{"id":71075,"date":"2025-12-23T14:04:08","date_gmt":"2025-12-23T14:04:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/71075\/"},"modified":"2025-12-23T14:04:08","modified_gmt":"2025-12-23T14:04:08","slug":"prantsusmaa-kammitsetud-meelemuutus-diplomaatia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/71075\/","title":{"rendered":"Prantsusmaa kammitsetud meelemuutus \u2013 Diplomaatia"},"content":{"rendered":"

Euroopa Liidu k\u00f5rge v\u00e4lisesindaja Kaja Kallase<\/a> hinnangul on uute liikmesriikide vastuv\u00f5tmine 2030. aastaks t\u00e4idetav eesm\u00e4rk. Veelgi optimistlikum on laienemise volinik Marta Kos<\/a>, kelle s\u00f5nul v\u00f5iks Montenegro j\u00f5uda l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega l\u00f5pule 2026. aastal, Albaania selle j\u00e4rel, mis koos aasta v\u00f5i poolteist kestva ratifitseerimisprotsessiga senistes riikides v\u00f5iks t\u00e4hendada kaht uut liikmesriiki juba 2029. aastal. Neid kahte riiki peetaksegi k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemateks j\u00e4rgmisteks liitujateks.<\/p>\n

Selliste lootust t\u00e4is hinnangute taga on siiski palju aga-sid: esiteks ei tohiks ei Montenegro ega Albaania l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised enam kuidagi takerduda kas nende enda siseriiklike kivide v\u00f5i ELi riikide p\u00fcstitatud k\u00e4ndude taha. Teiseks peaks EL-27 otsustama, et parem on L\u00e4\u00e4ne-Balkani kandidaatriike vastu v\u00f5tta \u00fckshaaval kui k\u00f5ik koos \u2013 see elimineeriks ohu, et p\u00fc\u00fcdlikumad riigid j\u00e4\u00e4vad Serbia tahtmatuse varju.<\/p>\n

\n

Montenegrot ja Albaaniat peetaksegi k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemateks j\u00e4rgmisteks liitujateks.<\/p>\n<\/blockquote>\n

N\u00e4iteks Montenegro puhul oligi kuni 14. detsembril toimunud telefonik\u00f5neni president Jakov Milatovici ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni vahel ebakindel, kas Pariis kiidab heaks, et Montenegro saaks tippkohtumisel sulgeda k\u00f5ik viis praegu arutluse all olnud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste peat\u00fckki (kokku on neid 33 ja varem oli Montenegrol \u00f5nnestunud sulgeda seitse). RFE\/RLi andmetel<\/a> ei olnudki Prantsusmaal probleemi Montenegro pingutustega, vaid nad oleksid tahtnud n\u00e4ha teiste liikmesriikide seas suuremat j\u00e4releandlikkust Serbia suunal.<\/p>\n

Viimane on L\u00e4\u00e4ne-Balkani riikidest k\u00f5ige kahtlevam: kuigi ametlikult kandidaatriik, ei ole nad 2022. aastast edasi liikunud<\/a>, laveerides ise Euroopa ja Venemaa vahel ning olles sellega mitme praeguse riigi jaoks kopsu \u00fcle maksa ajanud. 3. peat\u00fcki avamist (majanduspoliitikaga seotud teemad) Serbia jaoks blokeerivad praegu Eesti, L\u00e4ti ja Leedu ning Bulgaaria, Horvaatia, Holland, Soome ja Rootsi.<\/p>\n

Prantsusmaal on Serbias m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed \u00e4rihuvid: p\u00e4rast 2010. aastal ELi ja Serbia vahel s\u00f5lmitud kaubanduslepingu j\u00f5ustumist on Prantsusmaa ja Serbia kaubavahetus kolmekordistunud. Mullu ostis Belgrad Prantsusmaalt 12 Rafale\u2019i h\u00e4vitajat, mis pehmendab Pariisi jaoks president Aleksandar Vu\u010di\u0107i v\u00e4lispoliitikat.<\/p>\n

\u201eEi-st\u201c tingimusliku \u201ejaa-ni\u201c<\/p>\n

Kolmandaks peaksid ELi riigid otsustama, et laienemisega edasi liikumise huvides tuleb loobuda liidu sees oluliste institutsionaalsete reformide tegemise eeltingimusest. Nimelt leiavad L\u00e4\u00e4ne-Euroopa suurj\u00f5ud, et Euroopa ei tohi j\u00e4\u00e4da halvatuks \u00fche v\u00f5i kahe skeptilise vastuh\u00e4\u00e4letaja t\u00f5ttu, iga veto\u00f5igusega liikme lisamine aga seda ohtu vaid suurendab.<\/p>\n

