{"id":71649,"date":"2025-12-24T15:03:08","date_gmt":"2025-12-24T15:03:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/71649\/"},"modified":"2025-12-24T15:03:08","modified_gmt":"2025-12-24T15:03:08","slug":"urmas-viilma-meie-suda-ongi-petlemma-soim-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/71649\/","title":{"rendered":"Urmas Viilma: meie s\u00fcda ongi Petlemma s\u00f5im | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Kuulsime j\u00f5uluevangeeliumist, kuidas Maarja &#8220;t\u00f5i ilmale oma esimese poja ning m\u00e4hkis ta m\u00e4hkmetesse ja asetas s\u00f5ime, sest nende jaoks polnud majas kohta.&#8221; (Lk 2:7)<\/p>\n<p>S\u00f5na s\u00f5im on \u00fcks eesti keele umbes tuhandest homon\u00fc\u00fcmist ehk samakujulisest, kuid eri t\u00e4hendusega s\u00f5nast. Eesti Keele Instituudi s\u00f5naveeb annab s\u00f5nale s\u00f5im kolm erinevat t\u00e4hendust. Esmalt on s\u00f5im see, kui keegi ennast kellegi suunas labaselt v\u00e4ljendab. Teiseks m\u00e4rgib s\u00f5im kuni kolmeaastaste laste hoidmiseks ja arendamiseks m\u00f5eldud lasteasutust ehk lastes\u00f5ime. S\u00f5im, kuhu Maarja asetas p\u00e4rast m\u00e4hkimist oma vasts\u00fcndinud poja Jeesuse oli loomade toitmiseks m\u00f5eldud s\u00f6\u00f6das\u00f5im. See on kolmas t\u00e4hendus.<\/p>\n<p>S\u00f5na s\u00f5im, v\u00e4ikelaste hoiuasutuse t\u00e4henduses, on \u00fcks nendest s\u00f5nadest, mis on meie k\u00e4ibekultuuri j\u00f5udnud P\u00fchakirjast. T\u00e4psemalt, t\u00e4na kuuldud j\u00f5ululoost. Paljud eesti lapsed veedavad mitmed kuud oma esimestest eluaastatest asutuses, mida nimetatakse s\u00f5imeks, just seet\u00f5ttu, et Maarja asetas v\u00e4ikese Jeesuslapse s\u00f5ime. Lastes\u00f5im kandis isegi ateistlikul okupatsiooniperioodil Piiblist p\u00e4rit nime. Isegi tol ajal elasime kristlikus kultuuriruumis.<\/p>\n<p>Kristliku ajaloop\u00e4rimuse kohaselt on esimesest Petlemma s\u00f6\u00f6das\u00f5imest, kuhu Maarja Jeesuse asetas, t\u00e4naseni s\u00e4ilinud viis puidust liistu. Juba aastal 220 pKr k\u00f5neles varakristlik \u00f5petlane Origenes, et Jeesuse s\u00f5im Petlemmas on alles.<\/p>\n<p>Paarsada aastat hiljem r\u00e4\u00e4gib Piibli ladina keelde t\u00f5lkinud Hieronymus, kes elas Petlemmas Jeesuse s\u00fcnnikoopa kohale rajatud S\u00fcnnikiriku k\u00f5rval koobastikus, kuidas palver\u00e4ndurid k\u00e4ivad Jeesuse s\u00f5ime Petlemma s\u00fcnnigrotis austamas. Aastal 640 pKr saatis Jeruusalemma patriarh Sofroni s\u00f5ime t\u00fckid Rooma paavst Theodorus I hoole alla,. Sellest ajast hoitakse neid tagasihoidlikke puut\u00fckke Rooma P\u00fcha Maarja Maggiore basiilikas. Igal j\u00f5ulu\u00f6\u00f6l \u2013 ka t\u00e4na \u2013 k\u00e4ivad seda Roomas austamas tuhanded palver\u00e4ndurid.<\/p>\n<p>Nii nagu pole paljudel moodsa aja lapsevanematel peale s\u00f5ime muud valikut, kuhu laps, keda veel lasteaeda ei v\u00f5eta, hoiule anda, ei olnud j\u00f5uluevangeeliumi kohaselt ka Maarjal ja Joosepil muud valikut lapse jaoks, kui s\u00f5im laudas. &#8220;Sest nende jaoks polnud majas kohta&#8221; (Lk 2:7), kirjutab evangelist Luukas.<\/p>\n<p>\u00dcks minu kolleeg ja vaimulik, kes t\u00f6\u00f6tab juba aastaid Eestis intellektipuudega noortega, r\u00e4\u00e4kis m\u00f5ne aasta eest, kuidas nad lavastasid nende eriliste noortega j\u00f5ulun\u00e4idendina j\u00f5uluevangeeliumi.