“Urmase vanem vend Margus oli 30-aastane, kui juhtus auto\u00f5nnetus. Poeg oli rekajuht. Tema unistus oli juba 5. klassis saada autojuhiks. Tema t\u00fctar oli vaid seitsmekuune, kui \u00f5nnetus juhtus. 14-aastasest alates on pojat\u00fctar minu juure elanud, sest tema ema ka lahkus,” meenutas Urmas Viilma ema \u00d5ilme aastate taguseid traagilisi s\u00fcndmusi. “Urmase nooremal vennal Andrusel lapsi ei ole. Mul on oma pere \u00fcle v\u00e4ga hea meel.”<\/p>\n
\u00d5ilme s\u00f5nul oli Margus spordipoiss ja Urmas pigem humanitaarsete huvidega. P\u00f5hikooli l\u00f5pus oli Urmas seda meelt, et v\u00f5iks \u00f5ppida n\u00e4itlejaks. Teine soov oli saada kokaks, sest talle meeldis s\u00fc\u00fca teha. “K\u00f5ik need soovid l\u00f5i aga \u00fchel hetkel pahupidi see, et tuli hoopis kutsumus minna kiriku\u00f5petajaks, see tuli \u00fcsna ootamatult minu ellu,” t\u00f5des Urmas.<\/p>\n
Sai endale ise isa valida<\/p>\n
\u00d5ilme oli kolmekuune, kui tema isa pere maha j\u00e4ttis ja minema kolis. \u00d5ilme r\u00e4\u00e4gib uskumatu loo, kuidas ta kolmeaastase t\u00fcdrukuna valis oma emale mehe ja endale suurep\u00e4rase isa. “Kui s\u00f5da l\u00f5ppes, saadeti s\u00f5durid maale appi. P\u00f5llul oli ka \u00fcks s\u00f5dur-autojuht, kelle juurde ma l\u00e4ksin ja \u00fctlesin talle: “Tule minu ema vaatama.” Ema on mulle r\u00e4\u00e4kinud, et vaatas k\u00f6\u00f6giaknast v\u00e4lja ja n\u00e4gi, et mina tulin k\u00e4est kinni \u00fche v\u00f5\u00f5ra s\u00f5duriga. Niimoodi ma t\u00f5in endale isa koju. Sain endale superisa, nad abiellusid, kui ma olin nelja-aastane. Kaks last s\u00fcndis veel meie perre,” meenutas \u00d5ilme.<\/p>\n
Kasuisa oli \u00d5ilme s\u00f5nul haruldane inimene, rahulik ja v\u00e4ga leebe, kes kaitses teda ka ema eest. “Vitsa pole me kunagi saanud, aga ema karistas meid vaikimisega, mis oli palju hullem. Emale meeldis ka tutistada, ma juba lapsena otsustasin, et mina ei tutista oma lapsi kunagi. Aga emalt \u00f5ppisin ka kellaaegadest ja kokkulepetest kinnipidamist,” s\u00f5nas \u00d5ilme.<\/p>\n
\u00d5ilme on kogu elu olnud v\u00e4ga hakkaja ja tegutseja ning Urmase s\u00f5nul oli ema ka see, kes v\u00f5ttis endale mehe. “Isa j\u00e4ttis sellise mulje, et tema oleks ilmselt elu l\u00f5puni olnud poissmees, kui ema poleks initsiatiivi enda k\u00e4tte v\u00f5tnud,” muheles Urmas.<\/p>\n
Isa T\u00f5nist meelitas \u00d5ilme alguses endaga rahvatantsu tantsima, millest mees kategooriliselt keeldus, hiljem viis noormehele kooli l\u00f5petamise puhul lilled. See sulatas l\u00f5puks mehe s\u00fcdame ja viis toreda, aastak\u00fcmneid kestnud \u00f5nneliku abieluni.<\/p>\n
Kui kodus oli s\u00e4risev olukord, kadus isa oma t\u00f6\u00f6tuppa suitsetama<\/p>\n
Urmas meenutas, et isa oli kuldsete k\u00e4tega mees, pikki aastaid t\u00f6\u00f6tas kombaini peal, mis tegi pojad v\u00e4ga uhkeks. “Isa pelgupaik ja rahupaik oli keldris asuv t\u00f6\u00f6koda, kus isa k\u00e4is t\u00f6\u00f6d tegemas, aga ka m\u00f5tteid m\u00f5lgutamas ja asju enda jaoks lahti m\u00f5testamas,” s\u00f5nas Urmas.<\/p>\n
Kuna isa ei tahtnud teatris k\u00e4ia, oli Urmas ema teatrikaaslaseks juba p\u00f5hikoolist alates. “Sellest mu humanitaarhuvid ka alguse said, need on tulnud ema poolt.”<\/p>\n
