{"id":71562,"date":"2025-12-24T11:54:19","date_gmt":"2025-12-24T11:54:19","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/71562\/"},"modified":"2025-12-24T11:54:19","modified_gmt":"2025-12-24T11:54:19","slug":"soja-ulevaade-1400-paev-uks-muutus-vene-piiri-aares","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/71562\/","title":{"rendered":"S\u00f5ja \u00fclevaade: 1400. p\u00e4ev – \u00fcks muutus vene piiri \u00e4\u00e4res"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>
\n Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA <\/p>\n

L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas.<\/p>\n

Ukraina 24. detsember 2025: <\/p>\n

\u00fcks muutus vene piiri \u00e4\u00e4res ja venelaste mure majanduse k\u00e4ek\u00e4igu p\u00e4rast riigis on muutunud neile peamiseks.<\/p>\n

1. K\u00f5ik sihtm\u00e4rgiks sobib.<\/p>\n

2. Huvitavaid objekte jagus.<\/p>\n

3. Kursk: \u00fcks muutus.<\/p>\n

4. Harkiv: muutusteta.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.<\/p>\n

6. Siversk: muutusteta.<\/p>\n

7. Bahmut: muutusteta.<\/p>\n

8. Donetsk: vist muutusteta.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: muutusteta.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. venemaa valitsus on alustanud ettevalmistusi panganduskriisiks.<\/p>\n

12. T\u00f5usvad hinnad ja maksud on osutunud venelastele olulisemaks kui putin ja Trump.<\/p>\n

13. venemaa \u00fclemkohus otsustas et venelaste vangistamine valitsuse kritiseerimise eest eravestlustes pole vajalik.<\/p>\n

14. L\u00fchiuudised<\/p>\n

See s\u00f5da j\u00f5ulusid eip pea, sestap ikka kirjutama peab\u2026 jah, juba mitmes aasta seda p\u00e4ris j\u00f5ulutunnet enam pole, sest Ukrainas toimuv ikka m\u00f5ju avaldab\u2026<\/p>\n

Vaid 126 r\u00fcnnakut ja tundub, et need v\u00e4ikesed jalav\u00e4egrupid pisu pigem liikmete arvult t\u00f5usid (jagu kuni r\u00fchm). Enamus sektorites suurem r\u00fcnnakute langus ja eks oligi arvata, et m\u00f5ne p\u00e4eva \u00fclik\u00f5rge tempo j\u00e4rgselt peab vene pool pisu ridu kohendama. K\u00fcll jagus aga tapjadroone 7601, mis vist uus rekord. Kahjuks j\u00e4tkab ka vene poole lennundus tihedat t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ja liugpomme 160 ja rakette 39. T\u00f6\u00f6deldakse enamus asulaid k\u00f5ige lennuulatuses ning egas \u00fckski Ukraina linn ka ulatuskauguses puutumata j\u00e4\u00e4.<\/p>\n

Kipub arvama, et m\u00f5nes sektoris (L\u00f5man, Siversk, Kostjant\u00f5nivka, Pokrovsk-M\u00f5rnohrad) on reorgi keskmisest rohkem vaja, sest kaotused neis l\u00f5ikudes olid k\u00f5ikse suuremad ja eks seda \u201e\u00fcmberstruktrueerimist\u201d tuleb, mis rood v\u00f5i pataljon tuleb likvideerida aga egas see konveierit peata, lihtsam pikem rahulikum hetk ehk siis pealetungi tempo keskmine tase j\u00e4tkus.<\/p>\n

Eks muret teeb, et vist ports p\u00e4ris h\u00e4id reserve on Ukraina omad t\u00f6\u00f6sse toonud ja see on ka toonud pisu muutuse h\u00f5ngu mitmes sektoris aga kui palju veel varru j\u00e4i, eip tea\u2026 pigem arvan, et mitte palju.<\/p>\n

Kohatine meedias hobuste kasutamise halvustamine paneb ikka pead vangutama, aga vene pool neid kasutab ja nendega siiski m\u00f5ne m\u00f5ttes lihtsam, kui oskad ehk siis k\u00fctust nad ei vaja ja mehe v\u00f5i varud suudab edasi toimetada k\u00fcll ning hind neil soodne kui \u00fcldse tasuta saadud pole, ehk siis k\u00f5ik k\u00e4ep\u00e4rane, mis eesm\u00e4rgi t\u00e4imiseks sobib, on m\u00f5istlik kasutusse v\u00f5tta.<\/p>\n