<\/p>\n<p>K\u00f5ik noored said endale rolli selles lavastuses. Tegelaste hulgas, keda noored kehastasid, olid loomulikult ka Maarja ja Joosep, kes rahvaloenduseks olid saabunud Petlemma. Et k\u00f5igile jaguks n\u00e4idendis osa olid paljud noored loomadeks laudas. Mitmed said \u00fclesande kehastuda Petlemma elanikeks. M\u00f5ned said v\u00f5\u00f5rastemaja pidajateks, kelle poole Maarja ja Joosep p\u00f6\u00f6rdusid, et \u00f6\u00f6bimispaika leida. Kogu lavastuseks \u00f5piti lausa mitu kuud. K\u00f5igil olid l\u00f5puks oma rollid kenasti selged. K\u00f5ik teadsid, mida \u00f5igel ajal teha ja millised laused parajal hetkel etenduses tuli ette kanda.<\/p>\n<p>Kui etenduse p\u00e4ev k\u00e4tte j\u00f5udis ning noorte vanemad, vanavanemad, \u00f5ed ja vennad ning teised pereliikmed olid saali kogunenud, v\u00f5is j\u00f5uluevangeeliumi ettem\u00e4ngimine alata. Joosep ja Maarja alustasid oma teekonda, et j\u00f5uda rahvaloenduseks Petlemma.<\/p>\n<p>Kohale j\u00f5udes asusid nad otsima \u00f6\u00f6maja. Nad hakkasid koputama uste peale, mille avanedes pidid nad saama pererahvalt vastuseks, et kahjuks on v\u00f5\u00f5rastemajas k\u00f5ik kohad t\u00e4is. Samasugune vastus, et majas pole ruumi, pidi kostma ka teiste uste tagant. Vastavalt n\u00e4idendi k\u00e4sikirjale pidid Joosep ja Maarja l\u00f5puks leidma \u00f6\u00f6bimiskoha \u00fche lahke pererahva laudas. Siin pidi Maarja s\u00fcnnitama, m\u00e4hkima oma poja m\u00e4hkmetesse ja asetama ta s\u00f5ime, sest nende jaoks polnud majas kohta.<\/p>\n<p>Kui n\u00e4idendi Joosep esimese ukse peale koputas, avas selle heas\u00fcdamlik n\u00e4itlejast perenaine. Kui ta vaeseid teelisi ukse taga n\u00e4gi ja kuulis nende kurba lugu, ajas ta k\u00e4ed kallistuseks laiali, embas nii Joosepit kui Maarjat ja kutsus nad ruttu tuppa. Ta andis \u00f5nnetutele peavarju ning lubas lahkelt nende eest hoolitseda. Joosep ja Maarja astusid r\u00f5\u00f5msasti tuppa. K\u00f5ik kallistasid \u00fcksteist ja t\u00e4nasid lahket pererahvast.<\/p>\n<p>Seekordne j\u00f5uluevangeeliumi jutustus l\u00f5ppeski sellega, et Joosep ja Maarja leidsid peavarju ning Jeesuslapsel polnudki vaja aset s\u00f5imes. Mis peamine, k\u00f5ik olid \u00f5nnelikud.<\/p>\n<p>&#8220;V\u00e4ga paljudel intellektipuudega inimestel, kes moodustavad kuni paar protsenti meie hulgast, on siirus ja ausus nende loomulik olek.&#8221;<\/p>\n<p>M\u00e4ejutluses \u00fctleb Jeesus: &#8220;\u00d5ndsad on puhtad s\u00fcdamelt, sest nemad n\u00e4evad Jumalat&#8221; (Mk 5:8). Me arvame sageli, et oma \u00fchiskondlikele normidele vastava arusaamisega elust, samuti oma kogemuste ja \u00f5pitud kirjatarkusega oleme targad ja kindlasti ka head. V\u00f5imalik et isegi paremad, kui paljud teised. Eriti v\u00f5rreldes nendega, kes on s\u00fcndinud teistsugustena.<\/p>\n<p>T\u00f5de on aga see, et oleme endasse ammutanud k\u00f5igele muule ka palju \u00f5pitud viisakust, mis ei ole siiras. See v\u00f5ib vahel olla pigem silmakirjalik ja kunstlik. Kuidas \u00f5petada s\u00fcdameheadust ja siirust? V\u00e4ga paljudel intellektipuudega inimestel, kes moodustavad kuni paar protsenti meie hulgast, on siirus ja ausus nende loomulik olek. Nad on loomu poolest puhtad s\u00fcdamest. Meil on nendelt palju \u00f5ppida.