Milline on olnud aasta 2025 Eesti evangeelsele luterlikule kirikule?<\/p>\n
On olnud meile p\u00e4ris tegus aasta. Meil on alanud ka m\u00f5ned uued protsessid kirikus, kui v\u00f5ib niimoodi nimetada. Esiteks ma nimetaksin siin teoloogilise arutelu algust. See v\u00f5ib k\u00f5lada k\u00fcll v\u00f5\u00f5rana aga tegelikult me otsustasime juba aasta varem seda, et me v\u00f5tame julguse ja initsiatiivi, et arutada kirikus olulisi k\u00fcsimusi, mis kajavad tagasi ka \u00fchiskonnas.<\/p>\n
Meil on plaan, mis on kinnitatud ja heaks kiidetud, arutada tulevastel aastatel teemade \u00fcle nagu loodushoid, elu algus ja l\u00f5pp ning k\u00f5ik sellega seotud k\u00fcsimused. Me n\u00e4eme, et \u00fchiskonnas arutatakse eutanaasia ja abistatud enesetapu \u00fcle, abordik\u00fcsimuste \u00fcle. Samuti arutame soolisuse ja seksuaalk\u00fcsimuste \u00fcle. See aasta, mis n\u00fc\u00fcd l\u00f5ppeb, oli esimene aasta, kus me k\u00f5igepealt panime selle vundamendi paika.<\/p>\n
Arutasime, kes me luterlastena oleme ehk siis luterliku identiteedi k\u00fcsimust. Arutasime ka seda, kuidas piiblit peaks lugema ja t\u00f5lgendama, et \u00fcle\u00fcldse j\u00e4rgmistel aastatel selliste \u00fchiskonda l\u00f5hestavatele k\u00fcsimustele hakata vastuseid otsima n\u00fc\u00fcd juba kindlamalt aluselt. Meil toimus palju arutelusid, konverents ja piiskopkondade sinodid, kuhu t\u00f5ime piiskopkondade esindajad nendel k\u00fcsimustel ka arutama.<\/p>\n
Kas aruteludesse olid kaasatud ka ilmikud?<\/p>\n
V\u00f5iks \u00f6elda, et peaaegu esimest korda Eesti luteri kiriku ajaloos viimase sajandi jooksul oli nendesse aruteludesse kaasatud v\u00e4hem kiriku\u00f5petajaid kui koguduste esindajaid ehk ilmikuid. Me ise peame seda v\u00e4ga oluliseks protsessiks, sest on teemasid, mida on lihtne lihtsalt sulgeda ja l\u00f5petada. Me ei saa sulgeda oma liikmete m\u00f5tteid ja k\u00fcsimusi ja pigem on parem tuua need arutelud kiriku sisse ja seda me oleme teinud ja see on protsess, mis hakkab j\u00e4tkuma. See on \u00f5nnestunud minu hinnangul.<\/p>\n
Teine asi on loomulikult see, et me peame vaatama peeglisse ja k\u00fcsima, milline on meie kiriku j\u00e4relkasv, meie noored. Me otsustasime, et otsime nad \u00fcles. \u00dcks meie kirikuvalitsuse k\u00f5ige noorem liige ongi tegelenud sellega, et aidata panna alust EELK noortekogule v\u00f5i noortefoorumile. Septembris esimest korda palusime k\u00f5ikidel meie 170 kogudusel saata oma esindaja, nimetada see inimene, et tal oleks ka volitus. Noored kogunesid P\u00e4rnus ja kohal oli \u00fcle 60 noore 40 kogudusest. Noored arutasid samamoodi nendel teemadel, v\u00f5tsid vastu oma s\u00f5numi ja esitasid selle s\u00f5numi kirikuvalitsusele, kirikuavalikkusele ja \u00fchtlasi kirikukogule, mis on meie k\u00f5rgem otsustuskogu ehk kiriku parlament.<\/p>\n
