Uus raamat
“Soome ulme 3”
Maarit Leijon ja Reetta Vuokko-Syrj\u00e4nen
T\u00f5lkinud Arvi Nikkarev
Kirjastus Skarabeus, 2025<\/p>\n
<\/p>\n
Alati on p\u00f5nev, kui mikrokirjastus “Skarabeus” oma iga-aastase t\u00e4pselt \u00fche ulmeraamatu avaldab, aga sel aastal tavalisest veel enam, sest Arvi Nikkarev on sisuliselt ainsaks Soome ulme t\u00f5lkes vahendajaks Eestis. Antoloogia “Soome ulme 3” on pealkirja poolest m\u00f5tteline j\u00e4rg samanimelistele, 2008. ja 2014. aastal ilmunud antoloogiatele. L\u00e4hemalt vaadates on aga neil erinevusi rohkem kui sarnasusi.<\/p>\n
Kui varasemad “Soome ulme” antoloogiad p\u00fc\u00fcdsid tutvustada v\u00f5imalikult palju erinevaid autoreid, siis “Soome ulme 3” on ainult kahe autori kogu. M\u00f5lemad autorid on ka Eesti lugejale juba tuttavad: Maarit Leijon autorikoguga “Mustr\u00e4stas” (2022) ja Reetta Vuokko-Syrj\u00e4nen \u00fche t\u00f5lkejutuga antoloogias “Ohver” (2023). Tagasiside m\u00f5lemale autorile on olnud hea ja t\u00f5en\u00e4oliselt on see m\u00f5jutanud ka uue antoloogia koostamisvalikut.<\/p>\n
Mina hindan Maarit Leijoni autorikogu p\u00e4ris k\u00f5rgelt ja seet\u00f5ttu oli mul eelk\u00f5ige huvi just raamatu kahe esimese loo vastu sellelt autorilt. Esimene neist, “Laanekuuse juure all” on t\u00f5esti hea. Selles loos t\u00f6\u00f6tab Alva-nimeline tegelane Soomes koduhooldus\u00f5ena. Tema puhul on juba esimese paari lehek\u00fcljega selge, et tegemist ei ole inimesega. Ootamatult saab ta endale paariliseks noore praktikandi.<\/p>\n
See lugu l\u00f6\u00f6b lugejat kohe kaasaegses heaolu\u00fchiskonnas ikka kohal oleva vanaduse ja surma viletsusega, kuid see pole sugugi keskne m\u00f5te. Pigem on see nutikas t\u00f6\u00f6tlus \u00fchest P\u00f5hjamaade m\u00fc\u00fcdist ja kuigi lisaks sellele on loos ka p\u00f5nevikule omane s\u00fc\u017eeep\u00f6\u00f6re, on see m\u00fc\u00fcdist kaugelt v\u00e4hem oluline. K\u00fcsimus sellest, miks muinasjutud kedagi kurjana n\u00e4itavad ja miks Alva hooldus\u00f5ena t\u00f6\u00f6tab, saavad l\u00f5puks meisterlikult kokku seotud.<\/p>\n
Sellele j\u00e4rgnevat Leijoni lugu “Koristaja” oli kummaline lugeda. Loos t\u00f6\u00f6tab \u00fcksildane mees Elias oma ettev\u00f5ttega \u00f5nnetuse- ja surmapaikade koristamisel ning teeb ka kahjurit\u00f5rjet, milleks tal on ebatavalised v\u00f5imed. Lugedes on selge, et autor on eelmise, varem ilmunud loo kondikava pealt teise samasuguse kohe j\u00e4rele kirjutanud.<\/p>\n
Kahjuks ei ole see teine lugu esimesega muus osas v\u00f5rreldav. M\u00fc\u00fcdit\u00f6\u00f6tlus, mis oli esimese loo s\u00fcdameks, on siin t\u00e4iesti puudu ja olemasolev tilluke maagiline element sisuliselt ebaoluline. Ilma sellise keskmeta laguneb lugu lihtsalt pikaks heietuseks valusatel teemadel. Kui loosse pole lisatud erilist m\u00f5tet nendest teemadest r\u00e4\u00e4kimiseks, nagu esimesel lool oli, siis on sellel oht j\u00e4\u00e4da lihtsalt t\u00fchjaks sotsiaalpornoks.<\/p>\n
Seej\u00e4rel j\u00e4tkub antoloogia Reetta Vuokko-Syrj\u00e4neni kolme looga. Neist esimene, “Maskide tants” on korralik ja stiilipuhas fantaasialugu, kus oma koduk\u00fclast salaja p\u00f5genenud t\u00fctarlaps kaupleb end r\u00e4ndn\u00e4itleja \u00f5pipoisiks. N\u00e4itleja maskid r\u00e4\u00e4givad seej\u00e4rel talle \u00fchest saladusest. Tegemist \u00fcsna lihtsa ja klassikalise “mineviku eest p\u00f5genemise” looga, mida v\u00f5ib esile t\u00f5sta huvitava maailmaloome eest.<\/p>\n