“Kuigi isal ja emal olid erinevad huvid, siis nad ei k\u00e4inud \u00fcksteisele n\u00e4rvidele. Nad olid head tantsupartnerid elus. Kui ma t\u00e4na m\u00f5tlen koduse d\u00fcnaamika peale, siis kui tekkis mingi s\u00e4risev olukord, siis isa kadus oma t\u00f6\u00f6ruumi, tegi seal suitsu, m\u00f5tles j\u00e4rele. Mis on minu jaoks oluline ja \u00fcle\u00fcldse peres oluline, ma m\u00e4letan leppimisi. Kui oli olnud mingisugune s\u00f5nas\u00f5da, m\u00e4letan seda, kui isa tuli ja muhedalt l\u00e4bi huumori lahendas asja \u00e4ra. See on h\u00e4sti oluline, et laps n\u00e4eb ka leppimismomente, see eeskuju on mul olemas ja p\u00fc\u00fcan seda j\u00e4rgida n\u00fc\u00fcd ka oma peres. Isa oli alati ka v\u00e4ga rahulik,” meenutas Urmas.<\/p>\n
Suguv\u00f5sas oli mitmeid traagilisi s\u00fcndmusi, kus elust lahkusid noored mehed<\/p>\n
\u00d5ilme t\u00f5des, et on p\u00fc\u00fcdnud l\u00e4bi elu ise leida tasakaalu, et taluda raskeid eluhoope. “Ma ise tasakaalustan end \u00e4ra. Ilma ravimiteta. Olen rahulik inimene, oskan end ise sundida rahulikuks. Raske hoop oli vanema poja kaotus, kui v\u00e4ike laps j\u00e4i j\u00e4rgi, kui tema abikaasa suri. Ma leidsin rahu kirikus. K\u00e4isin igal p\u00fchap\u00e4eval Keila kirikus, istusin k\u00f5ige viimasesse pinki, orel m\u00e4ngis ja ainult nutsin. Sain lasta k\u00f5ik selle endast v\u00e4lja, mis oli n\u00e4dalaga kogunenud, otseselt religioosne inimene ma pole kunagi olnud,” t\u00f5des \u00d5ilme.<\/p>\n
Kui vennaga \u00f5nnetus juhtus, oli Urmas juba kogenud kiriku\u00f5petaja. “Isa oleks v\u00f5ib-olla ka kirikuga l\u00e4hedasemaks saanud, aga isal oli p\u00e4rast poja surma jumalaga midagi klaarida. Mina olin selleks ajaks pidanud juba paljusid toetama ja lohutama ja tajusin sel momendil, et pean olema ka oma pere jaoks see, kes p\u00fc\u00fcab toetada ja hinge hoida, eriti v\u00e4rskelt leseks j\u00e4\u00e4nud vennanaist ja oma v\u00e4ikest ristit\u00fctart. Ema on sel puhul olnud tugevam. Ema vanem \u00f5de, minu t\u00e4di \u00d5ie oli kaotanud selleks ajaks \u00f5nnetult kaks noort poega. Samal moel l\u00e4bielamisi, noorelt minekuid, oli meie suguv\u00f5sas juba olnud, olime suguv\u00f5sas juba nende teemadega tegelenud ja siis tuli ka meie perre see keeruline ja raske aeg,” nentis Urmas.<\/p>\n
Isa jaoks oli \u0161okk, et poeg l\u00e4heb kiriku\u00f5petajaks \u00f5ppima<\/p>\n
Isal j\u00e4i Urmase s\u00f5nul elu l\u00f5puni jumalaga kana kitkuda. “Isa ei armastanud p\u00e4rast vanima poja surma eriti kirikus k\u00e4ia. See oli ka isa jaoks \u0161okk, kui ta sai teada, et ma l\u00e4hen kiriku\u00f5petajaks \u00f5ppima, poiss on lolliks l\u00e4inud, v\u00e4ike koht, k\u00f5ik teavad meie peret, ja n\u00fc\u00fcd \u00e4kki poiss keeras \u00e4ra. See on minu t\u00e4nane tagasipeegeldus isa k\u00e4itumisest ja m\u00f5tlemisest,” m\u00f5tiskles Urmas. “Aga mitte kunagi ta ei teinud mulle mingisuguseid etteheiteid.”<\/p>\n
Urmas meenutas hetke, kui ta p\u00e4rast venna \u00f5nnetusest kuuldes koju s\u00f5itis, isa keldris nutmas n\u00e4gi ja teda emmates isa mokaotsast \u00fctles talle, et kus see jumal siis n\u00fc\u00fcd oli. “See on ainus moment, kus ma tajusin etteheidet, aga see ei olnud mulle etteheide, vaid pigem selline, et \u00fctle n\u00fc\u00fcd, sina ju peaks teadma,” s\u00f5nas Urmas. “Eks me nendel teemadel r\u00e4\u00e4kisime ka, aga isa pigem sulgus endasse. Aga niikaua, kui inimesel on jumalaga midagi klaarida, on k\u00f5ik h\u00e4sti, see suhe on olemas, jumal m\u00f5istab ja saab aru.”<\/p>\n
