Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur ja folklorist Reet Hiiem\u00e4e s\u00f5nul on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, kuidas teatud tegelased ja kujutelmad muutuvad ajas sedav\u00f5rd domineerivaks, et\u00a0 enesestm\u00f5istetavaks. “Kui vaatame ajaloos kas v\u00f5i sadakond aastat tagasi, siis ei olnud sugugi nii iseenesestm\u00f5istetav ja tavap\u00e4rane, et j\u00f5uluvana v\u00f5iks uksest sisse astuda,” \u00fctles ta Vikerraadio saates “Kust nad tulevad?”<\/p>\n
P\u00f6\u00f6rdepunkt saabus Hiiem\u00e4e hinnangul 20. sajandi alguses, kui Eestisse j\u00f5udsid eelk\u00f5ige germaani kultuuriruumist p\u00e4rit, t\u00e4nap\u00e4evase j\u00f5uluvana moodi tegelased. Nagu p\u00e4rimuse puhul ikka, ei juhtunud see \u00fcle\u00f6\u00f6. “Eestimaalastel olid enne igasugused olendid olemas ja nende baasilt arenes ka j\u00f5uluvana,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
\u00dcks Hiiem\u00e4e lemmikuid j\u00f5uluaja p\u00e4rimustekste p\u00e4rineb Ruhnust ja pandi kirja 1924. aastal. Seal kirjeldatakse, kuidas j\u00f5ulude ajal tuuakse tuppa \u00f5led \u2013 komme, mis oli vanemal ajal v\u00e4ga tavap\u00e4rane. “Samas on toas ka j\u00f5uluvana ja lapsed vaatavad, mida ta teeb. See j\u00f5uluvana ei ole aga\u00a0 kindlasti punase kuuega, vaid valge lambanahkse kasukaga ja rohkem hinge- v\u00f5i mardisandi moodi,” r\u00e4\u00e4kis Hiiem\u00e4e.<\/p>\n
Tekstis jutustatakse, kuidas j\u00f5uluvana kahmab \u00f5lekimbu ja tahab selle endaga kaasa viia. Lapsed jooksevad talle aga kallale ja krabavad \u00f5led tagasi, sest kui j\u00f5uluvana nendega minema lipsaks, saaksid j\u00f5ulud liiga ruttu otsa. “Ehk siis j\u00f5uluvanast justkui olenes, kui kaua j\u00f5ulud \u00fcldse kestavad ja kui kaua saab m\u00f5nusat j\u00f5ulus\u00f6\u00f6ki s\u00fc\u00fca,” selgitas folklorist. Samas mainitakse p\u00e4rimuses ka j\u00f5uluhane, kelle roll oli lapsi hirmutada.<\/p>\n
Hiiem\u00e4e hinnangul iseloomustab j\u00f5uluvanaga suhtlemist vastastikkus \u2013 andmine peab olema tasakaalus. “Selleks, et j\u00f5uluvana tunneks vajadust sulle midagi anda, pead sa ka omalt poolt talle midagi pakkuma. Olgu see m\u00f5ni tarkus, mille oled lugemisoskuse kaudu omandanud, v\u00f5i luuletus \u2013 see ei ole \u00fchepoolne,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Huvitav on Hiiem\u00e4e s\u00f5nul seegi, kui suure t\u00f5uke v\u00f5ib uskumustele anda popkultuur. 1920. aastatel hakkas Coca-Cola oma reklaamides kujutama j\u00f5uluvana punase kuuega. Just selle kanali kaudu j\u00f5udis selline v\u00e4limus laiemalt ka Eestisse. “Kui vaatame 20. sajandi algusest kogutud kirjeldusi, siis valdavam on ikkagi see, et j\u00f5uluvana kandis valget kasukat, habe v\u00f5is olla linakiududest puhmas ja k\u00e4es oli vits,” kirjeldas ta.<\/p>\n
Samal perioodil j\u00f5udis kinodesse Disney multifilm “Lumivalgeke ja seitse p\u00f6ialpoissi”, mis andis tugeva t\u00f5uke sellele, kuidas t\u00e4nap\u00e4eval p\u00e4kapikke kujutatakse. “Nad on armsad, v\u00e4ikesed ja s\u00f5bralikud, samas kui j\u00f5uluvana on see, kes kingid toob,” \u00fctles Hiiem\u00e4e. Vanemates p\u00e4rimuskirjeldustes v\u00f5is j\u00f5uluvana olla aga hoopis natuke \u00f5udne tegelane. “Ta n\u00f5udis lastelt, et nad oskaksid piiblisalme. Kui nad ei osanud, siis v\u00f5is v\u00f6\u00f6l olev vits reaalselt k\u00e4iku minna,” lisas ta.<\/p>\n
Eesti p\u00e4rimuses on p\u00e4kapikkudel mitmeid eelk\u00e4ijaid. \u00dcheks n\u00e4iteks on maa-alune rahvas, keda on rahvajuttudes rohkesti kirjeldatud. Nad elavad maa all ja annavad vahel endast m\u00e4rku tiksumise v\u00f5i muude helidega. “Kui inimene juhtumisi rumala peaga ehitab maja halva koha peale, v\u00f5ivad maa-alused hakata ilmuma ja \u00fctlema, et n\u00fc\u00fcd sajab nende supipotti virtsa, mis sinu laudast tuleb,” r\u00e4\u00e4kis Hiiem\u00e4e.<\/p>\n
Paralleele n\u00e4eb folklorist ka germaani kultuurist tuntud h\u00e4rjap\u00f5lvlaste gnoomidega, keda kujutati sageli m\u00e4gedes elavate maavarade valdajatena. Eestis sellisel kujul maavarasid ei ole ning seet\u00f5ttu omandasid need olendid siin veidi teistsuguse t\u00e4henduse. “Minu meelest on v\u00e4ga p\u00f5nev see, kuidas \u00fches Eesti p\u00e4rimustekstis nimetatakse p\u00e4kapikkusid hoopis metshaldja poegadeks. Meie jaoks on mets tavaline kooslus,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