Vuokko-Syrj\u00e4neni teine lugu, “Neljas p\u00f5rsas” on \u00fcsna korralikus k\u00fcberpungi-stiilis lugu l\u00e4hituleviku Mehhikost, kus surma ja viletsuse eest p\u00f5genev Amparo l\u00e4heb otsima oma kolme venda, kes lahkusid juba m\u00f5nda aega tagasi kodunt laia maailma. Lugu pakub v\u00e4lja oma kerge vindiga t\u00f6\u00f6tluse kolme p\u00f5rsakese muinasjutust, kuid l\u00f5pplahendus paneb pigem \u00f5lgu kehitama. Stiiliharjutusena on t\u00f6\u00f6 kindlasti hea, aga kahjuks ei tule sisu ja teostus heale ideele p\u00e4ris j\u00e4rele.<\/p>\n
Vuokko-Syrj\u00e4neni viimane lugu “Mida tegime klassimatkal” on aga hoopis teisest puust. Selles asub noor soomlanna Katja t\u00f6\u00f6le kaugel p\u00f5hjas asuvasse saamikeelsesse kooli. Kuna eelmine, ootamatult lahkunud \u00f5petajanna on kogu klassit\u00e4ie k\u00fcmneaastaseid lapsi oma t\u00e4iusliku saami keele ja kultuuriteadmisega \u00e4ra v\u00f5lunud, on Katjal alguses raske. Pikapeale elab ta ametisse sisse, kuid siis hakkab ta eelmise \u00f5petajanna \u00f5ppematerjalidest leidma kummalisi tekste. Lisaks hakkab v\u00e4ikeasulas \u00f6\u00f6siti ringi k\u00e4ima hiiglaslik karu, keda \u00fckski jahimees tabada ei suuda.<\/p>\n
Tegemist on suurep\u00e4rase tekstiga, ehk isegi parimaga siin antoloogias. Vuokko-Syrj\u00e4nen n\u00e4ib armastavat m\u00fc\u00fcdit\u00f6\u00f6tlusi, sest selle teema alla l\u00e4hevad varasemas antoloogias “Ohver” ilmunud esimene jutut\u00f5lge, siinsest kolmest teine lugu ning l\u00f5puks ka see viimane. Tunde poolest on ta viimases suurep\u00e4raselt tabanud p\u00f5hjarahvaste kollijuttude atmosf\u00e4\u00e4ri, mis t\u00f5i mulle kohe meelde Andres Ehini koostatud legendaarse t\u0161ukt\u0161i muinasjutukogu “Unesn\u00f5iduja”.<\/p>\n
N\u00f5nda ongi l\u00f5puks m\u00f5lema autori poolt antoloogiasse kaasatud v\u00e4hemalt \u00fcks v\u00e4ga hea lugu. Kuna Leijon oli juba varasemast autorikogust tugeva kirjanikuna tuttav, siis ei tulnud tema esimese loo kvaliteet mulle \u00fcllatusena. Vuokko-Syrj\u00e4nen oma esimese t\u00f5lkelooga eelmises antoloogias eriti meelde ei j\u00e4\u00e4nud, kuid siin on ta oma viimase loo toel endale Eestis uue f\u00e4nni leidnud.<\/p>\n
Antoloogia “Soome ulme 3” on huvipakkuv juba selle poolest, kui palju see erineb muust raamatulettidel pakutavast. Kinnitan, et iga lugeja peaks siin saama v\u00e4hemalt esimesest ja viimasest loost korraliku elamuse. Kui keegi hakkab aga selle esmakogemuse j\u00e4rel rohkem Soome ulme vastu huvi tundma, siis on v\u00f5imalik kohe lisaks lugeda Nikkarevi varem t\u00f5lgitud lugusid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uus raamat“Soome ulme 3”Maarit Leijon ja Reetta Vuokko-Syrj\u00e4nenT\u00f5lkinud Arvi NikkarevKirjastus Skarabeus, 2025 Alati on p\u00f5nev, kui mikrokirjastus “Skarabeus”…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":7154,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[5645,37,33,35,173,34,36,5644,140,5647,5646,5642,5643],"class_list":{"0":"post-7153","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-arvi-nikkarev","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-maarit-leijon","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-reetta-vuokko-syrjanen","18":"tag-soome-ulme","19":"tag-ulme","20":"tag-ulmekirjandus"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7153","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7153"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7153\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7154"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7153"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7153"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7153"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}