1.T\u0161ornob\u00f5li neljanda reaktori kaitsekest on n\u00fc\u00fcd ohus. P\u00e4rast hiljutist droonir\u00fcnnakut on registreeritud sadu kahjustusi, \u00fctles jaama direktor Serhi Tarakanov. \u201eIsegi v\u00e4ike r\u00fcnnak l\u00e4heduses v\u00f5ib sarkofaagi kokku variseda,\u201d hoiatas ta. T\u00e4ielik taastamine v\u00f5ib v\u00f5tta 3-4 aastat.<\/p>\n

Ukraina h\u00e4vitajad F-16 \u00a0tabasid v\u00f5i surusid alla \u00fcleeile \u00f5htul toimunud r\u00fcnnakus 34\/35 saabunud tiibraketti, sealhulgas 16 vene merev\u00e4e Kalibri raketti, mis teeb tabamisprotsendiks 97%.<\/p>\n

\u00d5hur\u00fcnnakuid ikka palju jagus ning eip p\u00e4evad ilma kohalike seas hukkunuteta v\u00f5i viga saanuteta m\u00f6\u00f6du.<\/p>\n

2. venemaa kaitseministeeriumi andmetel h\u00e4vitati \u00f6\u00f6 jooksul v\u00e4idetavalt 172 Ukraina mehitamata \u00f5hus\u00f5idukit (UAV), sealhulgas 12 Tuula oblasti kohal.<\/p>\n

Droonide r\u00fchm r\u00fcndas kolmap\u00e4eva, 24. detsembri \u00f6\u00f6sel Tula oblastis (venemaal) Jefremovi s\u00fcnteetilise kaut\u0161uki tehast. Teatati plahvatustest ja tulekahjust Jefremovi s\u00fcnteetilise kaut\u0161uki tehases.<\/p>\n

Varahommikul tuli teateid Sevastoopoli kandist, kust anti teada nii \u00f5hut\u00f5rjet\u00f6\u00f6st kui plahvatusest.<\/p>\n

vene v\u00e4ed liiguvad n\u00fc\u00fcd Krimmis ringi veoautodega, mille taga j\u00e4relveetavates paakides on diislik\u00fctus. P\u00e4rast Ukraina relvaj\u00f5udude viimaseid r\u00fcnnakuid pole Krimmis peaaegu \u00fcldse ruumi k\u00fctuse hoidmiseks.<\/p>\n

Moskvas plahvatas taas auto. S\u00fcndmuskohale kiirustasid k\u00fcmned politseiautod ja p\u00e4\u00e4stetehnika. Auto plahvatas t\u00e4nava l\u00e4hedal, kus \u00fcleeile hukkus kindralleitnant fanil sarvarov. vene meedia teatel on kaks politseinikku hukkunud ja kaks vigastada saanud.<\/p>\n

Ukraina julgeolekuteenistus SBU v\u00e4itis, et h\u00e4vitas vahetult enne Novorossiiskis toimunud allveelaevar\u00fcnnakut Musta mere kohal venemaa ainsa merepatrull-lennuki Il-38N. 24 miljoni dollari maksumusega lennuk oli ainus, mis suutis tuvastada sihtm\u00e4rgi poole teel olevaid veealuseid droone, n\u00e4iteks Sub Sea Baby. Selle h\u00e4vitamine sillutas tee edukaks r\u00fcnnakuks.<\/p>\n

Ni\u017eni Novgorodis s\u00fcttis Volga j\u00f5el asuva Borskaja laevaremondiettev\u00f5tte oluline ujuvkraana. Kohalikud teatasid eelnevatest plahvatustest ja tulekahju on levinud \u00fcle 100 m\u00b2 suurusele alale. Miks p\u00f5lema l\u00e4ks, eip tea.<\/p>\n