J\u00f5uluaeg on Hiiem\u00e4e s\u00f5nul olnud\u00a0 Eesti rahvausundiseesk\u00e4tt r\u00f5\u00f5mus ja seltskondlik aeg. See on olnud omastega koosolemise aeg, mil sai korralikult s\u00fc\u00fca ja \u00f5lut juua.<\/p>\n
Samas on tegemist ka aasta k\u00f5ige pimedama aja ja p\u00f6\u00f6rip\u00e4eva \u00fcmbrusega, mis muudab selle ka veidi ohtlikuks. “K\u00f5ikv\u00f5imalikud j\u00f5ud on siis liikvel. Palju s\u00f5ltub inimese k\u00e4itumisest \u2013 kas ta kasutab \u00f5igeid kaitserituaale ja toimib \u00fcldse \u00f5igesti, et toetada edukat hakkamasaamist tuleval aastal,” selgitas folklorist. Kui inimene eksib v\u00f5i satub paikadesse, kuhu ta ei peaks oma nina pistma, v\u00f5ib halvasti minna.<\/p>\n
J\u00f5uluajaga kaasnesid lisaks kindlad tabud. N\u00e4iteks ei peetud esimesel j\u00f5ulup\u00fchal sobilikuks k\u00fclla tormata. “See on vaikne p\u00e4ev. Kogu aeg ei saa olla pidu ja pillerkaar,” \u00fctles Hiiem\u00e4e. T\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rati ka k\u00fclalise soole. Kardeti, et kui uue aasta esimesel p\u00e4eval tuleb k\u00fclla naissoost inimene, toob ta endaga kaasa n\u00f5rgema v\u00e4e. “Seep\u00e4rast eelistati uue aasta esimesel p\u00e4eval meessoost k\u00fclalisi,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Lisaks on Hiiem\u00e4e s\u00f5nul v\u00e4ga eestlaslik hingedeajast algav surnutega suhtlemine ja nende meelespidamine. “Selle kohta on mitmeid liigutavaid p\u00e4rimus\u00fcleskirjutisi. N\u00e4iteks l\u00e4ks pererahvas aastavahetuse \u00f6\u00f6l ise p\u00f5randale \u00f5lgedele magama, et l\u00e4hedaste hingekesed saaksid voodisse heita ja tunda end oodatud k\u00fclalistena,” kirjeldas ta.<\/p>\n
Siiski eristati kahte sorti surnuid. Oma l\u00e4hedased ehk niinimetatud head surnud olid oodatud ning neid tunnetati kaitsjate ja elutee juhatajatena. Samas kardeti koduk\u00e4ijaid ja k\u00fclmkingi, keda peeti deemonliku sf\u00e4\u00e4ri esindajateks. Nende vastu rakendati ka kaitsev\u00f5tteid, n\u00e4iteks ristim\u00e4rki.<\/p>\n
Kuigi ristim\u00e4rk seostub kristliku kultuuriruumiga, on selle t\u00e4hendus Hiiem\u00e4e s\u00f5nul palju vanem ning seotud neutraliseeriva s\u00fcmboliga. “Kui sa p\u00f5gened koleda olendi eest ja j\u00f5uad ristteele, siis v\u00f5ib-olla sa enam ei eksi, vaid tead, millist teeharu pidi edasi minna,” selgitas ta. Ristim\u00e4rke tehti j\u00f5ulu\u00f6\u00f6l ja aastavahetusel elamutele, aitadele ning eriti nendele kohtadele, kust oli v\u00f5imalik sisse p\u00e4\u00e4seda \u2013 ustele, akendele ja avadele.<\/p>\n
J\u00f5ulude ja aastavahetuse ajal ei koristatud ka lauda \u00e4ra. “Hinged on natuke h\u00e4belikud \u2013 kui inimene on oma tegevuse l\u00f5petanud, saavad nemad jaole tulla ja piduroast osa,” \u00fctles Hiiem\u00e4e.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur ja folklorist Reet Hiiem\u00e4e s\u00f5nul on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, kuidas teatud tegelased ja kujutelmad muutuvad ajas sedav\u00f5rd…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":71554,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[33096,26,27,37,33,35,13982,34,36,31,32,36270,21,36273,36271,12286,22862,28,29,19,36268,28874,36274,25,36269,36272,36275,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-71553","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-aastavahetus","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-eesti-kirjandusmuuseum","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-folklorist","20":"tag-headlines","21":"tag-hinged","22":"tag-jouluaeg","23":"tag-joulud","24":"tag-jouluvana","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-news","28":"tag-pakapikk","29":"tag-pakapikud","30":"tag-piiblisalm","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-reet-hiiemae","33":"tag-rist","34":"tag-ristimark","35":"tag-top-stories","36":"tag-topstories","37":"tag-uldised-uudised","38":"tag-uudised","39":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115774374855479235","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71553","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=71553"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71553\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/71554"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=71553"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=71553"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=71553"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}