<\/p>\n<p>Olgugi et j\u00f5ulun\u00e4idendi k\u00e4sikiri n\u00e4gi ette v\u00f5\u00f5raste koputajate ukse tagant \u00e4ra saatmise, ei olnud n\u00e4itlejast perenaisel s\u00fcdant seda teha. Tema majas selles j\u00f5ulun\u00e4idendis oli ju ruumi k\u00fcll. Ta kutsus v\u00f5\u00f5rad tuppa ja pakkus neile \u00f6\u00f6maja. Nii s\u00fcndiski selles j\u00f5ululoos J\u00f5ululaps mitte laudas, vaid turvalises paigas armastava pererahva hoole all. Nii nagu \u00fche lapse s\u00fcndimine peab olema.<\/p>\n<p>&#8220;\u00d5ndsad on puhtad s\u00fcdamelt, sest nemad n\u00e4evad Jumalat&#8221; (Mk 5:8). \u00fctleb Jeesus. Kuidas elada oma elu s\u00fcdamepuhtalt? Kus s\u00fcnnib Jeesus t\u00e4na? Kas meie kodus on talle ase? Kas kutsume Maarja, Joosepi ja Jeesuslapse t\u00e4na siit kirikust kaasa ja pakume neile koha oma j\u00f5ululauas? Kas J\u00f5uluvanal on kingitus ka Jeesuslapsele?<\/p>\n<p>Koht, kus on Armastuse ase s\u00f5ltub meist. Kohtumine Jeesuslapsega \u2013 Jumala n\u00e4o j\u00e4rgi loodud ligimesega \u2013 algab igast heast s\u00f5nast, naeratusest, telefonik\u00f5nest, v\u00f5i s\u00f5numist, mille saadame kellelegi, kelle ees oleme mingil p\u00f5hjusel seni sulgenud ukse \u00f6eldes, et minu s\u00fcdames ei ole kohta sinu jaoks&#8230;<\/p>\n<p>Kui avame oma s\u00fcdame uksed, peegeldub meie n\u00e4olt k\u00f5igile teistele vastu J\u00f5ululapse enda siiras ja naeratav pale. Meie s\u00fcda ongi Petlemma s\u00f5im, kus t\u00e4nu armastusele on ruumi J\u00f5ululapsele ja k\u00f5igile teistele, kelle jaoks me s\u00fcdame avame. Selleks tuleb vahel ettekirjutatud k\u00e4sikirja eirata, eneseuhkus ja au alla neelata ning teha seda, mida tunneb s\u00fcda.<\/p>\n<p>Ilusat Kristuse s\u00fcnnip\u00fcha!<\/p>\n<p>Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuulsime j\u00f5uluevangeeliumist, kuidas Maarja &#8220;t\u00f5i ilmale oma esimese poja ning m\u00e4hkis ta m\u00e4hkmetesse ja asetas s\u00f5ime, sest nende&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":71650,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,29031,33,35,34,36,31,32,21,12286,36334,9624,28,29,19,29032,25,23211,23,24,22,19208,33600,20,30],"class_list":{"0":"post-71649","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eelk","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-joulud","20":"tag-jouluohtu-jumalateenistus","21":"tag-kristlus","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-news","25":"tag-piibel","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-religioon","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-urmas-viilma","32":"tag-usk","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115775157204213510","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71649","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=71649"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71649\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/71650"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=71649"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=71649"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=71649"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}