J\u00f5ulus\u00f5num on s\u00f5num r\u00f5\u00f5must. Naeratamisest loobunu v\u00f5ib oma naeru tagasi saada. Muretseja v\u00f5ib muutuda t\u00e4nulikuks r\u00f5\u00f5mustajaks, kirjutab Jaan Tammsalu.<\/p>\n
Kas s\u00f5numil, millest k\u00f5nelevad kristlikud j\u00f5ulud ja mida kuulutatakse kirikutes, on veel inimestele midagi olulist \u00f6elda? \u00c4kki oleks aeg l\u00f5petada?<\/p>\n
Kord, ligi sajand tagasi, seda juba p\u00fc\u00fcti. Peterburis oli vahetult enne revolutsiooni 400 tegutsevat kirikut. Pool sajandit hiljem oli neist p\u00fchakodadena tegutsemas vaid 14. Paljud \u00f5hku lastud, teised muudetud spordisaalideks, ateismi muuseumiks ja muuks. Preestritestki saadi lihtsalt lahti. Osa lasti maha, teised pandi vangi, kolmandad saadeti Siberisse. L\u00e4ks aega ja paljud kirikud taastati p\u00fchakodadena, ehitati uusigi.<\/p>\n
Kristlus on p\u00fcsinud selles rahutus, muutlikus maailmas juba ligi 2000 aastat ja p\u00fcsib veelgi ja just seep\u00e4rast, et tal on igal ajal \u00f6elda midagi \u00e4\u00e4retult olulist, h\u00e4davajalikku.<\/p>\n
Blaise Pascal on kaugete aegade tagant esitamas ka meile kahte olulist k\u00fcsimust: “Mille peale sa \u00fcldse loodad, kui sul ei ole Jumalat. ja mida sa kardad, kui sul Ta on?” Neile k\u00fcsimustele oleks m\u00f5istlik igal inimesel vastata.\u00a0<\/p>\n
Kuid mis on j\u00f5ulus\u00f5numis olulist?<\/p>\n
Alustaks sellest, mis on kirjutatud j\u00f5uluevangeeliumisse. Evangelist Luukas k\u00f5neleb inglist, kes ilmub Petlemma v\u00e4ljal karjastele ja teatab neile Jumala Poja Jeesuse s\u00fcnnist. Ta alustab s\u00f5nadega: “\u00c4rge kartke!” Muide, sedasama \u00fctlevad inglid Piiblis mitmel korral, kui nad alustavad oma k\u00f5nelemist inimestega. Inglid on Jumala s\u00f5numitoojad ja tundub, et nende ilmumine v\u00f5ib inimestele hirmu peale ajada.\u00a0<\/p>\n
“\u00c4rge kartke!” \u00c4kki see on K\u00f5igev\u00e4elise s\u00f5num ka meile? K\u00fcllap oleks paljudele praegu seda kinnitust vaja, et meil pole vaja karta, pole vaja tunda halvavat hirmu. Kuhu ja millal j\u00f5uab s\u00f5da? Kuidas ma homme hakkama saan? Kuidas minu ja mu l\u00e4hedaste tervis vastu peab?<\/p>\n
Hirm v\u00f5ib olla halvav. Mured v\u00f5ivad meid matta. J\u00f5ulus\u00f5numis kuulutab ingel, et meil ei ole vaja karta. Ta ei teata, et majandus liigub edaspidi \u00fclesm\u00e4ge, pensionid, palgad t\u00f5usevad, hinnad langevad ja s\u00f5jad l\u00f5ppevad homme, haigused meid ei taba. Jumal ei luba seda. Ta ei t\u00f5ota ka omadele, Temasse uskujatele kannatustevaba elu, aga Ta lubab omadega olla igas hetkes ja igavesti. Ka kannatustes ja isegi surmas.<\/p>\n
“Kuhu meie naeratused kaovad? Kes meilt need r\u00f6\u00f6vivad? Miks me nii palju muretseme, kakleme, teiste tuju rikume?”<\/p>\n
Hiljuti taipasin \u00fcht tuttavat ingliskeelset j\u00f5ululaulu kuulates, et selles korratakse taas ja taas \u00fcht v\u00e4gevat lauset: “Kuna on j\u00f5ulud, v\u00f5ib inimene elada igavesti.” Mulle tundub, et v\u00e4ga paljud eestlased usuvad seda. Miks muidu tulevad v\u00e4ga paljud j\u00f5ulude ajal kirikutesse kuulama v\u00e4ga vana j\u00f5ulus\u00f5numit ja laulma vanu j\u00f5ululaule ja miks muidu minnakse sel ajal ka surnuaedadesse ja s\u00fc\u00fcdatakse seal oma armsate haudadel tuhandeid k\u00fc\u00fcnlaid.<\/p>\n