3. Kursk: \u00fcks muutus uues kohas.<\/p>\n

\u00dchendv\u00e4gede Grupi pressiesindaja Viktor Tregubovi s\u00f5nul on Sum\u00f5 oblastis (Sum\u00f5st kagus vene piiri \u00e4\u00e4res) asuvasse Hrabovske k\u00fclla sisenenud umbes 100 vene s\u00f5durit. vene v\u00e4ed \u00fcritavad k\u00fcla l\u00f5unaosas end kindlustada, samal ajal kui Ukraina \u00fcksused peavad j\u00e4tkuvaid lahinguid nende v\u00e4ljat\u00f5rjumiseks.<\/p>\n

4. Harkiv: muutusteta. Pisu loodan, et enda varjamine on muutunud keerulisemsk, ja sestap on j\u00f5e\u00fcletustega keerulisem ja juba \u00fcle n\u00e4dala pole enam Vovt\u0161anski sillapead laiendada suudetud.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.<\/p>\n

6. Siversk: oleks juba oodanud tugevamat vene poole pealetungi j\u00e4tkumist, aga miski p\u00e4rast v\u00e4ikseid r\u00fcnnakuid nagu jagub, aga edenemist pole need enam toonud. Ringleb k\u00f5lakaid, et \u00fcle Bahmutka j\u00f5e asunud vene \u00fcksused (Siverski linnas j\u00f5e l\u00e4\u00e4nekaldal) olla p\u00e4ris kokku kuivanud.<\/p>\n

7. Bahmut: no p\u00fcsib Kostjant\u00f5nivkas n\u00e4htamatu joon.<\/p>\n

8. Donetsk: pisu keeruline on jooksva seisu tuvastamine aga v\u00f5imalik, et Rod\u00f5nske linnas on pisu seisu Ukraina omad parandanud.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: muutusteta. Isegi Huliaipole linnas ei tuvastanud neid.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. venemaa valitsus usub, et panganduskriisi oht venemaal on reaalne, kuna laenuv\u00f5lgnevused suurenevad, majanduskasv aeglustub ja l\u00e4\u00e4ne sanktsioonid s\u00fcvenevad, tabades riigi suurimaid naftakompaniisid. Sellest teatas Washington Post (WaPo), viidates anon\u00fc\u00fcmsust palunud venemaa kabinetiametnikule. WaPo allika s\u00f5nul on v\u00f5imalikud nii panganduskriis kui ka makseh\u00e4irete kriis, kus ettev\u00f5tted ei suuda \u00fcksteisele maksta. \u201ePanganduskriis on v\u00f5imalik. Makseh\u00e4irete kriis on v\u00f5imalik. Ma ei taha isegi m\u00f5elda s\u00f5ja j\u00e4tkumisele v\u00f5i eskaleerumisele,\u201d \u00fctles allikas.<\/p>\n

Hiiglaslik laenude kogum, mis anti aastatel 2022\u20132024 kaitsetehastele tootmise laiendamise rahastamiseks, v\u00f5ib muutuda panganduss\u00fcsteemi ajapommiks. WaPo kirjutab keskpanga statistikale viidates, et need laenud v\u00f5ivad ulatuda 202 miljardi dollarini. \u201eSee on tohutu halvasti hallatud variv\u00f5la kogum, mis asub panganduss\u00fcsteemi keskmes,\u201d m\u00e4rgib Bank of America endine asepresident ja n\u00fc\u00fcd Harvardi venemaa ja Euraasia uuringute keskuse ekspert Craig Kennedy. Ta usub, et see on sisuliselt teine, salajane s\u00f5jaline eelarve, mis kulutatakse s\u00f5jale lisaks riigikassa ametlikult eraldatud 42 triljonile rublale (ehk 420 miljardile eurole).<\/p>\n

Seni ei n\u00e4ita keskpanga statistika mingeid probleeme: ettev\u00f5tete viivislaenude osakaal on hinnanguliselt vaid 5%. Probleemse v\u00f5la laiem n\u00e4itaja \u00fcletab aga 11% ja ulatub rahalises v\u00e4\u00e4ringus 10,4 triljoni rublani \u2013 Moskva kaks aastaeelarvet. See summa h\u00f5lmab laene, mille tingimusi on pangad sunnitud leevendama laenuv\u00f5tjate suutmatuse t\u00f5ttu \u00f5igeaegselt tagasi maksta. Keskpanga andmetel vajasid sel aastal sanktsioonide ja langevate naftahindade t\u00f5ttu kannatanud kaevandus- ja metalliettev\u00f5tted ning nafta- ja gaasisektor restruktureerimist.<\/p>\n