Urmas meenutas, et tal ei ole olnud konkreetset p\u00f6\u00f6rdumishetke v\u00f5i s\u00fcndmust jumalaga seoses. “Saue koolis oli direktor Jaan Palumets, kes t\u00f5i \u00f5ppekavasse uue aine nimega kultuurilugu ja kutsus seda ainet andma Keila kiriku\u00f5petaja Jaan Jaani. \u00dchel hetkel sain aru, et mingi paralleelne maailm on kogu aeg olemas olnud, aga see ei ole kunagi meie koju j\u00f5udnud. \u00dchel hetkel hakkasin m\u00f5tlema, kas ma ise \u00fcldse usun jumalasse.”<\/p>\n
Urmas l\u00e4ks terveks suveks kirikuaeda t\u00f6\u00f6le, et k\u00f5rvalt vaadata, mis elu kirikus elatakse. “Tegin iseendaga kokkuleppe, et hea k\u00fcll, jumal, kui sa oled olemas, ma olen n\u00f5us sinusse uskuma, nii kaua kui asi l\u00e4heb jamaks, ja ma n\u00e4en, et sind ei ole. Siiamaani ei ole jamaks l\u00e4inud, et ma peaks jumalas kahtlema. \u00dchel unetul kevadisel \u00f6\u00f6l tuli kuskilt m\u00f5te, et ma pean \u00f5ppima kiriku\u00f5petajaks,” meenutas Urmas. “Ma viskasin selle m\u00f5tte peast, sest see tundus nii totter. Aga see m\u00f5te ei lasknud mind enam lahti, ma ei julgenud sellest kellelegi r\u00e4\u00e4kida.”<\/p>\n
Kuna Urmas enda s\u00f5nul ei k\u00e4itunud nagu marut\u00f5bine, r\u00e4\u00e4kis endiselt inimestega nagu vanasti normaalselt juttu, siis k\u00f5ik laabus.<\/p>\n
Ootas isaks saamist kaheksa pikka aastat<\/p>\n
Enda perest r\u00e4\u00e4kides t\u00f5i Urmas v\u00e4lja, et nende peres ei ole meestet\u00f6id ega naistet\u00f6id. “Teeb see, kes saab,” t\u00f5i Urmas v\u00e4lja. “Me suhtleme omavahel v\u00e4ga tihedalt.”<\/p>\n
Alkoholiga pole Urmase perel kunagi probleeme olnud “Mina otsustasin, et ma ei tarvita mitte kunagi nii palju alkoholi, et k\u00f5rvalseisja saaks aru, et ma olen alkoholi tarvitanud. See on olnud minu printsiip, mida ma olen j\u00e4rginud,” t\u00f5des Urmas.<\/p>\n
Isaks saamist ootas Urmas oma abikaasa Eglega kaheksa aastat. “Me olime teadlikult valmistunud lapse saamiseks, aga see v\u00f5ttis aega kauem, kui me arvasime. Last ei tulnud. K\u00e4isime arstide juures ja iga kord, kui ema juures k\u00e4isime, ta uuris, millal ma siis vanaemaks saan. T\u00e4na ta v\u00f5ib-olla saab aru, et tol momendil see k\u00fcsimus v\u00f5is olla meile isegi natuke valus. L\u00f5puks see laps meile ikkagi s\u00fcndis,” on Urmas t\u00e4nulik.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Urmase vanem vend Margus oli 30-aastane, kui juhtus auto\u00f5nnetus. Poeg oli rekajuht. Tema unistus oli juba 5. klassis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":71085,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[84],"tags":[37,33,35,173,34,36,2063,140,215,144,36093,19208],"class_list":{"0":"post-71084","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-muusika","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-kabi-ei-kuku","15":"tag-meelelahutus","16":"tag-music","17":"tag-muusika","18":"tag-oilme-viilma","19":"tag-urmas-viilma"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115769329792231330","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71084","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=71084"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71084\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/71085"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=71084"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=71084"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=71084"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}