Taeva kaitse: ballistiliste rakettide vastane \u00f5hut\u00f5rje Euroopas<\/p>\n
Finn-Niklas Br\u00fcnner, RKK endine praktikant<\/p>\n
Konfliktid Ukrainas ja Iisraelis on n\u00e4idanud ballistiliste rakettide keskset rolli t\u00e4nap\u00e4eva s\u00f5japidamises ning nendevastase kaitse olulisust relvaj\u00f5udude elluj\u00e4\u00e4mis- ja vastupanuv\u00f5ime suurendamisel ning vaenlase halvamisr\u00fcnnete \u00e4rahoidmisel.<\/p>\n
USA on olnud selles vallas Euroopa peamine tarnija, eelk\u00f5ige tipptaseme ja suurema lennukaugusega ballistiliste rakettide vastase kaitse puhul. N\u00fc\u00fcd p\u00fc\u00fcab USA aga v\u00e4hendada oma rolli Euroopa julgeoleku tagajana, samal ajal kui oht sattuda Venemaaga relvastatud konflikti on viimaste aastak\u00fcmnete suurim. Venemaal on aga taas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne arsenal erineva lennukauguse ja v\u00f5imekusega ballistilisi rakette, mis k\u00f5ik suudavad kanda nii tava- kui ka tuumarelvi.<\/p>\n
Euroopa on tunnistanud vajadust suurendada omaenda ballistiliste rakettide vastase kaitse v\u00f5imekust, kuid see pole sugugi nii lihtne.<\/p>\n
Euroopa peaks leppima vajadusega eraldada palju rohkem raha, et kiiresti laiendada tugevdatud raketit\u00f5rjestruktuuri, mis \u00fchildub NATO integreeritud \u00f5hu-, raketit\u00f5rje ja ballistiliste rakettide t\u00f5rje raamistikuga. Euroopa riigid peaksid veel:<\/p>\n
- \n
- * hankima \u00f5hu- ja raketit\u00f5rjes\u00fcsteeme \u00fchiselt, et v\u00e4hendada hanke- ja tegevuskulusid;<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- * parandama koostalitlusv\u00f5imet, et kiiresti luua mitmekihiline kaitse;<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- * \u00fchiselt kavandama ja ehitama ulatusliku maapealsete ja kosmoses asuvate sensorite v\u00f5rgustiku, et parandada Euroopa olukorrateadlikkust ja varajase hoiatamise v\u00f5imekust;<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- * t\u00e4iendama etapiviisilist kohanemisraamistikku Euroopa merep\u00f5histe efektorite ja sensoritega, et tugevdada Euroopa kaitset ja n\u00e4idata \u00fcles suuremat p\u00fchendumust Atlandi-\u00fclesele julgeolekule;<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- * tugevdama ballistiliste rakettide vastases kaitses koost\u00f6\u00f6d Ukrainaga ja looma \u00fchise anal\u00fc\u00fcsi-, v\u00e4lja\u00f5ppe- ja hariduskeskuse, mis v\u00f5iks aluseks v\u00f5tta Poola-Ukraina droonit\u00f5rje partnerluse;<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- * tugevdama ballistiliste rakettide potentsiaalsete sihtm\u00e4rkide passiivset kaitset;<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- * j\u00e4tkama osana NATO rotatsioonilise \u00f5hukaitse mudelist raketit\u00f5rjes\u00fcsteemide paigutamist idatiivale.<\/li>\n<\/ul>\n
Veel on oluline meeles pidada, et ballistiliste rakettide t\u00f5rje ei ole imerohi, vaid kulukas ettev\u00f5tmine, milles v\u00f5ib tekkida k\u00fcllastumispunkt. Euroopa liitlased peavad leidma tasakaalu \u00fchest k\u00fcljest \u00f5hu- ja raketit\u00f5rje abil saavutatava, nurjumisele keskenduva heidutuse ja teisalt l\u00f6\u00f6giv\u00f5ime abil saavutatava, karistusele keskenduva heidutuse vahel. Ballistiliste rakettide vastase kaitse p\u00f5hifunktsioon on s\u00e4ilitada j\u00f5ud, mis suudavad ohu l\u00f5puks neutraliseerida. See kilp tagab l\u00f6\u00f6giv\u00f5ime ja hoiab \u00e4ra s\u00f5jalise juhtimise halvamise. Pikaajalises konfliktis annab vibulaskja ehk raketiheitja sihtimine parema tulemuse kui p\u00fc\u00fce t\u00f5rjuda igat noolt. Kui Venemaa ei saa loota vastase kahjutuks tegemisele ja v\u00f5ib eeldada koordineeritud reageeringut, on v\u00e4iksem t\u00f5en\u00e4osus, et ta alustab uut agressiooni.<\/p>\n
Loe edasi (inglise keeles): Shielding the Skies: European Ballistic Missile Defence<\/a><\/p>\n
Prantsusmaa kammitsetud meelemuutus<\/p>\n
Merili Arjakas, Diplomaatia peatoimetaja<\/p>\n
18.\u201319. detsembril suurt t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud Euroopa \u00dclemkogu eel toimus Br\u00fcsselis p\u00e4ev varem veel \u00fcks rahvusvaheline kohtumine: valitsusjuhid EL-27 ja kuuest L\u00e4\u00e4ne-Balkani riigist, kes, rohkem v\u00f5i v\u00e4hem p\u00fc\u00fcdlikult, taotlevad j\u00e4rgmisteks liikmesriikideks saamist \u2013 Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Montenegro, P\u00f5hja-Makedoonia ja Serbia.