Selle probleemi ennetamiseks tuleks nende hinnangul hakata kvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamust (KHE) kasutama ka valdkondades, kus praegu valitseb \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse p\u00f5him\u00f5te: neist enim on t\u00e4helepanu saanud v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitilised k\u00fcsimused. Esitatud on ka teisigi institutsionaalsete reformide ettepanekuid, n\u00e4iteks volinike arvu v\u00e4hendamist ja liikuvast eesistumisest loobumist, aga just liikmesriikide veto\u00f5igus tekitab k\u00f5ige rohkem pingeid. Samas ei ole realistlik oodata, et l\u00fchiperspektiivis kujuneks muudatuste ellu viimiseks \u00fcksmeel. Selle eeln\u00f5ude s\u00e4testamine vaid l\u00fckkaks kandidaatide vastu v\u00f5tmise edasi m\u00e4\u00e4ramatusse tulevikku \u2013 s\u00f5ltumata sellest, kas ja kuidas edenevad reformid nende enda sees.<\/p>\n

J\u00e4llegi on Prantsusmaa heaks n\u00e4iteks riigist, mis proovib \u00fche kiviga tabada mitut k\u00e4rbest. Enne 2022. aastat suhtus Pariis laienemisse v\u00f5rdlemisi leigelt<\/a>: s\u00f5nades k\u00fcll toetavalt, aga tundes muret v\u00f5imaliku t\u00f6\u00f6j\u00f5u sisser\u00e4nde ja ELi valitsemisnormide lahjenemise p\u00e4rast. 2019. aastal \u00fctles Macron \u201cei\u201d P\u00f5hja-Makedooniale ja Albaaniale l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste avamiseks \u2013 otsus, mis j\u00e4ttis nende riikidega laienemisprotsessi pausile kuni 2022. aastani.<\/p>\n

Venemaa agressiooni t\u00f5ttu on Macron n\u00fc\u00fcd l\u00e4henenud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide v\u00e4lispoliitikale, mis peab ELi laienemist strateegiliselt oluliseks sammuks Venemaa m\u00f5ju piiramiseks. Samas n\u00e4eb Pariis institutsionaalseid reforme ELi sees v\u00f5tmena<\/a>, mis nende hinnangul t\u00f5staks ELi v\u00f5imekust v\u00f5tta vastu olulisi poliitilisi otsuseid ja selle kaudu liikuda edasi Euroopa strateegilise autonoomia saavutamise poole. \u00dches\u00f5naga, tooks l\u00e4hemale sellist poliitilist liitu, mis vastab Pariisi n\u00e4gemusele Euroopast kui globaalse m\u00f5juv\u00f5imuga tegutsejast.<\/p>\n

\n

Enne 2022. aastat suhtus Pariis laienemisse v\u00f5rdlemisi leigelt: s\u00f5nades k\u00fcll toetavalt, aga tundes muret v\u00f5imaliku t\u00f6\u00f6j\u00f5u sisser\u00e4nde ja ELi valitsemisnormide lahjenemise p\u00e4rast.<\/p>\n<\/blockquote>\n

See eeldab omakorda aga poliitilist kapitali, mida Macronil ei pruugi enam olla: Politico andmetel<\/a> seisis ta t\u00e4navu oktoobris vastu Euroopa \u00dclemkogu presidendi Ant\u00f3nio Costa ettepanekule laiendada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste peat\u00fckkide avamise ja sulgemise puhul kvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamuse kasutamist, mis j\u00e4taks veto\u00f5iguse vaid viimasele vastuv\u00f5tvale otsusele. Macroni \u00fcllatusliku vastasseisu taga n\u00e4hakse<\/a> just Prantsusmaa sisepoliitilist segadust, mis ei luba tal oma v\u00e4lispoliitilisi ambitsioone realiseerida.<\/p>\n

2007. aastal otsustas toonane president Jacques Chirac, et ELi edasine laienemine tuleb heaks kiita kas rahvah\u00e4\u00e4letusel v\u00f5i 3\/5 enamusega h\u00e4\u00e4letusel nii rahvusassamblees kui senatis. Arvestades, kui l\u00f5henenud on t\u00e4nase Prantsusmaa sisepoliitika kolme suure poliitilise bloki vahel, mis on takistanud valitsusel parlamendis isegi tavalise h\u00e4\u00e4lteenamuse saavutamist, on see Macroni jaoks sisuliselt k\u00e4ttesaamatu piir \u2013 ning v\u00f5ib-olla ka 2027. aastal ametisse astuva uue presidendi jaoks.<\/p>\n

