{"id":71406,"date":"2025-12-24T07:19:09","date_gmt":"2025-12-24T07:19:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/71406\/"},"modified":"2025-12-24T07:19:09","modified_gmt":"2025-12-24T07:19:09","slug":"jaan-lahe-kuidas-raakida-jouludest-mittereligioossele-inimesele-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/71406\/","title":{"rendered":"Jaan Lahe: kuidas r\u00e4\u00e4kida j\u00f5uludest mittereligioossele inimesele? | Arvamus"},"content":{"rendered":"
\n

Ei tea, kuis jumalaga on mul asjalood, kuid vahel tundub keegi nagu aitab. Et sinuga, siin tohin olla koos, ja tunnen kuidas keegi suur meid paitab.<\/p>\n

Jaan T\u00e4tte, “Ma tahan olla \u00f6\u00f6”<\/p>\n<\/blockquote>\n

K\u00e4es on j\u00f5ulud, mille s\u00f5num kristlastele on, et Jumal on s\u00fcndinud Jeesuses inimeseks.<\/p>\n

Enamiku eestlaste jaoks ei ole j\u00f5ulud usup\u00fchad, vaid p\u00fchad, mille t\u00e4hendus on \u00fcldinimlik. Need on p\u00fchad, mil kaunistatakse oma kodud, s\u00fc\u00fcdatakse k\u00fc\u00fcnlad, tehakse kingitusi ja tuntakse heameelt koosolemisest oma l\u00e4hedastega.<\/p>\n

Loomulikult teavad k\u00f5ik, et j\u00f5ulude ajal meenutatakse Jeesuse s\u00fcndi ja ka seda, et teistpidi ulatuvad nende p\u00fchade juured eelkristlikusse aega ning on seotud meie kaugete esivanemate usundiga. Ei saa tahta, et inimesed, kes ennast kristlasteks ei pea ja kirikus ei k\u00e4i, m\u00f5tleksid j\u00f5ulude ajal Jeesuse s\u00fcndimisele. Kuid ka sellised inimesed igatsevad rahu ja r\u00f5\u00f5mu j\u00e4rele ja m\u00f5tlevad asjadest, mida v\u00f5iks nimetada igavikulisteks.<\/p>\n

Inimene on olend, kes suudab vaadata praegusest hetkest kaugemale ja k\u00fcsida k\u00fcsimusi, mis puudutavad tema tulevikku ja k\u00e4ivad asjade kohta, mis asuvad v\u00e4ljaspool meie tunnetuse piire.<\/p>\n

Ka mittereligioosne inimene v\u00f5ib esitada endale selliseid k\u00fcsimusi, nagu n\u00e4iteks “Kes on inimene ja milline on tema koht universumis?” “Mis on surm?” “Kas elul on mo\u0303te ja eesma\u0308rk ja kui on, siis mis see on?” “Mis saab inimesest pa\u0308rast surma?” “Miks on maailmas kurjus ja kannatused?” “Mida meil on vo\u0303imalik teada ja millele me vo\u0303ime loota?” Kus on inimese piirid ja mis on nende taga?”<\/p>\n

Ta ei lepi vastustega, mille aluseks on k\u00e4ibet\u00f5ed, kuid sageli ei rahuldu ta ka vastustega, mida pakuvad filosoofia ja usundid. Ja ometi usuvad paljud ka ennast “mittereligioosseteks” pidavad inimesed, et meie elul on m\u00f5te ja eesm\u00e4rk ning et meie maine eksistents ei ole absoluutne l\u00f5pp.<\/p>\n

Meie elu n\u00f5uab m\u00f5testatust ja on ka otsekui raamat, mis lihtsalt j\u00f5uab j\u00e4rge, sest paljud meie k\u00fcsimused j\u00e4\u00e4vad vastuseta, paljud probleemid lahendamata ja me tunneme sageli, et meie elu pealispinna all on veel midagi, mida me ei oska \u00f5ieti nimetadagi, kuid mis on v\u00e4ga oluline.<\/p>\n

Suurimaks takistuseks j\u00f5ulus\u00f5numi m\u00f5istmisele on t\u00e4nap\u00e4eval see, et sekulariseerunud \u00fchiskonnas ei k\u00f5neta enam kristlikud m\u00f5isted. N\u00f5nda on ka j\u00f5uluevangeeliumi v\u00f5tmem\u00f5istega, milleks on “Jumal.”<\/p>\n

