Sisuturundus<\/p>\n
Rail Baltic Estonia<\/p>\n
2025. aasta l\u00f5puks on Rail Baltic \u2013 Balti riikide Euroopa raudteev\u00f5rguga \u00fchendamisele suunatud taristuprojekt \u2013 j\u00f5udnud Eestis otsustavasse etappi: ehituslepingutega on n\u00fc\u00fcd kaetud kogu p\u00f5hitrass Tallinnast Eesti\u2013L\u00e4ti piirini ning enam kui 100 kilomeetrit raudteed on aktiivses ehituses.<\/p>\n
870 kilomeetri pikkune Rail Balticu raudtee, mis kulgeb l\u00e4bi Eesti, L\u00e4ti ja Leedu Varssavisse ning rajatakse Euroopa standardr\u00f6\u00f6pmelaiusele, on alates 2025. aastast j\u00f5udnud intensiivsesse ehitusfaasi. Eestis katab trass 213 kilomeetrit ning valdav osa sellest on n\u00fc\u00fcdseks ehituslepingutega kindlustatud, samal ajal kui maade omandamine on l\u00f5pule viidud v\u00f5i \u00f5iguslikult tagatud umbes 86 protsendil trassist.
\u201e\u00dclemistest kuni Eesti\u2013L\u00e4ti piirini on kogu p\u00f5hitrass n\u00fc\u00fcd ehituslepingutega kaetud,\u201c \u00fctles Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets aasta l\u00f5pu pressibriifingul, r\u00f5hutades, et projekt on j\u00f5udnud faasi, kus see toimib j\u00e4rjepideva raudteekoridorina, mitte \u00fcksikute l\u00f5ikudena. S\u00f5lmitud on ligikaudu 1,1 miljardi euro v\u00e4\u00e4rtuses finantseerimiskohustusi, mis annab projektile pikaajalise kindluse.
Raudtee on kavandatud reisirongidele kiirusega kuni 249 km\/h ja kaubaveole kuni 120 km\/h ning see on v\u00f5imalus transpordiheitmete v\u00e4hendamiseks ja ka Balti riikide sidumiseks Kesk- ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopa majandusruumiga. 2026. aastal plaanib Eesti k\u00e4ivitada suuremahulised hanked P\u00e4rnu rahvusvahelise reisiterminali, Muuga kaubaterminali, \u00dclemiste veeremidepoo ning kogu raudtee liiklusjuhtimiss\u00fcsteemi rajamiseks.
\u201eNeed on komponendid, mis muudavad raudtee toimivaks transpordis\u00fcsteemiks, seovad majandusega ja inimeste igap\u00e4evaste liikumistega,\u201c \u00fctles Salomets. Lisaks tsiviiltranspordile on Rail Balticul ka strateegiline t\u00e4hendus. Raudtee kavandatakse suurema kandev\u00f5ime ja laiema veoprofiiliga kui tavap\u00e4rased Euroopa raudteed, v\u00f5imaldades kuni 25-tonniseid teljekoormusi.<\/p>\n
Rail Balticu ehituse edenemine on kiirenenud ka teistes Balti riikides. L\u00e4tis on alanud p\u00f5hitrassi ehitus l\u00f5unapoolsel l\u00f5igul Iecava piirkonnas ning Riia rahvusvahelise reisiterminali kandekonstruktsiooni valmimine on kavandatud 2026. aastaks, reisijate teenindamine peaks algama 2027. aastal. Leedus on aktiivses ehituses juba 77 kilomeetrit ja ehituslepingutega kaetud enam kui 110 kilomeetrit Rail Balticu p\u00f5hitrassi, sealhulgas suured sillad ja jaamataristu.
Eesti jaoks saavad l\u00e4hiaastad olema otsustavad, kui projekt liigub s\u00fcsteemide paigaldamise, testimise ja l\u00f5pliku kasutuselev\u00f5tu suunas k\u00fcmnendi l\u00f5pus. Salometsa s\u00f5nul on aga k\u00f5ige ebakindlam etapp juba seljataga.
\u201eVarem oli p\u00f5hik\u00fcsimus see, kas Rail Baltic \u00fcldse kunagi teoks saab,\u201c \u00fctles ta. \u201eN\u00fc\u00fcd on v\u00e4ljakutse elluviimine \u2013 keeruka piiri\u00fclese raudtees\u00fcsteemi \u00f5igeaegne valmimine ja see, et k\u00f5ik seda \u00fcmbritsevad s\u00fcsteemid oleksid valmis hetkeks, mil rongid liikuma hakkavad.\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sisuturundus Rail Baltic Estonia 2025. aasta l\u00f5puks on Rail Baltic \u2013 Balti riikide Euroopa raudteev\u00f5rguga \u00fchendamisele suunatud taristuprojekt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":71365,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,2268,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-71364","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-rail-baltic","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115772644607913419","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71364","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=71364"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71364\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/71365"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=71364"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=71364"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=71364"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}