Meie m\u00f5te on noori t\u00e4iskasvanuid alates 16 eluaastast kuni 35 eluaastani kaasata rohkem kiriku otsustamisprotsessidesse, v\u00f5tta neid samav\u00e4\u00e4rsetena kui t\u00e4iskasvanuid ja vanemaid inimesi. Ja luua tingimused, et nende h\u00e4\u00e4l oleks kosta. See oli kindlasti \u00fcks asi, mida ma tahaks l\u00f5ppeva aasta puhul niimoodi m\u00e4rgina maha s\u00e4ttida. Need on k\u00f5ik pikema perioodi peale seatud unistused ja vaatame, kuidas nad t\u00e4ituma hakkavad.<\/p>\n
Kui palju noori on \u00fcldse EELK-s?<\/p>\n
\u00dctleme nii, et noori on. Me ju leeritame. M\u00f5ni n\u00e4dal tagasi Kaarli kirikus leerip\u00fchal oli 50 noort t\u00e4iskasvanut ja nii on igal kevadel ja s\u00fcgisel. Maakogudustes on loomulikult v\u00e4hem. N\u00fc\u00fcd ongi k\u00fcsimus, et kui need inimesed saavad meie koguduse liikmeks, kas me loome neile selle keskkonna, kus nad saaksid kaasas olla. V\u00f5i ootame n\u00fc\u00fcd, et ahah, inimene sai ristitud, sai leeritatud ja n\u00fc\u00fcd me ootame, et ta tuleb p\u00fchap\u00e4eval ja istub kirikupinki. Kui me niimoodi tahame j\u00e4tkata, siis need noored l\u00e4hevad kuhugi mujale p\u00fchap\u00e4eval istuma. Peame ikkagi noortele looma tingimused kaasar\u00e4\u00e4kimiseks, kaasal\u00f6\u00f6miseks.<\/p>\n
Kui oli k\u00fcsmus, kui palju neid on, siis seda ma \u00fcldistades ei saa \u00f6elda. Rahvaloenduse tulemuste j\u00e4rgi aastal 2021 oli see umbes viis protsenti luterlastest. See k\u00f5lab nagu h\u00e4sti v\u00e4he, aga kui me r\u00e4\u00e4gime rahvaloenduse numbritest siis \u00fcle 80 000 inimese \u00fctles, et loeb end luterlaseks. Sellest viis protsenti on ikka tuhanded noored.<\/p>\n
L\u00f5ppeval aastal tuli kokku kirikukogu uus koosseis. Milline see koosseis paistab?<\/p>\n
Kirikukogu kogunes novembris. Meil oli ka orientatsioonip\u00e4ev p\u00e4ev varem. Ma kutsusin kirikukogu liikmed, kes on uued, ka videokonverentsile ja selgitasin, mis on kiriku parlament. Tegu on k\u00f5ige olulisema organiga meie kirikus, kes kujundab kiriku sisekorda ja meie elu. Kehtestab muudatusi v\u00f5i loob uusi tingimusi ehk siis v\u00f5tab vastu meie kiriku seadustikku puudutavaid k\u00fcsimusi ja kiriku eelarvet ja valib ka uue kirikuvalitsuse. V\u00e4ga tegus koosseis. Enamasti on see nii, et umbes kolmandik sellest 65 inimesest vahetub. Nii oli ka seekord.<\/p>\n
V\u00e4ga tegusalt ja julgelt asusid uued kohe k\u00fcsimusi esitama ja ettepanekuid tegema. Ma olen v\u00e4ga rahul. Me p\u00fc\u00fcame mittevaimulikke kaasata \u00fcha rohkem ja rohkem. Ilmikute kaasatus on v\u00e4ga luterlik.<\/p>\n
\u00dcheks jututeemaks l\u00f5ppeval aastal oli peajumalateenistuse ehk jumalateenistuse, mis toimub p\u00fchap\u00e4eval, korra \u00fchtlustamine. Miks on see vajalik?<\/p>\n
Meil on olnud viimased 15 aastat kasutusel vana, traditsiooniline jumalateenistuse kord, mis on olnud muutumatu 100 aastat v\u00f5i isegi kauem. 15 aastat tagasi tuli selle k\u00f5rvale uus kord, mis \u00fchtlustub paljuski sellega, mida n\u00e4eme n\u00e4iteks Skandinaavia kirikutes. Ja ka mujal maailmas. Vana kord on rohkem saksap\u00e4rane. 15 aastat on need kaks korda olnud paralleelselt kasutusel.<\/p>\n