Milline on Eesti inimeste suhe Jumalaga? Sotsioloogilised uuringud n\u00e4itavad, et v\u00f5rreldes m\u00f5ne teise Euroopa riigiga, nagu n\u00e4iteks Kreeka v\u00f5i Bulgaaria elanikega, on Eestis v\u00e4he neid, kes usuvad isikulisse Jumalasse. Ent see ei t\u00e4henda, et inimesed ei usuks sellesse, et on mingi k\u00f5rgem j\u00f5ud v\u00f5i v\u00f5im, mis m\u00f5jutab nii kogu universumit kui ka meie elu. Paljud seda uskuvad inimesed ei ole \u00fchegi usundi j\u00e4rgijad, kuid tegemist on uskumusega, mida peetakse spetsiifiliselt religioosseks.<\/p>\n

Paljud inimesed v\u00e4ldivad aga s\u00f5na “jumal” seet\u00f5ttu, et see s\u00f5na on nende jaoks negatiivselt laetud.<\/p>\n

On t\u00f5si, et Jumala nimel on tehtud palju kurja ja tehakse praegugi. Nii m\u00f5nigi riik on rakendanud ja rakendab praegugi m\u00f5istet “jumal” oma totalitaarse poliitilise ideoloogia vankri ette.<\/p>\n

Teistele v\u00f5ib Jumalast r\u00e4\u00e4kides kangastuda karikatuurne pilt pika habemega vanamehest, kes istub taevas ja kamandab inimesi. On inimesi, kes ei suudagi Jumalat teisiti ette kujutada. On m\u00f5istetav, et sellist Jumalat ei ole v\u00f5imalik t\u00f5siselt v\u00f5tta, veel v\u00e4hem aga uskuda. On m\u00f5istetav, et sellist “jumalat” nimetatakse muinasjutuolendiks, nagu seda tegi hiljuti ajakirjanik Krister Paris.<\/p>\n

Kurb on vaid see, et paljud inimesed arvavad, et sellist Jumalat \u00f5petab ka kristlik kirik. Kristlik teoloogia m\u00f5istab sellist jumalapilti mittekristlaste loodud karikatuurina.<\/p>\n

“Pole kahtlust, et kunagi muistsel ajal v\u00f5eti selliseid v\u00e4ljendeid s\u00f5na-s\u00f5nalt ja Jumalat kujutati t\u00f5epoolest inimese sarnasena.”<\/p>\n

On t\u00f5si, et Piiblis r\u00e4\u00e4gitakse sageli Jumalast nii, et v\u00e4gisi tekib kujutlus, et Jumal pole mitte ainult inimese kujuga (r\u00e4\u00e4gitakse ju tema k\u00e4test, palgest ehk n\u00e4ost jne), vaid ta ka m\u00f5tleb, tunneb ja tegutseb nagu inimene (ta vihastab, armastab, kahetseb tehtut jne). Pole kahtlust, et kunagi muistsel ajal v\u00f5eti selliseid v\u00e4ljendeid s\u00f5na-s\u00f5nalt ja Jumalat kujutati t\u00f5epoolest inimese sarnasena.<\/p>\n

Aja jooksul on aga inimese arusaam Jumalast muutunud. On j\u00f5utud t\u00f5demuseni, et see, keda me Jumalaks nimetame, erineb t\u00e4ielikult materiaalsest maailmast, mida uurivad teadused, mist\u00f5ttu Jumalat ei ole v\u00f5imalik kirjeldada nagu meeleliselt tajutavat objekti. Piiblis Jumala kohta tarvitatud v\u00e4ljendeid, mis k\u00f5nelevad Jumalast inimesega sarnasena, t\u00f5lgendab teoloogia piltide ja s\u00fcmbolitena, mis \u00fcksnes vihjavad millelegi, mis \u00fcletab inimliku kujutlusv\u00f5ime piirid ja j\u00e4\u00e4b viimselt \u00f6eldamatuks.<\/p>\n

Nii s\u00fcmboliseerib Jumala k\u00e4si Jumala aktiivsust ja tema n\u00e4ost r\u00e4\u00e4gitakse selleks, et teda ei peetaks ebaisikuliseks v\u00e4eks. Saksa-Ameerika teoloog Paul Tillich on \u00f6elnud lause, mis omal ajal v\u00f5is tunduda revolutsiooniline, kuid mis on t\u00e4nap\u00e4eva teoloogias saanud endastm\u00f5istetavuseks: “K\u00f5ik, mida saab \u00f6elda Jumala kohta, on s\u00fcmboolne. See v\u00e4ljend on ainus v\u00e4ide Jumala kohta, mis ise ei ole s\u00fcmboolne.”<\/p>\n

