Madala haridustasemega ehk keskhariduseta noori on seitsme protsendi v\u00f5rra v\u00e4hem kui kaheksa aastat tagasi, kuid viimasel neljal aastal on nende noorte osakaal p\u00fcsinud pea muutumatu. Suureneb aga muust rahvusest keskhariduseta noorte osakaal, selgub statistikaameti v\u00e4rsketest andmetest.<\/p>\n
Statististikamet anal\u00fc\u00fcsis haridus- ja noorteameti (harno) tellimusel madala haridustasemega 18\u201326-aastaste noorte osat\u00e4htsust viimase kaheksa aasta (2018\u20132025) jooksul. Madala haridustasemega noorena k\u00e4sitles anal\u00fc\u00fcs neid noori, kes ei ole omandanud keskharidust ega ole seda ka omandamas.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcsi autori Henry Lassi s\u00f5nul n\u00e4itavad viimase kaheksa aasta andmed, et madala haridustasemega noorte osakaal on v\u00e4henenud seitsme protsendi v\u00f5rra. K\u00f5ige k\u00f5rgem oli madala haridustasemega noorte absoluutarv ja osakaal 2018. aastal, kui neid oli kokku ligikaudu 21 000 (16,8 protsenti k\u00f5ikidest noortest). 2025. aastaks oli madala haridustasemega noorte arv j\u00f5udnud 19 500-ni (15,6 protsendini k\u00f5ikidest noortest).<\/p>\n
“Ehkki langus on v\u00e4ike, viitab madala haridustasemega noorte osakaalu v\u00e4henemine, et \u00fcha enam noori omandab keskhariduse,” \u00fctles Lass. Ta lisas, et keskhariduseta noorte osakaal oli k\u00f5ige v\u00e4iksem 2022. ja 2023. aastal.<\/p>\n
“Viimasel neljal aastal on madala haridustasemega noorte osa p\u00fcsinud aga \u00fcsna samal tasemel,” kommenteeris Lass.<\/p>\n
Hariduslik l\u00f5he naiste ja meeste vahel on v\u00e4henenud<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcs kinnitas hariduslikku l\u00f5het meeste ja naiste vahel. Madala haridustasemega meeste osakaal on k\u00f5rgem kui naiste oma: 2018. aastal oli madala haridustasemega 18\u201326-aastaste meeste osakaal 21,4 protsenti, naiste oma 12 protsenti.<\/p>\n
“Samas torkab silma, et kui keskhariduseta meeste osakaal vaadeldud perioodi jooksul v\u00e4henes, siis naiste hulgas on osakaal p\u00fcsinud pigem muutumatuna,” r\u00e4\u00e4kis Lass. “Kuigi ka 2025. aastal on madala haridustasemega noorte meeste osakaal naistest suurem, on hariduslik l\u00f5he v\u00f5rdlusaastate jooksul veidi v\u00e4henenud,” t\u00f5i Lass esile.<\/p>\n
Muudest rahvustest keskhariduseta noorte osakaal suureneb<\/p>\n
Rahvuste j\u00e4rgi vaadates paistab Lassi s\u00f5nul silma, et eestlaste hulgas on madala haridustasemega noorte osat\u00e4htsus kahanenud ning muust rahvusest noorte puhul on nende noorte osa kasvanud. N\u00e4iteks 2023. aastal oli neid noori eestlaste hulgas 15,7 ning 2025. aastal 14,8 protsenti.<\/p>\n
“Muust rahvusest noorte puhul on k\u00f5ige teravamat madala haridustasemega noorte osakaalu kasvu m\u00e4rgata ukrainlaste hulgas \u2013 2023. aastal oli neid ligikaudu k\u00fcmme protsenti ja 2025. aastaks juba 17,8 protsenti,” t\u00f5des Lass.<\/p>\n
“Ukraina noorte hulgas on madala haridustasemega noorte osat\u00e4htsus h\u00fcppeliselt t\u00f5usnud seoses mahuka sisser\u00e4ndega viimastel aastatel,” selgitas anal\u00fc\u00fctik. Kui 2018. aastal elas Eestis 1076 ukraina noort vanuses 18\u201326, siis 2025. aastaks oli ukraina noori juba ligi seitse korda rohkem ehk 7410.<\/p>\n
Madala haridustasemega vene noorte osakaal on kogu vaadeldava perioodi jooksul olnud k\u00f5rgem kui k\u00f5igi noorte peale kokku ning on t\u00f5usuteel. 2025. aastal on k\u00f5igist 18\u201326-aastastest venelastest madala haridustasemega 21,2 protsenti (noorte keskmine on 15,6 protsenti).<\/p>\n
“K\u00f5igist muudest rahvusest noorte puhul paistab silma \u00fcldisest oluliselt v\u00e4iksem osakaal madala haridustasemega noori, kuid ka nende seas on keskhariduseta noorte osa viimase paari aastaga hoogsalt t\u00f5usnud \u2013 2018. aastal 5,3 protsenti, 2023. aastal 7,4 protsenti ning 2025. aastal 10,2 protsenti,” kirjeldas Lass.<\/p>\n
K\u00f5igi vaadeldud aastate jooksul on k\u00f5ige suurem osakaal madala haridustasemega noori maapiirkondadest. N\u00e4iteks 2018. aastal oli maapiirkondades madala haridustasemega noorte osakaal 22,1 protsenti ning linnades 15 protsenti.<\/p>\n
“Keskhariduseta noorte osakaal on seal j\u00f5udsamalt langenud, j\u00f5udes 2025. aastaks 18,9 protsendini. Linnades on muutus olnud v\u00e4iksem,” m\u00e4rkis Lass. Ta selgitas, et maapiirkondades oli madala haridustasemega noorte osakaal k\u00f5rgem ja nii j\u00e4i ka rohkem ruumi osat\u00e4htsuse languseks. Samuti on maal elavate noorte arv viimase kaheksa aasta jooksul ligikaudu 3000 v\u00f5rra v\u00e4henenud.<\/p>\n
Lisaks t\u00f5i Lass v\u00e4lja, et v\u00e4ikelinnalistes ja maapiirkondades on madala haridustasemega noorte osakaal olnud \u00fchtlases languses, linnalistes piirkondades on viimasel kolmel aastal m\u00e4rgata aga m\u00f5ningast t\u00f5usu. “T\u00f5en\u00e4oliselt on keskhariduseta noorte osakaal linnalistes piirkondades p\u00f6\u00f6ranud viimastel aastatel t\u00f5usutrendi just sisser\u00e4ndajate, sealhulgas ukrainlaste elukohtade m\u00f5jul,” pakkus Lass v\u00e4lja v\u00f5imaliku selgituse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Madala haridustasemega ehk keskhariduseta noori on seitsme protsendi v\u00f5rra v\u00e4hem kui kaheksa aastat tagasi, kuid viimasel neljal aastal…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":7142,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,5636,5635,21,5634,28,29,19,25,2559,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-7141","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-haridus-ja-noorteamet","18":"tag-hariduslohe","19":"tag-headlines","20":"tag-keskharidus","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-statistikaamet","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7141","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7141"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7141\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7142"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7141"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7141"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7141"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}