Nende erinevus on siiski nii palju m\u00e4rgatav ja tajutav, et kui inimene, kes \u00fche korraga harjunud ja l\u00e4heb teise kirikusse, siis talle tundub, et see on t\u00e4iesti teistsugune kord. Luterliku identiteedi juurde kuulub see, et meil on \u00fcks jumalateenistuse kord. Ehk \u00fcksk\u00f5ik millises Eesti kirikus v\u00f5i \u00fcksk\u00f5ik millises maailmanurgas l\u00e4hed kirikusse, isegi keelt oskamata, on sul v\u00f5imalus selles jumalateenistuses osaleda.<\/p>\n
\u00dchtlustatud kord t\u00e4hendab, et enam kui aasta tagasi otsustas vaimulike konverents, kellel on p\u00e4devus selliseid k\u00fcsimusi otsustada, et peame need korrad panema kokku ja moodustama \u00fche \u00fchise korra koos piisavalt suure variatsiooniga, et keegi justkui midagi ei kaotaks, aga samas iga\u00fcks peab tulema natuke vastu selleks, et leiaks \u00fche \u00fchtse korra.<\/p>\n
Esimesest advendist oleme kehtestanud, et k\u00f5ik meie kogudused peavad minema \u00fcle uuele peajumalateenistuse korrale. Seal on oma inerts. M\u00f5nedes kogudustes v\u00f5tab see kauem aega, mujal on see \u00fcleminek toimunud v\u00e4ga kergelt.<\/p>\n
Kui palju vaidlusi uue korra sisseseadmine tekitas?<\/p>\n
Need vaidlused on kestnud juba mitu aastat ja need vaidlused algasid kohe, kui need erinevad korrad hakkasid k\u00e4ibele tulema. Pigem loodame, et see otsus, mille vaimulike konverents rohkem kui aasta tagasi tegi, l\u00f5petab need vaidlused. Loomulikult j\u00e4\u00e4vad kohalikud erip\u00e4rad ja m\u00f5nes kohas on ka p\u00e4ris sellised lokaalsed erisused, mida v\u00f5ib teatud m\u00f5ttes ka rikkuseks nimetada. Ega me siis k\u00f5iki p\u00e4ris \u00e4ra nivelleeri \u00fchtseks.<\/p>\n
Millised on kiriku suhted poliitikaga?<\/p>\n
Kiriku \u00fclesanne on alati toetada seda poliitikat, mis on meie v\u00e4\u00e4rtuste ja \u00f5petusega koosk\u00f5las ja \u00fcksk\u00f5ik millise erakonna v\u00f5i koalitsiooni puhul lasta kosta ka selle prohvetih\u00e4\u00e4lsel kriitikanoolel, kui sammud v\u00f5i otsused, mida tehakse, meie v\u00e4\u00e4rtusmaailma v\u00f5i \u00f5petusega kokku ei k\u00f5la.<\/p>\n
Advendik\u00f5nes r\u00e4\u00e4kisite ehitamisest ja lammutamisest poliitikas. Miks selline teema?<\/p>\n
See tuli sellest, et tulime just kohaliku omavalitsuse valimiste perioodist ja omavalitsuste uued juhid on n\u00fc\u00fcdseks paigas, m\u00f5nel pool ehk veel valimata. Kuna toimus p\u00e4ris suur vahetus, siis need erakonnad, kes on olnud aastaid tagasi meie poliitmaastikul domineerivad, on t\u00e4na muutunud marginaalsemateks ning teised, kes on hiljuti esile tulnud, on v\u00f5tnud sisse uued positsioonid.<\/p>\n
Kui Tallinnas v\u00f5im vahetus viimati, siis \u00f6eldi, et k\u00f5ik selle, mis on siiamaani olnud, me n\u00fc\u00fcd lammutame \u2013 n\u00e4iteks muudame eelarve ja teeme omamoodi. Siis tulid valimised ja need, kes said v\u00f5imule, lammutavad samamoodi.<\/p>\n
