseks pigem hapukapsasupi.<\/p>\n
“Tegelikult peakski hapukapsast ilma lihata tegema. Liha on niigi palju j\u00f5ulutoitudes.”<\/p>\n
V\u00f5imalikult tervisliku j\u00f5ulukapsa saamiseks peakski seda Adambergi s\u00f5nul pigem keetma kui praadima. “Kui kapsast tasasel tulel hautada, s\u00e4ilivad selle head omadused. C-vitamiini kogus ei v\u00e4hene sel juhul kuigi palju: v\u00f5ib-olla 20 protsenti,” arutleb ta. C-vitamiinil aitab s\u00e4ilida kapsaste hapu keskkond. Soola ja suhkrut v\u00f5iks toiduainetehnoloogi s\u00f5nul aga tervislikku kapsasse panna pigem v\u00e4hem. Kes soovib sellisele kapsale rasva lisada, v\u00f5iks eelistada hanerasva.<\/p>\n
Kellel on kodus v\u00f5i maakodus aga puuk\u00fcttega ahi, saab hapukapsaid valmistada ka ahjupotis. “Nii on alguses tugevam kuumus ja osa vett aurustub. Siis vaikselt temperatuur langeb ja kapsad k\u00fcpsevad \u00fche kuni kolme tunniga pehmeks. See on parim variant j\u00f5ulukapsa tegemiseks,” s\u00f5nab Adamberg.<\/p>\n
Ta m\u00f6\u00f6nab, et linnakorteris on kapsast sellisel moel valmistada keeruline, sest hautamisaeg on pikk. Puuahjuga kodudes saab tema s\u00f5nul seevastu muude toimetuste taustale ahjupotti valmima panna mistahes pikemat hautamist vajavad toiduained.<\/p>\n
Kes loomseid saadusi ei tarvita, v\u00f5ib Adambergi s\u00f5nul valmistada kapsaid rasva asemel \u00f5liga. “V\u00f5ib ka poolakatelt eeskuju v\u00f5tta. Nemad panevad hapukapsa sisse erinevaid kuivatatud puuvilju, eesk\u00e4tt ploome, ja metsaseeni,” soovitab ta. Seentest v\u00f5iks sel juhul eelistada puravikke v\u00f5i m\u00e4nnriisikaid \u2013 soolaseeni tuleb enne leotada.<\/p>\n
Poola kapsaroog Bigo\u0161 kasutas Adambergi s\u00f5nul algselt \u00e4ra eelmise p\u00e4eva j\u00e4\u00e4ke, sh liha ja vorsti. Need saab aga v\u00e4lja j\u00e4tta. “Tegelikult peakski hapukapsast ilma lihata tegema. Liha on niigi palju j\u00f5ulutoitudes,” m\u00e4rgib Adamberg.<\/p>\n
P\u00f5hjamaine C-vitamiini pomm<\/p>\n
Hapukapsas kuulub Eesti k\u00f6\u00f6gis kullavaramusse, sest ajaloos oli kapsa hapendamine peamine v\u00f5imalus p\u00f5hjamaises kliimas talvel toidust C-vitamiini saada. L\u00f5una pool v\u00f5isid inimesed selleks s\u00e4ilitada n\u00e4iteks sidruneid v\u00f5i apelsine. Praegu vitamiiniallikatena tuntud mustad s\u00f5strad j\u00f5udsid Eestisse hilisematel sajanditel. “Pohlad, j\u00f5hvikad ja metsamarjad olid ka vanasti olemas, aga nende C-vitamiini hulk on suhteliselt v\u00e4ike, nagu ka \u00f5untes. Nii oligi kapsas siinses kliimas p\u00f5hiline,” t\u00f5deb Kaarel Adamberg.<\/p>\n
“Osa hapendamisel osalevaid baktereid v\u00f5ivad aidata kaasa ka heale soolebakterite koosluse ehk mikrobioota arengule.”<\/p>\n
Hapnemisel kasvavad kapsa sees piimhappebakterid. Sellel on bioloogiliselt kaks vormi: L- ja D-laktaat. M\u00f5lemad vormid on Adambergi s\u00f5nul keemiliselt sama koostisega, ent n-\u00f6 erineva k\u00e4elisusega ehk kujuga. “Inimene D-vormi ei omasta ning kui see imendub, v\u00f5ib see olla isegi toksiline. Meie organism toodab ja omastab L-laktaati, mis imendub suhteliselt kiiresti,” v\u00f5rdleb ta. Bakterid v\u00f5ivad tema s\u00f5nul seedetraktis D-vormi edasi lagundada ja gaase tekitada.<\/p>\n
Piimhappebakterid toodavad aga ka \u00e4\u00e4dikhapet ja hulganisti aroom\u00fchendeid, mis teevad Adambergi s\u00f5nul hapukapsad ahvatlevaks. Samad \u00fchendid kujundavad ka prae- v\u00f5i hautatud kapsa maitset. \u00a0“Osa hapendamisel osalevaid baktereid v\u00f5ivad aidata kaasa ka heale soolebakterite koosluse ehk mikrobioota arengule,” lisab toiduainetehnoloog.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"J\u00f5ulude ajal on paljudes peredes \u00fche traditsioonilise toiduna laual j\u00f5ulukapsas. Eesti toiduainetehnoloogi s\u00f5nul valmib parim j\u00f5ulukapsas puuk\u00fcttega ahjus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":70981,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,24217,36044,27249,36043,36041,20424,36045,5593,7861,36042],"class_list":{"0":"post-70980","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-hapukapsas","16":"tag-joulukapsad","17":"tag-joululaud","18":"tag-joulutoit","19":"tag-kaarel-adamberg","20":"tag-kapsas","21":"tag-praekapsas","22":"tag-tallinna-tehnikaulikool","23":"tag-tervislik-toitumine","24":"tag-toit-sook"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115768740365389323","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70980","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=70980"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/70980\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/70981"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=70980"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=70980"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=70980"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}