Briti teoloog, anglikaani piiskop John A. T. Robinson selgitab oma raamatus “Ausalt Jumala ees” (1963), et Jumalast ei ole kohane mo\u0303elda kui u\u0308hest ko\u0303ikvo\u0303imsast olendist maailma kohal, vaid ta on nii erinev ko\u0303igest loodust, et tavapa\u0308rased “isiku” ja “olendi” kategooriad ei ole talle kohandatavad.<\/p>\n

Robinson ei eita Jumala sealpoolsust, ent ta ro\u0303hutab, et seda ei tohiks mo\u0303ista ruumiliselt, st ei tohiks kujutada ette mingit meie maailma kohal paiknevat ruumilist “taevast maailma”, kus asub Jumal. Maailmapilti, mis na\u0308eb maailma u\u0308ksteise kohal paiknevate korrustena ja mille u\u0308lemisel korrusel ehk taevas paikneb u\u0308liolendina kujutletud Jumal, nimetab Robinson “supranaturalistlikuks”. Ta ei pea sellist maailmapilti spetsiifiliselt kristlikuks, vaid tavaliseks vanaaja maailmapildiks ning kutsub u\u0308les sellest kui iganenust ja ta\u0308napa\u0308eva inimesele mitte enam omasest loobuma.<\/p>\n

Robinsoni raamat \u0161okeeris ilmudes paljusid lugejaid. Enam ei \u0161okeeri see ilmselt kedagi, sest ka teoloogias on l\u00f6\u00f6nud l\u00e4bi arusaam, et t\u00e4nap\u00e4eva inimesele peabki Jumalast r\u00e4\u00e4kima “mittetraditsiooniliselt”.<\/p>\n

Nii seletab n\u00e4iteka juba nimetatud Paul Tillich, et Jumal on “nimetus selle kohta, mis inimest tingimatult puudutab”. Ta \u00fctleb, et see ei ta\u0308henda, et ko\u0303igepealt on olemas olend, keda Jumalaks nimetatakse ja siis ja\u0308rgneb no\u0303ue, et see peab inimest tingimatult puudutama. See ta\u0308hendab, et see, mis inimest tingimatult puudutab, muutub inimesele Jumalaks (vo\u0303i ebajumalaks) ja see ta\u0308hendab ka, et inimest saab tingimatult puudutada u\u0308ksnes see, mis on talle Jumalaks (vo\u0303i ebajumalaks).”<\/p>\n

Tillich ma\u0308a\u0308ratleb Jumalat meie “olemise alusena” vo\u0303i “olemise su\u0308gavusena.” Nii u\u0308tleb ta oma jutluses “Su\u0308gavusest”:<\/p>\n

\n

“Kogu olemise lo\u0303pmatu su\u0308gavuse ja ammendamatu aluse nimeks on Jumal. Toda su\u0308gavust mo\u0303eldakse so\u0303naga “Jumal”. ning kui see so\u0303na teile palju ei ta\u0308henda, siis teisendage see ja ko\u0303nelge oma elu su\u0308gavusest, oma olemise la\u0308htest, sellest, mis teid tingimatult puudutab, sellest, mida ilma mingite po\u0303iklemisteta vo\u0303tate to\u0303siselt.
Kui teete seda, siis vo\u0303ib-olla peate unustama mo\u0303ndagi, mida olete o\u0303ppinud Jumala kohta, vo\u0303ibolla koguni selle so\u0303na enda. Sest kui olete tunnetanud, et Jumal ta\u0308hendab su\u0308gavust, siis teate temast palju. Siis ei vo\u0303i te end enam pidada ateistiks vo\u0303i uskmatuks, sest siis te ei saa enam o\u0308elda vo\u0303i mo\u0303elda: elul pole mingit su\u0308gavust, elu on lame, olemine on ainult pealispind. U\u0308ksnes siis, kui saate viimast o\u0308elda ta\u0308iesti to\u0303siselt, olete te ateistid, muidu aga mitte. Kes teab midagi su\u0308gavusest, teab ka Jumalast.”<\/p>\n<\/blockquote>\n

Tillichi Jumala-ma\u0308a\u0308ratlused vo\u0303imaldavad pidada religioosseks ka inimest, kes ise ennast nii ei nimeta. Kes on \u00f5igupoolest mittereligioosne? Jah, suurem osa Eesti elanikest ei pea end \u00fchegi usundi j\u00e4rgijateks ja isegi nende hulgas, kes kuuluvad formaalselt m\u00f5nda usu\u00fchendusse (Eestis enamasti m\u00f5nda kirikusse), on paljud selliseid, kelle side tolle \u00fchendusega on kas v\u00e4ga n\u00f5rk v\u00f5i puudub \u00fcldse.<\/p>\n