Euroopa Liidu k\u00f5rge v\u00e4lisesindaja Kaja Kallase hinnangul on uute liikmesriikide vastuv\u00f5tmine 2030. aastaks t\u00e4idetav eesm\u00e4rk. Veelgi optimistlikum on laienemise volinik Marta Kos, kelle s\u00f5nul v\u00f5iks Montenegro j\u00f5uda l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega l\u00f5pule 2026. aastal, Albaania selle j\u00e4rel, mis koos aasta v\u00f5i poolteist kestva ratifitseerimisprotsessiga senistes riikides v\u00f5iks t\u00e4hendada kaht uut liikmesriiki juba 2029. aastal. Neid kahte riiki peetaksegi k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemateks j\u00e4rgmisteks liitujateks.<\/p>\nSelliste lootust t\u00e4is hinnangute taga on siiski palju aga-sid: esiteks ei tohiks ei Montenegro ega Albaania l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised enam kuidagi takerduda kas nende enda siseriiklike kivide v\u00f5i ELi riikide p\u00fcstitatud k\u00e4ndude taha. Teiseks peaks EL-27 otsustama, et parem on L\u00e4\u00e4ne-Balkani kandidaatriike vastu v\u00f5tta \u00fckshaaval kui k\u00f5ik koos \u2013 see elimineeriks ohu, et p\u00fc\u00fcdlikumad riigid j\u00e4\u00e4vad Serbia tahtmatuse varju.<\/p>\n
Loe edasi: Prantsusmaa kammitsetud meelemuutus<\/a><\/p>\n
Diplomaatia artiklite valik 2025<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/20250623131743-15a9296d_crop-1024x683.jpg\")
V\u00f5idup\u00fcha paraad P\u00e4rnus 23. juunil\u00a02025. Foto: vbl Ardi Hallismaa\/Kaitsev\u00e4gi<\/p>\nEesti on kaitstud ehk miks Narva ei ole j\u00e4rgmine<\/p>\n
Marek Kohv, RKK julgeoleku ja kriisikindluse programmi juht<\/p>\n
Kuigi geopoliitiline olukord Euroopas on Venemaa agressiooni t\u00f5ttu Ukrainas endiselt pingeline, p\u00fcsib Eesti julgeolek kindlatel alustel. Terviklik kombinatsioon Venemaa s\u00f5jalisest kurnatusest, NATO kollektiivkaitsest, Eesti enda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsest kaitsev\u00f5imest, t\u00f5husast luuret\u00f6\u00f6st ja regionaalsest koost\u00f6\u00f6st loob tugeva kaitsekilbi, mis minimeerib otsese s\u00f5jaohu Eestile.