Oma advendik\u00f5nes t\u00f5in v\u00f5rdluse liivalossiga: kui me ehitame liivalosse, mida vesi, tuul v\u00f5i m\u00f6\u00f6damineja v\u00f5ib lihtsalt jalaga laiali l\u00fckata, et keegi saaks uue lossi ehitada, siis see ei ole j\u00e4tkusuutlik. Me peaksime ehitama ja rajama Eestit v\u00f5i ka omavalitsust, mis on oluliselt tugevamal alusel, nii et j\u00e4tame konstruktsioonid p\u00fcsti selleks, et edasi minna. Isegi siis, kui juhtide hulgas toimub maailmavaateliselt erakondlik vahetus.<\/p>\n
Vaadates riigis tervikuna ette peagi saabuvatele riigikogu valimistele \u2013 k\u00fcll \u00fclej\u00e4rgmisel aastal, kuid siiski varsti \u2013, tekib t\u00e4pselt seesama k\u00fcsimus: kas see, mis on tehtud, kuulub n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik lammutamisele, et hakata j\u00e4lle uut Eestit ehitama? V\u00f5i on ikkagi v\u00f5imalik leida k\u00f5ikidel erakondadel \u00fchisosa? Siin ongi seesama \u2013 meie Eesti, meie iseseisvus ja meie kultuur, mis on praegu v\u00e4ga oluline. Kui r\u00e4\u00e4kida kultuurist, siis eesti kultuur on vaid Eestis. On palju muid spetsiifilisi v\u00e4\u00e4rtusi, mida peame hoidma isegi siis, kui meile tundub, et k\u00f5ik muu, mis mujalt tuleb, on kuidagi rikastav. Me peame vaatama, et see rikastav ei oleks \u00fchel momendil l\u00e4mmatav \u2013 meie oma kultuuri, identiteeti ja p\u00e4randit l\u00e4mmatav v\u00f5i kustutav.<\/p>\n
Milline on olnud vastukaja nendele m\u00f5tetele?<\/p>\n
Ega mina ei ole ju \u00fchiskonnas selline arvamusliider, kelle k\u00f5nesid keegi anal\u00fc\u00fcsiks, kui kuulad raadiost v\u00f5i loed p\u00e4rast tagasisidet. Tagasiside on nende kaudu, kes ise seda kuulsid v\u00f5i lugesid \u2013 ERR-i uudistes see t\u00f5epoolest ka ilmus. Ma ei saa \u00f6elda, et ma v\u00e4ga palju tagasisidet oleksin saanud. J\u00e4relikult kas inimesed ei p\u00f6\u00f6ranud sellele t\u00e4helepanu v\u00f5i need, kes p\u00f6\u00f6rasid, olid rahul. Enamasti ei anta tagasisidet siis, kui k\u00f5ik on h\u00e4sti. Eestis antakse tagasisidet siis, kui midagi on valesti.<\/p>\n
Advendik\u00f5ne on selline formaat, kus minul peapiiskopina ja Eesti kirikute n\u00f5ukogu presidendi rollis on v\u00f5imalik adresseerida teatud teemasid \u00fchiskonnas. Vahel juhtub ka, et tagasiside tuleb hiljem, m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes v\u00f5i distantsilt.<\/p>\n
Milline v\u00f5iks olla Eesti evangeelse luterliku kiriku ja riigi koost\u00f6\u00f6 kriisideks valmistumisel?<\/p>\n
See on \u00fcks koht, kus ma n\u00e4en v\u00e4ga selgelt positiivset arengut. Siseministeerium on meid kenasti kaasa v\u00f5tnud. Me oleme sellest palju r\u00e4\u00e4kinud alates 2022. aastast, kui algas t\u00e4iemahuline s\u00f5da Ukrainas ja Venemaa annektsioon seal. Tegelikult kirikute puhul ei ole vaja r\u00e4\u00e4kida ainult kriisivalmiduse loomisest, sest meie missioon on olla kogu aeg kriisideks valmis.<\/p>\n