Ka suured riigile kuuluvad ettev\u00f5tted, n\u00e4iteks venemaa Raudtee, on sattunud makseprobleemidesse, registreerides kaubaveo j\u00e4rseima languse 15 aasta jooksul. Sel aastal registreeris monopol oma esimese puhaskahjumi viie aasta jooksul ja taotles pankadelt v\u00f5la restruktureerimist, mis oli ulatunud 4 triljoni rublani. Aeglane majanduskasv ja k\u00f5rged laenuintressim\u00e4\u00e4rad on loonud majandusele volatiilse kokteili. 2024. aastal maksid ettev\u00f5tted pankadele intressideks 11,5 triljonit rubla \u2013 83% rohkem kui eelmisel aastal. Ja 2025. aastal kasvasid nende intressikulud veel 54%, ulatudes esimesel poolaastal 7,5 triljoni rublani. Samal ajal on majanduse puhaskasum (kasum miinus kahjum) Rosstati jaanuari-septembri andmetel teist aastat j\u00e4rjest v\u00e4henenud \u2013 7,7%, 19,2 triljoni rublani.<\/p>\n

Kolmanda kvartali l\u00f5pus oli Expert RA anal\u00fc\u00fctikute andmetel iga neljas laenuga ettev\u00f5te v\u00f5lgnevuses, mis oli rekordiline osakaal kuue k\u00e4ttesaadava statistika aasta jooksul. Kokku oli v\u00f5lgnevuses 165 000 juriidilist isikut \u2013 41 000 rohkem kui aasta alguses ja 100 000 rohkem kui enne s\u00f5da. Mitmete ettev\u00f5tete finantsseisund halveneb ning ekspordit\u00f6\u00f6stused kaotavad tulusid v\u00e4heneva v\u00e4lisn\u00f5udluse ja hindade t\u00f5ttu, v\u00e4idab Makromajandusliku Anal\u00fc\u00fcsi ja L\u00fchiajalise Prognoosi Keskuse (CMASF) juhtiv ekspert Renat Ahmetov. Ta m\u00e4rgib, et pangandusstatistika ei paljasta probleemide t\u00e4ielikku ulatust, kuna m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa halbadest v\u00f5lgadest varjatakse restruktureerimiste varjus. Ettev\u00f5tete segmendis oli 2025. aasta kolmanda kvartali l\u00f5puks restruktureeritud viiendik v\u00e4ikeste ja keskmise suurusega ettev\u00f5tete laenuportfellist, samas kui pangad restruktureerisid Ahmetovi s\u00f5nul 2,4 triljoni rubla v\u00e4\u00e4rtuses eraisikutele antud laene ehk 6% portfellist. Ta hindab, et halbade v\u00f5lgade kriis ettev\u00f5tete segmendis v\u00f5ib alata j\u00e4rgmise aasta kolmandas v\u00f5i neljandas kvartalis.<\/p>\n

12. Inflatsioon on venelaste jaoks endiselt peamine mure. Traditsioonilises Levada keskuse aastavahetuse eelsel k\u00fcsitluses, mis k\u00e4sitles m\u00f6\u00f6dunud aasta peamisi s\u00fcndmusi, sai k\u00fcsimusele aasta k\u00f5ige olulisema s\u00fcndmuse kohta k\u00f5ige rohkem vastuseid (34%) vastus \u201ehinnat\u00f5us, eluaseme- ja kommunaalteenuste hinnad, k\u00e4ibemaks ja taaskasutustasud\u201d. Populaarsuse poolest edestas see putini kohtumist Donald Trumpiga Alaskal (29%), droonir\u00fcnnakuid linnadele ja ettev\u00f5tetele (28%) ning mobiilse interneti sulgemisi ja s\u00f5numsiderakenduste blokeerimist (25%). putini kohtumine Trumpiga ei olnud mitte ainult s\u00fcmboolse t\u00e4hendusega \u2013 murdumine l\u00e4\u00e4ne isolatsioonist \u2013, vaid lubas ka lootust s\u00f5ja l\u00f5pule.<\/p>\n

