J\u00f5ule ei maksa v\u00f5tta kui meelelahutust, vaid kui \u00fchiskonda ja inimhinge tervendavat teraapiat, kirjutab Andres P\u00f5der.<\/p>\n
Vaid m\u00f5ni p\u00e4ev enne \u00fclemaalise j\u00f5ulurahu v\u00e4ljakuulutamist J\u00f5geval \u00f5nnestus \u00fcle-eestilise ohusireenide<\/a> v\u00f5rgustikku katsetamine. P\u00e4\u00e4steameti<\/a> s\u00f5nul k\u00e4ivitusid k\u00f5ik sireenid ning eelteavitus saadeti \u00fcle miljonile seadmele. Pasunate undamine j\u00f5udis minugi tuppa.<\/p>\n Midagi sarnast m\u00e4letan umbes kuuek\u00fcmne aasta eest. Kas seel\u00e4bi suureneb rahu v\u00f5i rahutus? Usun siiski, et rahu, sest julgeoleku kindlustamine on ratsionaalne tegevus, mis johtub vajadusest hingerahu j\u00e4rele. Kuid kas ka rahul endal on mingi m\u00f5ju ja meelevald?<\/p>\n 2022. aastal, mil algas t\u00e4iemahuline s\u00f5da Ukrainas, kirjutas spordireporter Ott J\u00e4rvela j\u00e4rgmist: “”Rahu, ainult rahu!” \u00fctles Karlsson Katuselt ikka ja j\u00e4lle V\u00e4ikevennale. Vahet polnud, kas plahvatamas oli aurumasin v\u00f5i tirriteeritud Majasokk. Paanikat parajalt paks mees oma parimais aastates ei sallinud ega endale lubanud. Ning l\u00f5i l\u00e4bi ja j\u00f5udis sihile vaatamata tehnilistele ja taktikalistele puudustele. Karlssoni suhtumine oli kartmatu.”<\/p>\n Sisemine rahu, millest siin jutt, muutis Karlssoni julgeks ja v\u00f5itmatuks. Vahel \u00f5nnestub see ka spordis, vahel s\u00f5jas, vahel meie argises eluv\u00f5ituses. Kobarkriiside keskel, vaimse \u00fclepinge olukorras, viha ja v\u00e4givalla vohades muutub see, kes leiab ja levitab rahu, lausa kangelaseks.<\/p>\n Vaimustusin koolipoisina r\u00fc\u00fctlitest, kelle ideaaliks oli kaitsta n\u00f5rgemaid: naisi, lapsi ja vanakesi. R\u00fc\u00fctellikkus t\u00e4hendab ju eelk\u00f5ige lugupidavust ja suuremeelsust, valmidust lahinguv\u00e4ljal vaenlasele armu anda, samuti vagadust ja aukartust Jumala ees.<\/p>\n Selline r\u00fc\u00fctel ei lase end k\u00f5igutada v\u00e4listest oludest v\u00f5i hetkemeeleoludest, ta juhindub sisemisest tasakaalust, stoilisest rahust, koosk\u00f5last oma missiooniga ja selles peitub tema tugevus.<\/p>\n Alles \u00f5pingute k\u00e4igus sain teda, et r\u00fc\u00fctlite, aadliv\u00f5sukeste ja hiljem d\u017eentelmenide kasvatus p\u00f5hineski olulisel m\u00e4\u00e4ral stoikute arusaamal, et \u00f5nnelik saab olla vaid see, kes suudab suhtuda k\u00f5igesse neutraalse \u00fcksk\u00f5iksusega, v\u00e4lja arvatud voorus, mis k\u00e4tkeb tarkust ja \u00f5iglust, mehisust ja arukust.<\/p>\n Ajal, mil \u00fchiskond n\u00e4eb vaeva, et t\u00f5rjuda s\u00f5japaanikat, sotsiaalset vastandumist ja vaenu, t\u00f6\u00f6-, kooli- v\u00f5i koduv\u00e4givalda, \u00e4revust ja hirmu tuleviku eest, v\u00f5iksid r\u00fc\u00fctellikkuse ideaalid, keskendumine hingerahule ja tasakaalukusele, olla oluliseks abivahendiks, kasv\u00f5i v\u00f5imena lugeda enne k\u00fcmneni v\u00f5i sajani, selle asemel et tormates toime panna m\u00f5ni rumal tegu. Stoikude k\u00e4sitlus rahust kui jumaliku tarkuse seisundist on heaks ettevalmistuseks rahu s\u00fcgavaima, eksistentsiaalse ja \u00fcleloomuliku olemuse m\u00f5istmiseks, mis peitub j\u00f5uluevangeeliumis.<\/p>\n Kuigi k\u00f5ik pingutused poliitilise, sotsiaalse ja vaimse turvalisuse tagamiseks on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rsed, p\u00fcsib k\u00fcsimus, kas neist piisab, et tagada hingerahu?<\/p>\n N\u00e4ib, et see polegi inimeste meelevallas. P\u00fcha Augustinus tunnistab oma “Pihtimustes” Jumalale: inquietum est cor nostrum, donec requiescat in Te \u2013 rahutu on meie s\u00fcda, kuni ta leiab rahu Sinus. Hingerahu kuivamatuks allikaks on s\u00f5num, et Jumal meid, ekslikke, patuseid ja surelikke inimesi oma Poja Jeesuse Kristuse l\u00e4bi enesega lepitab.<\/p>\n Siis ei ole me iial \u00fcksi, h\u00fcljatud ja t\u00e4htsusetud, s\u00fcndigu maailmas mis tahes. Jumal ise hoolib meist, aitab meid, tema armastus kingib ja kannab elu. Johannese evangeeliumis \u00fctleb Jeesus: “Rahu ma j\u00e4tan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile n\u00f5nda, nagu maailm annab. Teie s\u00fcda \u00e4rgu ehmugu ega mingu araks!”<\/p>\n Kas pole see positiivse m\u00f5tlemise l\u00e4htepunkt, headuse ankur? Niisiis ei maksa j\u00f5ule v\u00f5tta kui meelelahutust, vaid kui \u00fchiskonda ja inimhinge tervendavat teraapiat. Ja seda Jumala abiga.<\/p>\n