Samas ei ole sugugi selge, et rahvah\u00e4\u00e4letusel prantslased laienemist toetaksid. T\u00e4navu septembris avaldatud Eurobaromeetri k\u00fcsitluste<\/a> j\u00e4rgi toetab 56% Euroopa kodanikest ELi laienemist. See varieerub k\u00f5rgest toetusest Rootsis (79%), Taanis (75%) ja Leedus (74%) kuni T\u0161ehhi ja Prantsusmaani, mille kodanikud on laienemise h\u00fcvede suhtes k\u00f5ige skeptilisemalt meelestatud: m\u00f5lemas riigis on vaid 43% elanikest ELi laienemise poolt. Sarnaselt teistele riikidele on prantslased valmis enim toetama Ukraina vastuv\u00f5tmist (48%), L\u00e4\u00e4ne-Balkani riikidest edestab teisi m\u00f5nev\u00f5rra Montenegro (40%), k\u00f5ik teised on leidnud umbes 35% elanikkonna heakskiidu.<\/p>\n

J\u00e4rgem\u00f6\u00f6da hoogu juurde<\/p>\n

Sellistes tingimustes on arusaadav, miks iga laienemisprotsessi edasi viivat sammu esitletakse Euroopa tasandil kui olulise verstapostini j\u00f5udmist. Selleks, et vaadata m\u00f6\u00f6da pealinnade vahel olevatest erimeelsustest, l\u00e4heneb Euroopa Komisjon protseduurile Prantsusmaa poolt 2019. aastal ette pandud<\/a> j\u00e4rkj\u00e4rgulise integratsiooni p\u00f5him\u00f5ttel: l\u00f5imides kandidaatriike selliste ELi programmidega, mida on v\u00f5imalik teha p\u00e4ris laienemise eel. N\u00e4iteks \u00fchinesid Albaania, Montenegro, P\u00f5hja-Makedoonia ja Moldova Euroopa panga\u00fclekannete raamistiku SEPAga t\u00e4navu oktoobris<\/a>. Komisjon loodab, et samm-sammult edasi liikumisega \u00f5nnestub neil tuua laienemisprotsessi piisavalt hoogu, et praegust momenti maha ei m\u00e4ngita.<\/p>\n

\n

Laienemine on \u00fcks keerukamaid Euroopa protsesse, mist\u00f5ttu kuni t\u00e4iemahulise s\u00f5jani Ukrainas peetigi seda tardunud poliitikaks. <\/p>\n<\/blockquote>\n

Samas v\u00f5ib selline j\u00e4rkj\u00e4rguline integratsioon t\u00e4hendada ka laienemise k\u00f5rvale alternatiivse tee loomist, millega \u2013 p\u00e4ris-\u00fchinemise poliitilise keerukuse t\u00f5ttu \u2013 v\u00f5iksid leppida nii liikmesriigid kui kandidaadid. M\u00f5neti v\u00f5ib sarnast v\u00e4hem integreeritud lahenduste otsimist n\u00e4ha ka Euroopa Poliitilise \u00dchenduse idees, mille Macron 2022. aastal v\u00e4lja kuulutas ning mille raames on t\u00e4naseks toimunud seitse tippkohtumist, aga mis on pakkunud v\u00e4he k\u00e4egakatsutavaid tulemusi.<\/p>\n

\u00dchel kaalukausil geopoliitilised kaalutlused, teisel sisepoliitilised piirangud, kolmandal reformide l\u00e4biviimine ja ELi seadusandluse \u00fclev\u00f5tmine kandidaatriikides, neljandal avalik arvamus \u2013 k\u00f5ik m\u00f5jutavad vastastikku \u00fcksteist. Laienemine on \u00fcks keerukamaid Euroopa protsesse, mist\u00f5ttu kuni t\u00e4iemahulise s\u00f5jani Ukrainas peetigi seda tardunud poliitikaks. Prantsusmaa on n\u00e4iteks riigist, mis on viimaste aastate jooksul pidanud korrigeerima oma suhtumist Venemaasse. See omakorda on neid muutnud avatumaks ka uute liikmesriikide vastuv\u00f5tmisele, mis siiski ei t\u00e4henda, et Pariisist ei v\u00f5iks taaskord pidur saada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Liidu k\u00f5rge v\u00e4lisesindaja Kaja Kallase hinnangul on uute liikmesriikide vastuv\u00f5tmine 2030. aastaks t\u00e4idetav eesm\u00e4rk. Veelgi optimistlikum on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":71076,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[13179,26,27,37,33,35,34,36,590,31,32,21,12928,28,29,95,19,25,23,24,22,20,5843,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-71075","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-balkan","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euroopa-liit","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-laienemine","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-valispoliitika","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115769262973064452","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71075","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=71075"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71075\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/71076"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=71075"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=71075"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=71075"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}