Ei, Narva ei ole j\u00e4rgmine, sest enam pole aasta 2014 ja Eesti pole tolleaegne Ukraina. Narva on Eesti linn, mis asub Eesti territooriumil ning Eesti piir on kindlalt kaitstud. Olukorda, kus Eestisse imbuksid \u201erohelised mehikesed\u201c ei saa tekkida. Eesti-Vene piiriliikluse oluline piiramine alates 2022. aastast ja kehtestatud t\u00e4iendavad kontrollmeetmed nii Eestis kui ka Schengeni ruumis laiemalt teevad sellise stsenaariumi v\u00e4ga ebat\u00f5en\u00e4oliseks.<\/p>\nAllj\u00e4rgnevalt tahakski argumenteerida, miks Eestis on turvaline ja millised on need aspektid, mida tihti meie enda kodanikud, aga ka v\u00e4lismeedia arvesse ei v\u00f5ta.<\/p>\n
Loe edasi: Eesti on kaitstud ehk miks Narva ei ole j\u00e4rgmine<\/a><\/p>\n
Ressursipuudus ja s\u00f5da k\u00e4gistavad Venemaa majandust<\/p>\n
Kaupo Rosin, V\u00e4lisluureameti peadirektor<\/p>\n
S\u00f5jaliste kulutuste j\u00e4rsk t\u00f5stmine v\u00f5imaldas Venemaal luua m\u00f5neks ajaks illusiooni majanduse ning heaolu kasvust, mis on t\u00e4naseks l\u00e4bi saamas. Venemaa majandusvaldkonna otsustajad on l\u00e4hiaastatel keerulise dilemma ees \u2013 \u00fchelt pool ei ole l\u00f5putu s\u00f5jaliste kulutuste kasv riigile j\u00f5ukohane, teisalt on riigi majanduse struktuur ebaproportsionaalselt suure riikliku s\u00f5jalise n\u00f5udluse t\u00f5ttu tasakaalust v\u00e4lja viidud ning selle stabiliseerimine \u2013 st tsiviilmajanduse m\u00f5istliku osakaalu taastamine \u2013 kujuneks sisepoliitiliselt v\u00e4ga valusaks protsessiks.<\/p>\n
Loe edasi: Ressursipuudus ja s\u00f5da k\u00e4gistavad Venemaa majandust<\/a><\/p>\n
Karm julgeolekuaasta 2025 \u2013 mis ei tapa, teeb tugevamaks<\/p>\n
Kristi Raik, RKK direktor<\/p>\n
Maailm on Donald Trumpi USA presidendiks naasmise eel \u00e4revil ja liimist lahti. Vana, liberaalne reeglitel p\u00f5hinev maailmakord on katki ja paistab, et Trumpil pole v\u00e4hematki huvi seda parandada.<\/p>\n
Liberaalne kord t\u00e4hendab rahvusvahelises poliitikas eelk\u00f5ige toetumist normidele ja institutsioonidele. Selle asemel ootab meid ees turbulentne suurriikide vahelise v\u00f5imuv\u00f5itluse periood, kus maksab j\u00f5ud, mitte \u00f5igus. Tulevad taas moodi vanad m\u00f5isted nagu m\u00f5jusf\u00e4\u00e4rid; k\u00e4ib v\u00f5itlus selle \u00fcle, kes kontrollib strateegiliselt olulisi territooriume, maavarasid ja \u00fchendusteid.<\/p>\n
Loe edasi: Karm julgeolekuaasta 2025 \u2013 mis ei tapa, teeb tugevamaks<\/a><\/p>\n
Zelensk\u00f5i kantselei peamine s\u00f5jav\u00e4elane: Ukraina armeest v\u00f5iks saada Euroopa kilp<\/p>\n
Jaanus Piirsalu, ajakirjanik<\/p>\n
Ukraina sooviks, et Euroopa osaleks tulevikus palgamaksmises nende s\u00f5duritele, sest Ukraina relvaj\u00f5ud v\u00f5iksid olla Euroopale efektiivne kilp, \u00fctles Ukraina presidendi kantselei \u00fclema aset\u00e4itja, kuulsa 93. brigaadi endine \u00fclem kolonel Pavlo Palisa.<\/p>\n
- * j\u00e4tkama osana NATO rotatsioonilise \u00f5hukaitse mudelist raketit\u00f5rjes\u00fcsteemide paigutamist idatiivale.<\/li>\n<\/ul>\n
- * tugevdama ballistiliste rakettide potentsiaalsete sihtm\u00e4rkide passiivset kaitset;<\/li>\n<\/ul>\n
- * tugevdama ballistiliste rakettide vastases kaitses koost\u00f6\u00f6d Ukrainaga ja looma \u00fchise anal\u00fc\u00fcsi-, v\u00e4lja\u00f5ppe- ja hariduskeskuse, mis v\u00f5iks aluseks v\u00f5tta Poola-Ukraina droonit\u00f5rje partnerluse;<\/li>\n<\/ul>\n
- * t\u00e4iendama etapiviisilist kohanemisraamistikku Euroopa merep\u00f5histe efektorite ja sensoritega, et tugevdada Euroopa kaitset ja n\u00e4idata \u00fcles suuremat p\u00fchendumust Atlandi-\u00fclesele julgeolekule;<\/li>\n<\/ul>\n
- * \u00fchiselt kavandama ja ehitama ulatusliku maapealsete ja kosmoses asuvate sensorite v\u00f5rgustiku, et parandada Euroopa olukorrateadlikkust ja varajase hoiatamise v\u00f5imekust;<\/li>\n<\/ul>\n
- * parandama koostalitlusv\u00f5imet, et kiiresti luua mitmekihiline kaitse;<\/li>\n<\/ul>\n