Me n\u00e4eme seda minevikust: kui oli Estonia katastroof 1994. aastal, olid kirikud kohe eesliinil. Kui toimus humanitaarabi jagamine 1980-ndate l\u00f5pus ja 1990-ndate alguses, hakkasid meie partnerorganisatsioonid ja -kirikud \u00fcle maailma siia humanitaarabi suunama. Eestis ei oldud sellise asjaga harjutud ning kirikud asusid seda jagama. Me n\u00e4eme, et kui peaksime olema sarnases kriisis nagu t\u00e4na Ukraina, siis on see v\u00f5rgustik v\u00e4ga oluline. Meil on olemas ka hingehoidlik valmidus.<\/p>\n
Meie s\u00f5num on olnud kogu aeg: kasutage meid, kaasake meid. Juba selle ettevalmistuse pealt, mis meil on, tegeleme ise veel sellega, et meil oleks kriisikindlus ja -valmidus koguduste tasandil. See t\u00e4hendab, et kogudusega seotud ruumides v\u00f5i kirikus endas on olemas generaatorid v\u00f5i muud vajalikud asjad. Meie \u00fclesanne kirikuna ei ole v\u00f5tta \u00fcle nende rolli, kellel on teised \u00fclesanded. Meie roll on tegeleda sellega, mis on meie \u00fclesanne.<\/p>\n
Hiljuti toimus ka riigikaitsekomisjoni avatud arutelu uue seaduse \u00fcle, kus oli k\u00fcsimus, kas kirikul on roll julgeolekukriisis. Kas kirikute kogu v\u00f5rgustiku v\u00f5tmeisikud on osa neist, keda mobiliseeritakse \u2013 n\u00e4iteks kas peapiiskop l\u00e4heb snaiperiks v\u00f5i autojuhiks \u2013 v\u00f5i on see v\u00f5rgustik kasutatav ka niimoodi, et osa nendest inimestest t\u00e4idavad kriisiaja \u00fclesandeid, ehk kas kirikul on ka kriisiaja roll. Ma n\u00e4en t\u00e4na, et me liigume selles suunas, et kirikul n\u00e4hakse seda rolli, sest see on ajaloos ja igal pool mujal olemas olnud.<\/p>\n
Kuidas piibli t\u00f5lkimine l\u00e4heb?<\/p>\n
Piibli t\u00f5lkimise algus on olnud v\u00e4ga kena. Piiblit\u00f5lke komisjon on loodud Eesti kirikute n\u00f5ukogu, siseministeeriumi, Tartu \u00fclikooli usuteaduskonna ja piibliseltsi koost\u00f6\u00f6s. Selle all t\u00f6\u00f6tab piiblit\u00f5lke toimkond ehk t\u00f5lkijad, kes juba t\u00f5lgivad. Riigikogu palvushommikus\u00f6\u00f6gil m\u00f5ned n\u00e4dalad tagasi loeti juba kirjakohti piiblist, mis olid uue t\u00f5lkega ja need k\u00f5lasid v\u00e4ga t\u00e4nap\u00e4evaselt ja heas eesti keeles. \u00dche m\u00e4rkuse seal k\u00fcll tegin ja see v\u00f5eti kenasti kuulda.<\/p>\n
T\u00f5lkimine l\u00e4heb kenasti, aga k\u00fcsimus on n\u00fc\u00fcd selles, et see ei ole \u00fche aasta projekt. Tegemist on pikaajalise protsessiga ja me tahame juubelipiibli v\u00e4lja anda aastaks 2039, mis n\u00f5uab palju vahendeid. K\u00fcsimus on, kus me piiblit n\u00e4eme Eesti kultuuriloos: kas ta on raamat ainult kirikule v\u00f5i on ta raamat, mis on aluseks meie kirjandusele, kunstile, laiemale kultuurip\u00e4randile ja muusikale, nimetame siin n\u00e4iteks juubilari Arvo P\u00e4rti. Ehk siis, kas piibli t\u00f5lkimise puhul on tegemist suure kultuuriteoga v\u00f5i on see selline kirikute oma asi? T\u00e4na tundub, et me liigume selles suunas, et uue piiblit\u00f5lke ilmumisest v\u00f5iks saada s\u00fcndmus, mis on ikkagi meie kultuuris\u00fcndmus, ja me loodame v\u00e4ga leida sellele ka toetust. On see siis kultuurkapital, kultuuriministeerium v\u00f5i m\u00f5ni muu erifond, ning panustame ka ise. T\u00f5lkimine on alanud ja j\u00e4tkub j\u00e4rgmisel aastal, see on meil teada ja siseministeeriumist on kinnitus olemas.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4kida Eesti kirikute n\u00f5ukogust, siis kuidas oikumeeniline t\u00f6\u00f6 Eestis l\u00e4heb?<\/p>\n