venelaste jaoks osutusid aga olulisemaks kommunaalteenuste hinnad (mis t\u00f5usid 11,9%), taaskasutustasude h\u00fcvitiste kaotamine ja inflatsioon \u00fcldiselt. Koos muude majandusk\u00fcsimustega on inflatsioon peaaegu alati aasta viie peamise s\u00fcndmuse hulgas. 2020. aastal varjutas pandeemia k\u00f5ik muu (39%), samas kui \u201ehinnat\u00f5us, t\u00f6\u00f6puudus, palgalangus ja majanduskriis\u201d olid kolmandal kohal (8%). 2021. aastal inflatsioon esiviisikusse ei j\u00f5udnud, kuid 2022. aastal naasis see 26%-lt (inimesed pidasid olulisemaks s\u00f5da, mobilisatsiooni, nelja Ukraina piirkonna annekteerimist ja koroonaviirust) viiendale kohale. J\u00e4rgmisel aastal sai sellest koos rubla langusega aasta s\u00fcndmus (38%). Eelmisel aastal aga hinnat\u00f5us esiviisikusse ei j\u00f5udnud.<\/p>\n

Avaliku Arvamuse Fondi (FOM) sarnases uuringus oli s\u00f5da esikohal (11%), millele j\u00e4rgnesid Trumpi algatatud rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised ning \u201et\u00f5usvad hinnad ja tariifid\u201d koos hulga muude valikutega (sealhulgas k\u00f5rgemad maksud ja tasud) said 1%. See uuring oli avatud: vastajatele ei pakutud vastusevariante ja 60% ei vastanud. venelased on alati seadnud esikohale materiaalse heaolu. \u201eSuurriigi peamine tunnus on inimeste heaolu, kes elavad samade standardite j\u00e4rgi nagu normaalsetes riikides (st nagu l\u00e4\u00e4nes). Ja see soov on viimase 20 aasta jooksul ainult tugevnenud,\u201d kirjutas Levada keskuse endine direktor Lev Gudkov uuringute kohta, mis k\u00e4sitlevad seda, mida peetakse suurriigiks. Kuid inimesed ei tunne oma heaolus peaaegu \u00fcldse mingit paranemist.<\/p>\n

Avaliku Arvamuse Fondi (FOM) novembrikuine k\u00fcsitlus n\u00e4itas, et venelased hindavad oma finantsolukorda \u00fcha halvemini ja nende v\u00e4ljavaated on \u00fcha s\u00fcngemad. Nende osakaal, kes kurdavad finantsolukorra halvenemise \u00fcle, ulatus 25%-ni \u2013 k\u00f5rgeimale tasemele alates 2022. aastast \u2013, samas kui paranemisest teatas vaid 8%. Septembris, kui neilt k\u00fcsiti oma sissetulekute ja hindade kasvu v\u00f5rdlemiseks, vastas valdav enamus, et nende sissetulekud ei ole kasvanud kiiremini kui hinnad (\u201esissetulekud ei kasvanud, aga hinnad kasvasid\u201d \u2013 41%) ja \u201esissetulekud kasvasid aeglasemalt kui hinnad\u201d \u2013 38%.<\/p>\n

Rosstati andmetel on inflatsioon viimastel kuudel langenud: aasta alguses oli see \u00fcle 10%, novembris langes see 6,6%-ni. venelased hindavad seda aga keskpanga tellitud regulaarsete k\u00fcsitluste ja avaliku arvamuse fondi (FOM) l\u00e4biviidud k\u00fcsitluste kohaselt kaks korda k\u00f5rgemaks. Detsembri alguses hindasid vastajad viimase aasta hinnat\u00f5usuks 14,5% ja eeldasid, et inflatsioon ulatub j\u00e4rgmise 12 kuu jooksul 13,7%-ni. Mida kauem inflatsioon eesm\u00e4rgist k\u00f5rvale kaldub, seda v\u00e4hem usuvad inimesed selle naasmist madalale tasemele, nagu tunnistas keskpanga esinaine elvira nabiullina. Levada keskuse k\u00fcsitletud vastajate s\u00f5nul on 2025 olnud nii riigi kui ka inimeste isikliku elu jaoks keeruline aasta. Ligi pooled (48%) usuvad, et see oli venemaa jaoks raskem kui 2024, samas kui vaid 10% usub, et see oli kergem. Hinnangud selle kohta, kuidas aasta neile isiklikult osutus, on paremad, kuid domineerivad negatiivsed: 38% nimetas seda raskemaks kui eelmist ja ainult 13% vastas, et see oli kergem.<\/p>\n

