J\u00f5ulun\u00e4dalal toob ETV vaatajateni erilised p\u00fchadepostkaardid k\u00fcmne Eesti kunstniku ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6meistri j\u00f5ulukuusest. Iga kuusk jutustab oma loo loodusest ja valgusest, meisterlikkusest ja taaskasutusest ning p\u00fchadega kaasnevast r\u00f5\u00f5must ja rahust.<\/p>\n
L\u00e4bi p\u00fchade tuletavad v\u00e4ikesed kunstiteosed meelde, et j\u00f5ulud s\u00fcnnivad t\u00e4helepanust, loovusest ja koosolemisest. ETV j\u00f5ulukaardid on kummardus Eesti loojatele ja kutse hetkeks aeg maha v\u00f5tta ning lasta p\u00fchade meeleolul end kanda.\u00a0<\/p>\n
Kunstnik Kerttu Siplane, j\u00f5ulukroon “Kuusk”<\/p>\n
\u00d5huline j\u00f5ulukroon on loodud talvise p\u00f6\u00f6rip\u00e4eva ja valguse tagasituleku t\u00e4histamiseks. Pilliroost ja kasutatud paberimassist okste ja lumehelvestega kroon loob peene varjudem\u00e4ngu, mida rikastab mica kuldne helk. Rahulikku ja pidulikku meeleolu loov rookroon s\u00fcmboliseerib head \u00f5nne ja kaitset.<\/p>\n
Metallikunstnik Nils Hint “Harilik kuusk (Picea abies)”<\/p>\n
Kuigi tegu on kunstkuusega, otsib sepp Nils Hint oma t\u00f6\u00f6s just ehtsust. Kuiv\u00f5rd kaubanduses m\u00fc\u00fcdavad t\u00e4iuslikult p\u00fcgatud j\u00f5ulupuud m\u00f5juvad ebaloomulikult korrap\u00e4raste ja k\u00fclmadena, on looduses kasvanud kuusk veidi k\u00f5ver ja lapergune \u2013 inimlik ja \u00e4ratuntav. Kaunis ebat\u00e4iuslikkuses tunneb autor \u00e4ra ka iseenda.<\/p>\n
Ehtekunstnik Jaan P\u00e4rn “H\u00f5bekuusk”<\/p>\n
Ehtekunstnik Jaan P\u00e4rna metallist k\u00f5rvar\u00f5ngas on oman\u00e4oline hooajaline vigur. Metallile lisatud hematiidist t\u00fcvi muudab t\u00f6\u00f6 elavamaks ning n\u00e4itab, kuidas ka k\u00fclm materjal v\u00f5ib p\u00fchade ajal soojust kanda. Selline kuusk v\u00f5ib ehtida nii j\u00f5ulupuud kui ka inimest.<\/p>\n
Nahakunstnikud Maarja Undusk ja Pille Kivihall “Ohkuusepuu”<\/p>\n
Nahakunstnike j\u00f5ulutervitus on kui killuke j\u00f5uluvalgust aastal\u00f5pu pimedusse.
