Raamatukogu on oma olemuselt vabadust v\u00e4\u00e4rtustav asutus \u2013 kaitseb m\u00f5ttevabadust, tagab v\u00f5rdse juurdep\u00e4\u00e4su teabele ja \u00f5petab kriitilisi oskusi, sealhulgas kuidas leida usaldusv\u00e4\u00e4rset infot. Need on demokraatia t\u00f6\u00f6riistad, mille puudumine avab ukse manipulatsioonile ja desinformatsioonile. Raamatukogude tasuta \u00fcleriigiline k\u00e4ttesaadavus ei ole pelgalt mugavus, vaid strateegiline ressurss. Ka kriiside ajal \u2013 seda n\u00e4gime Eestis, kui Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikud kasutasid raamatukogusid keele\u00f5ppeks, kultuuriga tutvumiseks ja uute t\u00f6\u00f6oskuste omandamiseks \u2013 k\u00f5ik selleks, et sulanduda \u00fchiskonda ja leida oma koht meie majanduses ja kogukondades.<\/p>\n
Viimasel ajal olen m\u00e4rganud raamatukogudes aina agaramat iseteenindustehnoloogia kasutuselev\u00f5ttu \u2013 teavikuid saab v\u00e4hemalt osades raamatukogudes mugavalt masina abil laenutada ja tagastada. See on raamatukogudele \u00fchelt poolt suur v\u00f5imalus, mis annab raamatukogudes t\u00f6\u00f6tavatele spetsialistidele aega inimeste n\u00f5ustamiseks v\u00f5i kogukonnat\u00f6\u00f6ks, ent samas tuleb olla valvas. Masinate kasutuselev\u00f5tt v\u00f5ib t\u00f5rjuda raamatukogudest inimliku kontakti, lisaks ei tohi see muutus saada argumendiks p\u00e4devate t\u00f6\u00f6tajate koondamiseks kulude kokkuhoiu eesm\u00e4rgil. Automaat v\u00f5ib olla mugav laenutamisel ja tagastamisel, kuid ta ei m\u00e4rka h\u00e4das inimest, ei soovita lugemisvara, mis avardaks su maailmapilti v\u00f5i aitaks keerulise teema m\u00f5istmisel.<\/p>\n
Kui masinad muutuvad ettek\u00e4\u00e4ndeks k\u00e4rpida raamatukoguhoidjate t\u00f6\u00f6kohti, kaotame midagi asendamatut \u2013 teadmise, et keegi p\u00e4riselt kuulab ja oskab sind suunata, ning ka inimesed, kes saavad kriisides sind aidata. Iseteenindusautomaadid raamatukogudes p\u00fcsivad aga vaid raamatukogude t\u00f6\u00f6tajatel.<\/p>\n
Kogukonna raamatukogu kui elu ja surma k\u00fcsimus<\/p>\n
Hiljutine uuring1<\/a> toob esile Ukraina kogemuse, mille kohaselt v\u00f5ib \u00fcks tavaline kogukonna raamatukogu olla s\u00f5na otseses m\u00f5ttes ka elu ja surma k\u00fcsimus. Alates 2022. a veebruarist on kahjustada saanud v\u00f5i h\u00e4vinud ligemale 700 raamatukoguhoonet2<\/a>, kuid loosung \u041d\u0435\u0437\u043b\u0430\u043c\u043d\u0456 \u0431\u0456\u0431\u043b\u0456\u043e\u0442\u0435\u043a\u0438 (Purunematud raamatukogud) p\u00fcsib. S\u00f5jaolukorras on raamatukogud muutunud topeltkasutusega elanikkonnakaitseobjektiks: kaitsevad inimesi ja s\u00e4ilitavad kultuuri. Lugemissaalid keldrikorrustel on kohandatud (m\u00f5neti ka \u00f6\u00f6p\u00e4evaringseteks) varjumiskohtadeks, kus abivajajatel on v\u00f5imalik saada infot, sooja, veebi\u00fchendust ning veidi puhata.<\/p>\n Samuti tegutsevad raamatukogud vabatahtlike keskustena, kus punutakse armeele maskeeringuv\u00f5rke, valatakse kaevikuk\u00fc\u00fcnlaid v\u00f5i pakitakse abisaadetisi. Raamatukogut\u00f6\u00f6tajad \u00f5petavad meediakirjaoskust ka s\u00f5ja ajal ning nn kindlus\u00adraamatukogud katavad oma haruldused liivakottidega v\u00f5i skaneerivad neid aku\u00adtoitel seadmetega, et s\u00e4ilitada neid tulevastele p\u00f5lvedele.