Haridus- ja teadusministeerium on praegu uuendamas k\u00f5rgkoolide tegevustoetuse tulemusn\u00e4itajatega seotud m\u00e4\u00e4rust. Mitme teise muudatuse juures soovib ministeerium loetellu lisada ka \u00fche uue tulemusn\u00e4itaja, mille abil suurendada noorte arvu, kel oleks v\u00e4hemalt \u00fcks k\u00f5rgharidus.<\/p>\n
Ministeeriumi k\u00f5rghariduse valdkonna juht Kristi Raudm\u00e4e \u00fctles, et mida rohkem on k\u00f5rgkoolil tulevikus esmakordseid l\u00f5petajaid, seda suurem on ka osakaal tulemusrahastusest.<\/p>\n
“Soovime k\u00f5rgkoole suunata selle eesm\u00e4rgi t\u00e4itmisele, et meil oleks v\u00e4hem erialase hariduseta inimesi. See tulemusn\u00e4itaja toetab haridusvaldkonna arengukava \u00fchte v\u00f5tmeindikaatoritest, kolmanda taseme haridusega 25-34-aastaste osakaal. 2035. aastaks on seatud siht, et 45 protsenti sellest eagrupist peaksid olema k\u00f5rgharidusega,” \u00fctles Raudm\u00e4e.<\/p>\n
Tallinna \u00dclikooli rektor T\u00f5nu Viik s\u00f5nas, et planeeritav uus tulemusn\u00e4itaja v\u00f5iks k\u00fcll suurendada k\u00f5rgharitud noorte osakaalu, kuid \u00fclikoolid peaksid hakkama vastuv\u00f5ttudes tegema siis eelistusi.<\/p>\n
“Selle n\u00e4itaja osakaal ei ole v\u00e4ga suur ja v\u00e4ga suur probleem see ei ole, aga kui \u00fclikool asuks seda n\u00e4itajat ellu viima selle n\u00e4itaja enda p\u00e4rast, siis peaks \u00fclikool vastuv\u00f5tus tegema vanuselisi eelistusi ehk siis ea j\u00e4rgi diskrimineerima. \u00dctlema, et sa oled selles vanusegrupis, sa saad sisse esmaj\u00e4rjekorras, sina oled juba j\u00e4rgmises vanusegrupis, me sind ei eelista, sest meie tulemusn\u00e4itaja j\u00e4rgi on parem kui me sind ei v\u00f5ta – vot see ei ole hea tulemus sellel tulemusn\u00e4itajal,” r\u00e4\u00e4kis Viik.<\/p>\n
Rakendusk\u00f5rgkoolide rektorite n\u00f5ukogu esimees Piret Viirpalu \u00fctles, et kuigi statistika j\u00e4rgi on rakendusk\u00f5rgkoolides v\u00e4ga suur hulk just esma\u00f5ppijaid, siis seesuguse tulemusn\u00e4itaja lisandumine v\u00f5ib takistada ka karj\u00e4\u00e4rip\u00f6\u00f6rajate ligip\u00e4\u00e4su haridusele. “Eriti v\u00f5ib-olla \u00f5petajakoolitusse v\u00f5i tervishoiu\u00f5ppekavadele rakendusk\u00f5rgkoolidesse, see hakkaks n\u00fc\u00fcd takistama nende ligip\u00e4\u00e4su k\u00f5rgharidusele,” lausus Viirpalu.<\/p>\n
Raudm\u00e4e s\u00f5nul k\u00f5rghariduse ligip\u00e4\u00e4setavus ohus pole. “V\u00e4ga sageli inimene ei vaja teistkordset bakalaureuse v\u00f5i magistrikraadi. V\u00f5ib-olla on olemas hoopis vastav t\u00e4ienduskoolitus v\u00f5i mikrokraadi \u00f5ppe v\u00f5imalus ehk t\u00e4iskasvanud \u00f5ppijale on neid \u00f5ppimisv\u00f5imalusi rohkem,” \u00fctles Raudm\u00e4e.<\/p>\n
Raudm\u00e4e lisas, et esialgse plaani j\u00e4rgi on uut tulemusn\u00e4itajat kavas rakendada 2027. aastast. “Olemegi seda tagasiside l\u00e4bi vaatamas ning seej\u00e4rel selgub ka, millise lahendusega me t\u00e4pselt edasi l\u00e4heme,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Nii Viik kui Viirpalu leiavad aga, et kui on soov uut tulemusn\u00e4itajat ikkagi kasutusele v\u00f5tta, tuleks see veel kord l\u00e4bi m\u00f5elda.<\/p>\n
“Ei karistaks k\u00f5rgkoole, kes avas\u00fcli ootavad karj\u00e4\u00e4rip\u00f6\u00f6rajaid, sest neid on teatud valdkondadesse, teatud erialadele v\u00e4ga-v\u00e4ga vaja,” \u00fctles Viirpalu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Haridus- ja teadusministeerium on praegu uuendamas k\u00f5rgkoolide tegevustoetuse tulemusn\u00e4itajatega seotud m\u00e4\u00e4rust. Mitme teise muudatuse juures soovib ministeerium loetellu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":52155,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,21,1014,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-71081","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-haridus","18":"tag-headlines","19":"tag-korgharidus","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115769310217604105","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71081","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=71081"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71081\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/52155"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=71081"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=71081"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=71081"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}