Vanale raudstatiivile ehitatud kuusk on valminud keevasse vette pandud nahaj\u00e4\u00e4kidest ja teise maailmas\u00f5ja eelsest taimpaknaharibast. Keevas vees t\u00f5mbub nahk krussi ja keerdu ning vahetult p\u00e4rast v\u00e4lja v\u00f5tmist saab nahakrunne veel painutada, enne kui vorm l\u00f5plikult p\u00fcsima j\u00e4\u00e4b. Kuuse nahkdetailid on valmistanud Pille Kivihall, ajaloolise naharibaga t\u00f6\u00f6tas ning kuuse ehitas ja kujundas Maarja Undusk. J\u00f5ulupuu haljendab kolmekuningap\u00e4evani Katariina Gildi nahastuudios. \u00a0<\/p>\n
Florist Inno Joonas “\u00d5itsev j\u00f5ulupuu”<\/p>\n
Florist Inno Joonase lilleline j\u00f5ulupuu r\u00e4\u00e4gib kaduvusest ja kestvusest. Kui lilled n\u00e4rbuvad ja k\u00fc\u00fcnladki p\u00f5levad l\u00f5puni, j\u00e4\u00e4vad armastus ja l\u00e4hedus, mida p\u00fchade ajal loome, alati alles. Ehitud j\u00f5ulupuu v\u00f5i kuuseokstest ise tehtud p\u00e4rg ei ole pelgalt kodukaunistused, vaid ruum, mis hoiab inimesi koos ja tuletab meelde, et j\u00f5ulude s\u00fcda on jagatud hetkedes.<\/p>\n
Moekunstnik Anu Hint “Valged j\u00f5ulud”<\/p>\n
Moekunstnik Anu Hinti valge kuusk on s\u00fcndinud h\u00e4davajadusest \u2013 lund j\u00e4\u00e4b aina v\u00e4hemaks ning valged j\u00f5ulud tuleb iga\u00fchel endal luua. Kapis seisma j\u00e4\u00e4nud villatrikotaa\u017eist ja papist \u0161abloonidest s\u00fcndinud kokkupandav kuusk on kaunistatud heegeldatud lumehelbeid meenutavate detailidega. Ise loodud kuuse saab igal aastal uuesti kokku panna ja kaunistada uute ehetega.<\/p>\n
Klaasikunstnik Kati Kerstna “Valguse m\u00e4ng”<\/p>\n
Klaasikunstnik Kati Kerstna kuusk s\u00fcnnib klaasi j\u00e4\u00e4kidest – ribadest, mis muidu sulatataks uuesti \u00fcmber. Lisades v\u00e4rvi, valgust ja peegleid, loob ta maagilise paralleeluniversumi, kus klaas m\u00e4ngib valgusega. Pimedal ajal on valguskunst just see, mida k\u00f5ik vajame ja mida r\u00f5\u00f5muga autor ka teistega jagab.<\/p>\n
Keraamik Triin P\u00f5llmaa “J\u00f5ulukeerud”<\/p>\n
Keraamik Triin P\u00f5llmaa j\u00f5ulukuusk koosneb kunstniku igap\u00e4evasest loomingust:\u00a0 kruusidest ja vaagnatest. “J\u00f5ulukeerud” on \u00f5huline ja m\u00e4nguline installatsioon, kus vormide kergus, valgus ja pehmed varjud loovad piduliku meeleolu ning t\u00f5stavad tarbeesemed riiulilt ruumi keskmesse.<\/p>\n
Tallinna teeninduskooli \u00f5pilased Doris Puur, Katarin Heinmaa, Piret P\u00e4rna “Lumine j\u00f5uluootus”<\/p>\n
Piparkoogist kuuseke s\u00fcmboliseerib lumeootust pimedal talveajal. Maitsvast taignast ja magusast glasuurist valminud kuusk kasvas Tallinna teeninduskooli \u00f5pilastel v\u00e4lja koolitunnist, kus k\u00fcpsetati piparkoogimehikesi. Miks mitte luua ka suur j\u00f5ulupuu? Tulemus on soe, m\u00e4nguline ja isu\u00e4ratav j\u00f5ulutervitus.<\/p>\n
Tallinna ehituskooli tisleri eriala \u00f5pilased “M\u00e4nnipuust kuusepuu”<\/p>\n
\u00d5pilaste loodud kuusk on valminud m\u00e4nnipuust. Materjalist, mida tislerid eelistavad selle tugevuse t\u00f5ttu. Lipp lipi peale ja lapp lapi peale ladudes s\u00fcndis osavate k\u00e4te ja vilunud t\u00f6\u00f6meeste koost\u00f6\u00f6s oman\u00e4oline j\u00f5ulupuu, mille taga on ka varasemate aastate kogemus ja \u00fchine meistrit\u00f6\u00f6 r\u00f5\u00f5m.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"J\u00f5ulun\u00e4dalal toob ETV vaatajateni erilised p\u00fchadepostkaardid k\u00fcmne Eesti kunstniku ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6meistri j\u00f5ulukuusest. Iga kuusk jutustab oma loo loodusest…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":71155,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,258,31,32,21,34011,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-71154","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-etv","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-joulukaart","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115769786009828748","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71154","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=71154"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71154\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/71155"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=71154"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=71154"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=71154"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}