Kuna on j\u00f5ulud, v\u00f5ib inimene elada igavesti. Ta ei pea kartma ei seda elu ega selle l\u00f5ppu, sest see ei ole l\u00f5pp. Led Zeppelinil on \u00fcks raju laul, mille pealkiri on “Minu suremise ajal” (“In My Time of Dying”). Selles laulis Robert Plant: “Jumal, kui minu tiivad mind alt veavad, tule mulle vastu uue tiivapaariga ja vii mind koju!”\u00a0<\/p>\n
Ingel kuulutas kord karjastele: “Ma kuulutan teile suurt r\u00f5\u00f5mu…” \u00dches uuringus v\u00e4idetakse, et l\u00e4\u00e4ne heaolu\u00fchiskondades naeratavat inimesed keskmiselt 14 korda \u00f6\u00f6p\u00e4evas. Lapsed aga naeratavad 400 korda. Kuhu meie naeratused kaovad? Kes meilt need r\u00f6\u00f6vivad? Miks me nii palju muretseme, kakleme, teiste tuju rikume?<\/p>\n
J\u00f5ulus\u00f5num on s\u00f5num r\u00f5\u00f5must. Naeratamisest loobunu v\u00f5ib oma naeru tagasi saada. Muretseja v\u00f5ib muutuda t\u00e4nulikuks r\u00f5\u00f5mustajaks. Kuid kuidas? Karjastele kuulutati, et r\u00f5\u00f5mu p\u00f5hjus on \u00fches v\u00e4ikeses lapses, Jumala Pojas. Ja karjased l\u00e4ksid rutates, et seda last n\u00e4ha. Meiegi saame ehk minna. Veel saame. \u00c4kki leiame meiegi r\u00f5\u00f5mu? Mitte hetkelise r\u00f5\u00f5muvirvenduse, vaid suure ja j\u00e4\u00e4dava r\u00f5\u00f5mu. Ehk kaob meiegi hirm? Koos teistega lauldes vanu, ilusaid j\u00f5ululaule, kuulates r\u00f5\u00f5mus\u00f5numit lunastaja s\u00fcnnist ja paludes iseend ja oma armsad, ka lahkunud armsad, Jumala armastuse h\u00f5lma.<\/p>\n
\u00dcks m\u00f5te veel lisaks. Leidsin selle \u00fchest lihtsa eesti j\u00f5ululaulu viimastest ridadest: “Anna andeks, lepi \u00e4ra, siis su s\u00fcda s\u00e4rab ka”. Liiga palju tusameelt, kurbust ja isegi haigusi p\u00f5hjustab see, et inimesed ei suuda v\u00f5i ei oska andeks paluda ja andeks anda. Nad ei oska mingitele suhetele m\u00f5eldes panna m\u00f5ne miinuse k\u00f5rvale paljusid plusse, mis on ju ka olemas. “Igas hetkes peitub head ja halba”. Seda lauset on meile palju lauldud. Ka paljudes kiivakiskunud suhetes on olnud ju kunagi head.<\/p>\n
\u00c4kki andestaks, oleks t\u00e4nulik selle hea eest, mis on olnud ja siis v\u00f5ib juhtuda ime. Me leiame r\u00f5\u00f5mu ja andestuse Temalt, kes halastab halastajatele, armastab armastajaid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"J\u00f5ulus\u00f5num on s\u00f5num r\u00f5\u00f5must. Naeratamisest loobunu v\u00f5ib oma naeru tagasi saada. Muretseja v\u00f5ib muutuda t\u00e4nulikuks r\u00f5\u00f5mustajaks, kirjutab Jaan…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":71422,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,14317,12286,29033,28,29,19,25,23211,23,24,22,33600,20,30],"class_list":{"0":"post-71421","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-jaan-tammsalu","19":"tag-joulud","20":"tag-kirik","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-religioon","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-usk","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115773423168502309","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71421","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=71421"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71421\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/71422"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=71421"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=71421"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=71421"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}