Oikumeeniline t\u00f6\u00f6 on olnud meil viimased 30 aastat n-\u00f6 rahulikus lainevoos. Loomulikult on meil v\u00e4ljakutse seoses Vene kiriku m\u00f5juga mitte ainult Eestis, vaid \u00fcle maailma, ja loomulikult ulatub see l\u00f5puks ka meie kirikute n\u00f5ukogu seinte vahele. Seal on liikmeskirikuks n\u00fc\u00fcd uue nimega Eesti kristlik \u00f5igeusu kirik ja samal ajal tegutseb seal k\u00f5rval ka Eesti apostlik-\u00f5igeusu kirik, kes on teinud ka pakkumise v\u00f5imalikuks koost\u00f6\u00f6ks ja \u00fchiseks kanooniliseks kuuluvuseks.<\/p>\n
Kui muus osas on meie oikumeeniline koost\u00f6\u00f6 olnud hea ja j\u00e4tkub ka praegu k\u00f5igi kirikute vahel, siis oma kiilu l\u00f6\u00f6b t\u00e4na see, et me n\u00e4eme, et ei ole v\u00f5imalik v\u00e4ga dialoogis olla kirikuga, kelle poolt me v\u00f5ib-olla loodaks \u2013 m\u00f5eldes ka Eesti kontekstile ja sellele, et julgeolekuoht on siiski tajutav ja riigi poolt s\u00f5nastatud ning ka avalik arvamus toetab seda \u2013 otsida pigem lahendusi. Lahendusi, mitte v\u00f5idelda kogu aeg selle vastu, et Eesti v\u00f5iks olla koht, kus \u00f5igeusklikud v\u00f5iksid olla omavahel ka osaduses. Ehk siis k\u00e4ia \u00fcksteise kirikutes armulaual, mida nad t\u00e4na teha ei saa.<\/p>\n
Loomulikult on siin taustal k\u00fcsimus, kas Vene kirikul on m\u00f5ju Eestis v\u00f5i ei ole. Kuulates seda, mis maailmas mujal toimub, siis on see m\u00f5ju olemas. Kas see on selline m\u00f5ju, mis on julgeolekuohuks, seda peavad hindama teised. Aga midagi peaks siin ette v\u00f5tma.<\/p>\n
Kas see on v\u00f5imalik?<\/p>\n
T\u00e4na, kui me seda intervjuud teeme, ei ole veel tulnud riigikohtu lahendit. Me ei tea, mida riigikohus otsustab \u2013 kas kirikute ja koguduste seadus j\u00e4\u00e4b j\u00f5usse sellisel kujul, nagu riigikogu on ta vastu v\u00f5tnud, v\u00f5i mitte. Ka mina ise Eesti kirikute n\u00f5ukogu esindajana olen siin avaldanud natukene kahtlust, kas usuvabaduse riive v\u00f5i oht tulevikus usuvabadusele on selle muudatuse alusel maandatud, ja seda on v\u00e4ljendanud ka president.<\/p>\n
Aga \u00fcksk\u00f5ik, milline see otsus tuleb, on k\u00fcsimus, millised on j\u00e4rgmised sammud. Mida teeb valitsus siis, kui seadus j\u00e4\u00e4b j\u00f5usse? Mida tehakse siis, kui seadus ei j\u00e4\u00e4 j\u00f5usse ja hakatakse rakendama hoopis neid seaduseid, millele president on viidanud? See t\u00e4hendaks v\u00e4ga t\u00f5sist ja pidevat kontrolli mitte \u00fche kiriku, vaid k\u00f5igi kirikute \u00fcle, ja k\u00fcsimus on, kas see meile sobib ning kas siin ei ole riivet usuvabadusele. Meil on v\u00e4ga palju k\u00fcsimusi.<\/p>\n