13. Poliitiliste organisatsioonide, ideoloogiliste v\u00f5i usuliste \u00fchenduste v\u00f5i konkreetsete poliitiliste v\u00f5i avaliku elu tegelaste kritiseerimist seoses nende v\u00f5imu teostamise v\u00f5i avaliku positsiooniga ei tohiks pidada teoks, mille eesm\u00e4rk on \u00f5hutada vihkamist v\u00f5i vaenu (venemaa kriminaalkoodeksi artikkel 282). See on s\u00e4testatud \u00dclemkohtu pleenumi otsuses, teatab RBC. Dokumendis r\u00f5hutatakse ka, et lubatud kriitika kaotab kehtivuse, kui see mandub v\u00e4givalla, repressioonide, k\u00fc\u00fcditamise, diskrimineerimise v\u00f5i muude ebaseaduslike tegude vajaduse kinnitamiseks. Selgituste kohaselt tekib kriminaalvastutus siis, kui sellised teod pannakse toime avalikult \u2013 n\u00e4iteks k\u00f5nede kaudu meeleavaldustel, meedia v\u00f5i interneti kasutamise, lendlehtede levitamise v\u00f5i masspostituste kaudu.<\/p>\n

Lisaks on \u00dclemkohus selgitanud ekstremismi juhtumite l\u00e4bivaatamise praktikat. Kohtuotsuse kohaselt ei ole keelatud s\u00fcmbolite eksponeerimise eest kriminaalvastutus automaatne. See rakendatakse ainult siis, kui eesm\u00e4rk on neid propageerida v\u00f5i avalikult eksponeerida ning ainult siis, kui isik on varem sarnase s\u00fc\u00fcteo eest halduskorras vastutav olnud. Propaganda all m\u00f5istetakse tegevusi, mille eesm\u00e4rk on edendada positiivset v\u00f5i \u00f5igustavat suhtumist natsismi, ekstremistliku ideoloogia v\u00f5i sellega seotud organisatsioonide suhtes. Avalik eksponeerimine on defineeritud kui asjakohase atribuudi v\u00f5i s\u00fcmbolite tahtlik eksponeerimine teistele. Selliste tegevuste hulka kuuluvad, kuid mitte ainult, piltide postitamine veebi, nende kasutamine riietel v\u00f5i aksessuaaridel v\u00f5i t\u00e4toveeringutena kandmine.<\/p>\n

Pisu lihtsamalt: kui \u00fctlen teisele inimesele, et putin on jobu, siis kinni ei panna, kui kirjutan sellest avalikult sotsmeedias, siis pannakse kinni. Kui \u00fctlen teisele inimesele, et annaks putinile peksa, siis pannakse kinni\u2026<\/p>\n

14. L\u00fchiuudised<\/p>\n

venemaa annekteeritud Krimmis kogevad venemaa s\u00f5jav\u00e4eosad ja isegi FSB piirivalve\u00fcksused t\u00f5sist personalipuudust, mis sunnib nende juhtkonda kasutama mitmesuguseid v\u00e4rbamismeetodeid, sealhulgas regulaarseid kuulutusi, millest on saanud aktiivne v\u00e4rbamisvahend. Parkides, \u00fchistranspordi peatustes, teadetetahvlitel, sealhulgas Simferopoli kortermajades, pannakse \u00fcha enam \u00fcles venemaa julgeolekuasutuste v\u00e4rbamiskuulutusi.<\/p>\n