<\/p>\n Ka laste ja noorte vaimse tervise hoidmine on osa sellest t\u00f6\u00f6st \u2013 n\u00e4iteks biblioteraapia3<\/a> nurgad ja liikuvad lugemis\u00adbussid j\u00f5uavad nendeni, kelle koolid on h\u00e4vinud. Ukraina tervishoiuministeeriumi uuring kinnitab sedagi, et ps\u00fchholoogide juhitud ettelugemised aitavad v\u00e4hendada posttraumaatilise stressi (PTSD) s\u00fcmptomeid, ent vast k\u00f5ige k\u00f5nekam on asjaolu, et vabastatud asulates avatakse raamatukogu taas juba m\u00f5ne n\u00e4dala jooksul p\u00e4rast miinit\u00f5rje l\u00f5ppu ehk sisuliselt kohe, kui see on v\u00f5imalik ning ohutus on tagatud. Niiv\u00f5rd oluline on raamatukogude roll.<\/p>\n Meeles tuleks pidada sedagi, et iga euro, mis investeeritakse raamatukogusse, on investeering ka varjumiskohtade v\u00f5imekusse, kogukonna s\u00e4ilen\u00f5tkusse, digitaalsesse kaasatusse ja kultuurilisse vastupanusse ehk laiapindsesse riigikaitsesse. Raamatukogu ei ole “kena lisand” kultuuri\u00adeelarves, vaid kriitiline elanikkonnakaitse element ning on kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et seda tuleb selgitada naaberrahva vastu peetava s\u00f5ja n\u00e4itel. Ukrainas toimuv annab vastuse ka k\u00fcsimusele, kas v\u00f5i milline roll on raamatukogul kriisis ja elanikkonnakaitses. Niisamuti selgitab toimuv, miks tuleb k\u00f5igeks selleks valmistuda nii individuaalselt, kogukonniti kui institutsionaalselt ka raamatukogudel, sest s\u00f5jalises kriisis ei ole \u00fchtegi sellest puutumata j\u00e4\u00e4vat valdkonda.<\/p>\n Marcus Ehasoo: raamatukogud on usaldusinfrastruktuuri osa Raamatukogu ei pruugi paljude sihtgruppide jaoks olla iseenesestm\u00f5istetav koht, kuhu kriisiolukorras p\u00f6\u00f6rduda. Eriti teravalt ilmnes arutelus probleem keskealiste meeste v\u00e4hese seotusega raamatukogudega. Kui soovime, et raamatukogu oleks kriisihetkel usaldusv\u00e4\u00e4rne tugipunkt, tuleb teadlikult panustada sellesse, et inimesed teaksid ja tunneksid raamatukogu kui v\u00f5imalust. Ukrainas on see juba t\u00f5estamist leidnud, kuid n\u00e4iteks ka p\u00f5hjamaades k\u00e4ib juba t\u00f6\u00f6 selle nimel, et tugevdada raamatukogude rolli kogukonna osana, mh kriisiv\u00f5rgustiku tugevdamiseks.<\/p>\n Eestis on raamatukogud juba t\u00e4itnud mitmeid kriisiga seotud rolle. Hea n\u00e4ide on Ukraina s\u00f5jap\u00f5genike vastuv\u00f5tmine ja toetamine: raamatukogudest said esmased info- ja tugikeskused, kus pakuti abi ja kuhu inimesed said tulla ka ise panustama. Ja see on olnud \u00f5ige samm, sest Ukraina kogemus n\u00e4itab veelgi teravamalt, milline on raamatukogude tegelik potentsiaal \u2013 seal on neist saanud loomulik kriisireageerimise osa: abikeskused, varjupaigad ja info s\u00f5lmpunktid, kuhu inimesed p\u00f6\u00f6rduvad automaatselt.<\/p>\n Paljud Eesti raamatukogud pakuvad koolitusi ja programme, sealhulgas \u00fcldhariduskoolidele, et kasvatada noorte meediap\u00e4devust. See on \u00fclioluline “vaktsiin” infosegaduse vastu.<\/p>\n Eestis on aga siiski olukord segane: kuigi raamatukogud t\u00e4idavad kriisiolukordades sisuliselt laiapindse riigikaitse rolli, ei ole nad ametlikult kriisiv\u00f5rgustikku kaasatud.