Me peaksime m\u00f5tlema tegelikult ka sellele kogukonnale, kellega minu meelest dialoogi ei peeta. Ehk siis venekeelne kogukond \u2013 lihtsad inimesed, kes tahavad l\u00e4htuvalt oma kultuurist ja traditsioonist minna kirikusse, t\u00e4histada oma p\u00fchi. Nendega tegelikult selles protsessis v\u00e4ga h\u00e4sti dialoogi pole asutud. K\u00fcsimus on ka, kes neid esindab. Loomulikult on erakondi, kes tahaksid neid esindada, aga kas nemad on just see \u00f5ige partner? K\u00fcsimus on, kuidas saavutada selle kogukonnaga kontakt ja rahustada neid, \u00f6eldes, et nende usku need otsused isiklikul tasandil ei puuduta.<\/p>\n
L\u00f5petuseks, milline on teie j\u00f5ulusoov?<\/p>\n
Loomulikult tuleb ju soovida rahu ja seda ma ka soovin. Soovin, et meil oleks rahu mitte ainult s\u00fcdames v\u00f5i pereringis, vaid ka \u00fchiskonnas. J\u00f5ulusoov on ikka rahuga seotud.<\/p>\n
Rahutus algab meist enestest. See algab sellest ruumist, mis on meis ja meie vahetus \u00fcmbruses. Kui kodus on v\u00e4givald, kui t\u00e4naval on v\u00e4givald, siis seda rahu ei saa. Kui naaberriigis on s\u00f5da, kui see oht on siin, siis seda rahu ei ole. See on n\u00fc\u00fcd see koht, kus ma soovitan inimestel p\u00fc\u00fcda ise seda rahu otsida, ise armastust v\u00e4lja kiirata, ise mitte v\u00e4givalda harrastada v\u00f5i seda toetada. Vastupidi \u2013 seda takistada. Siinjuures arvan ma, et kodu- ja l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla m\u00f5\u00f5de on v\u00e4ga oluline. Eriti j\u00f5ulude ajal, sest sealt l\u00e4heb see edasi t\u00e4navale ja sealt edasi \u00fchiskonda, ning seda me n\u00e4eme ka m\u00f6\u00f6dunud aasta kogemustest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Milline on olnud aasta 2025 Eesti evangeelsele luterlikule kirikule? On olnud meile p\u00e4ris tegus aasta. Meil on alanud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":71491,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,29031,36240,33,35,34,36,31,32,21,23935,28,29,19,36239,36238,25,23,24,22,19208,20,30],"class_list":{"0":"post-71490","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eelk","12":"tag-eelk-peapiiskop","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-kirikukogu","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-peapiiskop","25":"tag-peapiiskop-urmas-viilma","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-urmas-viilma","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115773942591561526","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71490","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=71490"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71490\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/71491"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=71490"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=71490"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=71490"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}