Niguliste j\u00f5ulukuusk Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Samal ajal n\u00e4itavad Eestis tehtud uuringud, et inimesi, kes usuvad, et on olemas mingi k\u00f5rgem j\u00f5ud, mis m\u00f5jutab maailma ja elu ning et surmaga ei l\u00f5ppe k\u00f5ik, vaid inimene j\u00e4tkab mingil viisil oma eksistentsi ka p\u00e4rast surma, on rohkem kui meil k\u00f5igi usundite j\u00e4rgijaid kokku. Ometi on usk taolisse j\u00f5usse, nagu ka elu j\u00e4tkumine p\u00e4rast surma uskumused, mida v\u00f5ib nimetada “religioosseteks.”<\/p>\n

Olen veendunud, et kui l\u00e4htuda sellisest v\u00e4ga avarast jumalak\u00e4sitlusest, nagu seda esindab Tillich ja nagu seda esindavad paljud teisedki t\u00e4nap\u00e4eva teoloogid, ei ole ka j\u00f5ulude kristlik s\u00f5num enam mittekristlastele nii m\u00f5istetamatu.<\/p>\n

\u00dcldinimlikult v\u00f5iks seda s\u00f5nastada n\u00f5nda: on miski meist ja meie maailmast v\u00f5rratult suurem, mis m\u00f5jutab meie eksistentsi. Me ei suuda seda “miskit” k\u00fcll t\u00e4ielikult m\u00f5ista, vastupidi, suudame sellest haarata vaid killukest, me kobame nagu l\u00e4bi udu, kuid ometi annab taipamine tolle salap\u00e4rase “miski” reaalsusest meie elule uue vaatenurga ja m\u00f5testatuse.<\/p>\n

See t\u00e4idab meid r\u00f5\u00f5muga, sest vabastab meid meie piiratusest. Ja see ei ole vastuolus j\u00f5ulude kristliku t\u00e4hendusega, mis k\u00f5neleb meile sellest, et \u00fcletamatuks peetav vahesein ajaliku ja igavese, n\u00e4htamatu ja n\u00e4htava vahel on \u00fcletatud ja et inimkonna ees on avanenud otsekui uks, mille olemasolu ta varem ei n\u00e4inud. Selle ukse kaudu saab inimene v\u00e4ljuda oma poolikusest ja suletusest iseendasse, mida “kiriku keeles” nimetatakse patuks ning siseneda talle seni tundmatusse ruumi, milles ta kogeb tohutut r\u00f5\u00f5mu, sest ta on vaba k\u00f5igest, mis teda piirab ja piinab, r\u00f5hub ja l\u00f5hub.<\/p>\n

Selles “ruumis” n\u00e4eb ta k\u00f5ike seni tuttavat uue pilguga, sest ta ise on saanud sisemiselt uueks. Ta r\u00f5\u00f5mustab, et ta saab n\u00fc\u00fcd olla selline, nagu ta olla tahaks ja olla v\u00f5iks ja nagu ta oma sisimas olla igatseb: vaba, \u00f5nnelik ja terviklik.<\/p>\n

Eesti teoloog Uku Masing on nimetanud sellist kogemust “sisenemiseks Teise Maailma.” Ta ei m\u00f5tle selle all mitte elu p\u00e4rast surma, vaid midagi, mis on v\u00f5imalik juba siin ja praegu, sest j\u00f5ulude r\u00f5\u00f5mus\u00f5num \u00fctleb meile, et igavene on sisenenud ajalikku ja seep\u00e4rast ei ole maailm enam endine ka vaatamata siin valitsevale kurjusele ja kannatusele.<\/p>\n

Seda s\u00f5numit m\u00f5istavad k\u00fcllap k\u00f5ik, s\u00f5ltumata sellest, kas nad peavad end kristlasteks v\u00f5i mitte, sest neiski on igatsus s\u00fcgavama m\u00f5testatuse, vaimse vabaduse ja j\u00e4\u00e4va r\u00f5\u00f5mu j\u00e4rele. See igatsus \u00fchendab meid k\u00f5iki, nii “religioosseid” kui ka “mittereligiooseid”. H\u00e4id j\u00f5ule meile k\u00f5igile!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ei tea, kuis jumalaga on mul asjalood, kuid vahel tundub keegi nagu aitab. Et sinuga, siin tohin olla…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":71407,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,36192,12286,29033,28,29,19,36193,29032,25,23211,32897,23,24,22,33600,20,30],"class_list":{"0":"post-71406","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-jaan-lahe","19":"tag-joulud","20":"tag-kirik","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-paul-tillich","25":"tag-piibel","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-religioon","28":"tag-teoloogia","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-usk","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115773332846875614","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71406","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=71406"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71406\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/71407"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=71406"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=71406"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=71406"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}