<\/p>\n Kriisijuhtimine toimib pigem silotornide p\u00f5him\u00f5ttel ning raamatukogude v\u00e4\u00e4rtust pole s\u00fcsteemselt arvesse v\u00f5etud. Riigil tuleks nende rolli arvestada, sh rahastuses, kuid selle muutuse saavutamiseks on vaja, et ka raamatukogud ise teeksid end rohkem n\u00e4htavaks ja n\u00e4itaksid, milline l\u00fcli j\u00e4\u00e4b puudu, kui raamatukogusid t\u00f5siselt ei v\u00f5eta.<\/p>\n Kriisihetkel vajavad inimesed rahulikku, usaldusv\u00e4\u00e4rset ja ligip\u00e4\u00e4setavat kohta, suur osa neist tingimustest on raamatukogudes juba loodud. Nii j\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid s\u00f5nastada selge plaan, kuidas raamatukogud ei j\u00e4\u00e4 \u00f5hinap\u00f5hiseks kriisireageerijaks vaid on osa laiapindsest riigikaitsest – olgu kriisiks infos\u00f5da, humanitaarkatastroof v\u00f5i s\u00f5jaline konflikt.<\/p>\n Lopatovska, I., Pickering, G., & Coan, C., 2025. Ukrainian public libraries during the Russia-Ukraine war: Supporting individuals, communities, and the nation.\u00a0Journal of Librarianship and Information Science.<\/a> (kasutatud 12.08.2025)<\/p>\n (Anon.), 2025. \u041e\u043f\u0438\u0441 \u043f\u0440\u043e\u0454\u043a\u0442\u0443. \u041f\u0415\u041d.<\/a> (kasutatud 12.08.2025)<\/p>\n Aksjonova, N. 2024. Bibliotherapy as a direction of library activity under the Russian-Ukrainian war.<\/a> \u041d\u0430\u0443\u043a\u043e\u0432\u0456 \u043f\u0440\u0430\u0446\u0456 \u041d\u0430\u0446\u0456\u043e\u043d\u0430\u043b\u044c\u043d\u043e\u0457 \u0431\u0456\u0431\u043b\u0456\u043e\u0442\u0435\u043a\u0438 \u0423\u043a\u0440\u0430\u0457\u043d\u0438 \u0456\u043c\u0435\u043d\u0456 \u0412.\u0406. \u0412\u0435\u0440\u043d\u0430\u0434\u0441\u044c\u043a\u043e\u0433\u043e, 64, pp. 107\u2012119. (kasutatud 12.08.2025)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Raamatukogu on oma olemuselt vabadust v\u00e4\u00e4rtustav asutus \u2013 kaitseb m\u00f5ttevabadust, tagab v\u00f5rdse juurdep\u00e4\u00e4su teabele ja \u00f5petab kriitilisi oskusi,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13011,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,36233,21,498,28,29,36232,19,25,14063,10231,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-71482","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-hannes-nagel","18":"tag-headlines","19":"tag-julgeolek","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-marcus-ehasoo","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-raamatukogu","26":"tag-raamatukogud","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115773895222116658","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71482","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=71482"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71482\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13011"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=71482"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=71482"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=71482"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Vaba\u00fchenduste Liidu huvikaitse juht<\/p>\n