Politico teatel on Saksamaa parem\u00e4\u00e4rmuslik AfD sattunud kriitika alla parlamendi taotluste kasutamise eest Moskvale potentsiaalselt kasulike andmete kogumiseks. Parlamendiliige Ringo M\u00fchlmann k\u00fcsis \u00fcksikasju droonide kaitse, infrastruktuuri ja Ukrainasse suunduvate relvatransiiditeede kohta. Kriitikud hoiatavad, et isegi kui vastused ei ole salastatud, kujutab see muster endast ohtu Saksamaa ja NATO julgeolekule.<\/p>\n

Ukraina \u00f5huv\u00e4gi n\u00e4itas FrankenSAM programmi raames t\u00e4iustatud \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemi Buk tegevuses, \u00fchendades mittestandardseid osi uuteks ja t\u00f5husateks \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemideks. See versioon koos Mirage 2000-5F ja F-16 h\u00e4vitajatega aitas t\u00f5rjuda venemaa ulatuslikku raketi- ja droonir\u00fcnnakut, p\u00fcstitades \u00f5hus lendavate objektide teekondade katkestuse rekordi.<\/p>\n

President Vu\u010di\u0107 kinnitas, et Serbia pikendas gaasilepingut venemaaga 31. m\u00e4rtsini 2026, tagades energiastabiilsuse talveks. Samuti k\u00e4ivad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Ungari MOL-i poolt Gazpromi osaluse omandamiseks Serbia sanktsioonide all olevas naftafirmas NIS. Vu\u010di\u0107i s\u00f5nul toetab Belgrad lepingut ja eesm\u00e4rk on see 15. jaanuariks l\u00f5pule viia.<\/p>\n

Come Back Alive Foundation on moderniseerinud Ukraina rahvuskaardile 16 Shilka \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemi. Uus radar, digitaalne tulejuhtimine ja navigatsioon l\u00fchendasid sihtm\u00e4rgi reageerimisaega 18 sekundilt 0,2 sekundile. N\u00fc\u00fcd saab iga \u00fcksus j\u00e4lgida kuni 20 sihtm\u00e4rki.<\/p>\n

Sanktsioonidest hoolimata j\u00f5uab venemaalt p\u00e4rit kala enam kui 700 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses EL-i turgudele, isegi j\u00f5ulude ajal. Tursk ja mintai imporditakse sageli Norra kaudu, m\u00f6\u00f6da minnes rangematest reeglitest. Balti riigid n\u00f5uavad rangemat poliitikat, sidudes kaubanduse venemaa s\u00f5jamasinaga. Kuid majandussidemed ja p\u00fchadetraditsioonid hoiavad EL-i poliitikat muutumatuna.<\/p>\n

@Heroiam_Slava teatab, et Ukraina on Moskva r\u00fcndamiseks saatnud v\u00e4lja \u00f5hupalle, mis kannavad FPV droone. Need k\u00f5rgm\u00e4estiku \u00f5hupallid viivad droonid linna l\u00e4hi\u00fcmbrusesse, kus need alla lastakse ja sihtm\u00e4rgini navigeeritakse.<\/p>\n

Paistab, et \u00dchendkuningriik on alustanud Ukraina \u00f5huj\u00f5udude varustamist Paveway IV GPS\/laserjuhitavate pommidega. Suurbritannias Raytheon UK toodetud laskemoon saabus vaid paar n\u00e4dalat p\u00e4rast seda, kui Ukraina F-16 h\u00e4vitajaid m\u00e4rgati lasersihtm\u00e4rkidega varustatutena.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5te tugineb avalikele allikatele. Allikateks on s\u00f5divate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate s\u00f5numid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor \u00fcritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastuk\u00e4iv v\u00f5i seda varjatakse, sestap tugineb kokkuv\u00f5tte lisaks erinevate s\u00f5jalist olukorda kajastavate kaartide anal\u00fc\u00fcsil. Vigu juhtub ja parandused teeb j\u00e4rgmise p\u00e4eva kokkuv\u00f5ttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on v\u00e4ikse t\u00e4hega\u2026 ja s\u00f5na Ukraina igas v\u00f5tmes suure t\u00e4hega.<\/p>\n

\n\tSamal teemal<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas. Ukraina 24. detsember 2025: \u00fcks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":71563,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-71562","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115774414324576401","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71562","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=71562"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71562\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/71563"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=71562"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=71562"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=71562"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}