Teisip\u00e4eval suri 89-aastaselt Ameerika \u00dchendriikide n\u00e4itleja ja lavastaja Robert Redford. Filmilevitaja Timo Diener \u00fctles “Ringvaates”, et Redford oskas vaataja enda k\u00fclge naelutada.<\/p>\n
“Kui 89-aastaselt siit ilmast lahkuda, siis esimene asi, mida tuleb \u00f6elda, on h\u00e4sti elatud elu. See ei ole pisaratega lein, vaid kurbus suure inimese lahkumise \u00fcle. Eriti kui arvestada, mida ta suutis filmimaailmas nende aastak\u00fcmnete v\u00e4ltel korda saata,” lausus Diener. “Lisaks sellele, et ta oli seksis\u00fcmboli moodi inimene, oli ta ka t\u00f5siselt v\u00f5etav n\u00e4itleja, produtsent, lavastaja. V\u00f5ib-olla k\u00f5ige t\u00e4htsam saavutus tema elu jooksul oli see, et ta pani aluse iseseisva filmi esiletungile.”<\/p>\n
Redford alustas karj\u00e4\u00e4ri televisioonis, nagu paljud tema eakaaslased, ning j\u00f5udis hiljem Broadway lavale. “Kui sa n\u00e4ed v\u00e4lja nagu Robert Redford, siis sind varem v\u00f5i hiljem avastatakse. Kui sa n\u00e4ed v\u00e4lja nagu tavaline t\u00e4navakaupmees, siis v\u00f5ib-olla sinu l\u00e4bimurre annab ennast oodata, aga kui sa n\u00e4ed v\u00e4lja nagu Robert Redford, siis selle v\u00f5imaluse sa saad ja k\u00f5ik s\u00f5ltub sinust endast, kas sa j\u00e4\u00e4d pidama v\u00f5i mitte. See mees j\u00e4i pidama. Temas on mingi magnetism, mis naelutab tema k\u00fclge,” r\u00e4\u00e4kis Diener.<\/p>\n
Redfordi l\u00e4bimurdefilm oli 1969. aastal linastunud “Butch Cassidy and the Sundance Kid”. “Ta oli seal t\u00e4pselt see, kes ta oli k\u00f5ik need edasised aastak\u00fcmned. Arvestades seda, milline ta v\u00e4lja n\u00e4gi, kui s\u00e4rav ja karismaatiline, oli ta ekraanil tihti v\u00e4hese jutu mees. L\u00f5i karismaga. Paul Newman, kes oli tema kaasteeline ja kallis s\u00f5ber, pidi tema k\u00f5rval olema mees, kes kandis seda verbaalset poolt, pidi ta k\u00f5rval nalja tegema, pidi seda kergust pakkuma, aga tema lihtsalt l\u00f5i karismaga,” selgitas Diener.<\/p>\n
Redford saavutas tunnustust ka lavastajana. “Naljakas ongi see, et nii-\u00f6elda hinnatum karj\u00e4\u00e4r on tal siiski lavastajana. Oma deb\u00fc\u00fctfilmiga v\u00f5itis ta kohe parima lavastaja Oscari. Tema lavastatud film “Tavalised inimesed” (1980) v\u00f5itis ka parima filmi Oscari ja tekitas v\u00e4ikese pahameeletormi, sest see film nii-\u00f6elda v\u00f5ttis Oscari \u00e4ra Martin Scorsese filmilt “Raevunud h\u00e4rg”,” meenutas Diener.<\/p>\n
Kuigi Redfordi n\u00e4gu ja nimi olid kinopublikule alati tugev m\u00fc\u00fcgiargument, ei kasutanud ta seda oma lavastajakarj\u00e4\u00e4ris \u00e4ra. “Ta ise tihtilugu oma lavastatud filmides \u00fcles ei astunud, mis on selles m\u00f5ttes huvitav n\u00e4htus. Ta ei pidanud vajalikuks ennast esile t\u00f5sta, vaid palkas kuhugi rolli kellegi teise parema inimese tema arust, kus stuudio bossid oleks v\u00f5ib-olla lootnud n\u00e4ha teda ennast,” m\u00e4rkis Diener.<\/p>\n
2002. aastal p\u00e4lvis Redford au-Oscari panuse eest maailma filmikunsti arengusse. “See au-Oscar, mis talle m\u00e4\u00e4rati aastal 2002, see tuli ka Sundance’i instituudi ja filmifestivali rajamise eest. Alguse sai see enam-v\u00e4hem t\u00f6\u00f6tubadena, et aidata algajaid filmitegijaid nende ponnistustes ja ettev\u00f5tmistes ja puhuda neile tuult tiibadesse,” kirjeldas Diener.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul kasvas sellest algatusest aastate jooksul v\u00e4lja \u00fcks m\u00f5jukamaid s\u00f5ltumatu kino platvorme maailmas. “Sellest kasvaski suur kuulus festival, mille patrooniks ja eestk\u00f5nelejaks oli ta enam-v\u00e4hem surmani. Ja t\u00f5esti kui hakata kokku lugema neid \u00fcliolulisi filmitegijaid, kes on just sellelt festivalilt saanud oma esimese v\u00f5imaluse, siis k\u00f5ik need inimesed v\u00f5ivad otsapidi t\u00e4nada oma karj\u00e4\u00e4ri eest just Robert Redfordi,” lisas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Teisip\u00e4eval suri 89-aastaselt Ameerika \u00dchendriikide n\u00e4itleja ja lavastaja Robert Redford. Filmilevitaja Timo Diener \u00fctles “Ringvaates”, et Redford oskas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":711,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[91],"tags":[240,37,33,35,173,34,36,241,140,750,933],"class_list":{"0":"post-710","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-kuulsused","8":"tag-celebrities","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-kuulsused","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-robert-redford","18":"tag-timo-diener"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/710","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=710"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/710\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/711"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=710"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=710"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=710"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}