{"id":71780,"date":"2025-12-24T22:02:29","date_gmt":"2025-12-24T22:02:29","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/71780\/"},"modified":"2025-12-24T22:02:29","modified_gmt":"2025-12-24T22:02:29","slug":"jatan-maha-koik-et-tjk-staadionil-naha-arnold-pihlakut-soccernet-ee","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/71780\/","title":{"rendered":"&#8220;J\u00e4tan maha k\u00f5ik, et TJK staadionil n\u00e4ha Arnold Pihlakut!&#8221; &#8211; Soccernet.ee"},"content":{"rendered":"<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766567508.jpg\" alt=\"Jalgpallur. 1926. Akvarell. Erakogu. Foto: Stanislav Stepa\u0161ko\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>Kunstnik Natalie Mei 20. sajandi kolmandal k\u00fcmnendil kujutatud jalgpallurid polnud haruldased \u00fcksnes Eestis, vaid ka rahvusvahelisel kunstiv\u00e4ljal. Paljude jalgpallurite protot\u00fc\u00fcbiks n\u00e4ib olevat tolle aja kuulsamaid pallir\u00fc\u00fctleid Arnold Pihlak, kellest Mei kirjutas palju erakirjades kolleeg Karin Lutsule.<\/p>\n<ul>&#13;<\/p>\n<li>Lugu ilmus ajakirjas Jalka.<\/li>\n<p>&#13;\n<\/ul>\n<p>&#8220;Sa kirjutasid mulle nii palju Pihlunnist, et j\u00e4tan k\u00f5ik rists\u00f5nam\u00f5istatused, raadiod, lapsed, mustikasupid maha ja ruttan n\u00f5elumata sukkadega T.J.K. v\u00e4ljale.&#8221;&#13;\n<\/p>\n<p>Niimoodi kirjutab 7. augustil 1928 kunstnik Natalie Mei kolleegist s\u00f5brannale Karin Lutsule. Pihlunn on esimese eestlasena v\u00e4lismaa profiklubis m\u00e4nginud jalgpalluri Arnold Pihlaku h\u00fc\u00fcdnimi. TJK v\u00e4li on aga Tallinna Jalgpalli Klubi staadion, 1925. aastal ehitatud esimene jalgpallistaadion Eestis. Tegemist oli \u00fchtlasi esimese arvestatava murukattega jalgpalliv\u00e4ljakuga.\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>Isa julgustab ja l\u00fckkab teele&#13;\n<\/p>\n<p>Natalie Mei s\u00fcndis Liep\u0101jas, kus olid ilmavalgust n\u00e4inud ka perekonna esiklaps Peeter ja Nataliest vanemad kolm \u00f5de: Kristine, Lydia ning noorelt haigestunud ja surnud Helene. Nii ema Marie kui isa Johan olid rootsi p\u00e4ritolu hiidlased. Merev\u00e4e vanemohvitserist isa, kes oli ka h\u00fcdrograaf, m\u00e4ngis laste kujunemisel suurt rolli.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;Ta tegeles oma lastega palju, \u00f5petas neid jalgrattaga s\u00f5itma, paadiga aerutama, t\u00f5i koju erikeelset kirjandust, tegeles muusika ja fotograafiaga ning soosis igati laste koolitamist,\u201c r\u00e4\u00e4gib kunstiteadlane Kai Stahl. \u201eT\u00fctreid julgustas ta hakkama kunstnikeks, mis oli nende kutsumus.&#8221;&#13;\n<\/p>\n<p>Selline isa, kes julgustas t\u00fctreid valima elukutset, mida meestegi jaoks v\u00f5idi pidada kerglaseks, oli oma ajas erandlik. Naistelt eeldati pigem varjuj\u00e4\u00e4mist, mitte oma m\u00f5tete ja enesev\u00e4ljendusega esiletr\u00fcgimist. T\u00f5en\u00e4oliselt oli just isa teene see, et t\u00fctardest kujunesid enesekindlad, kompleksivabad ja ohjeldamatu huumorisoonega (enese)iroonilised isiksused, kelle loomingus need omadused t\u00e4ies lopsakuses esinevad.&#13;\n<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766567520.jpg\" alt=\"Jalgpallur. Dateerimata. Akvarell. Erakogu. Foto: Stanislav Stepa\u0161ko\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>1912. aastal kolis Meide perekond Tallinnasse. Vanim \u00f5de Kristine (1895\u20131969) l\u00f5petas 1916. aastal Helsingis Soome kunsti\u00fchingu joonistuskooli skulptuuri alal ja temast sai esimene eestlannast naisskulptor, kes tegi nime ka auaadresside kujundaja ja raamatukujundajana. Ta oli abielus keeleteadlase Julius Margiga.\u00a0<\/p>\n<p>Lydia Mei (1896\u20131965) \u00f5ppis Peterburis naiste k\u00f5rgemal arhitektuurikursusel ja naiste pol\u00fctehnilises instituudis. Temast kujunes hinnatud akvarellist. \u00dchtlasi kavandas ta Eesti vabaduss\u00f5ja monumente, enamik koos abikaasa skulptor Anton Starkopfiga.\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>Natalie Mei (1900\u20131975) astus 1921. aastal Pallase kunstikooli ning kuulus kolm aastat hiljem selle l\u00f5petajate esimesse lendu, omandades maalija ja joonistus\u00f5petaja kutse. Kolm \u00f5de deb\u00fcteerisid aga \u00fcheskoos juba 1919. aastal kunsti\u00fchingu Pallas kolmandal n\u00e4itusel.\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766567514.jpg\" alt=\"Neli jalgpallurit. 1925. Akvarell. Erakogu. Foto: Stanislav Stepa\u0161ko\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>Natalie Mei ja jalgpall&#13;\n<\/p>\n<p>Natalie Mei kujutas aastatel 1925\u20131928 korduvalt jalgpallureid. Kai Stahli s\u00f5nul oli see teema naiskunstniku puhul t\u00e4iesti erandlik ja mitte ainult Eestis, vaid ka rahvusvahelisel kunstiv\u00e4ljal: &#8220;Mei jalgpallurite kujutamisperioodi v\u00f5ib jagada kaheks. Esialgu, aastail 1925\u20131926 valmisid talt puhastes v\u00e4rvitoonides joonistuslikud akvarellis maalitud jalgpallurite figuurid. Kergelt karikatuurselt kujutades j\u00e4\u00e4dvustas ta neid nii palli l\u00f6\u00f6mas kui m\u00e4ngu ootavatena, unustamata ka kohtunikke mat\u0161il vilet vilistamas. 1928. aastal vahetusid Meil akvarellid ja pintslid grafiitpliiatsiks ja samas muutus ka tema jalgpallurite kujutamise viis. See muutus uusasjalikuks ja veristlikuks ning tema joonistustel n\u00e4eb \u00e4ratuntavalt Eesti esimest professionaalset jalgpallurit, Tallinna Jalgpalli Klubi m\u00e4ngijat Arnold Pihlakut. Meest, kes kuulus Eesti jalgpallimeeskonda 1924. aasta Pariisi ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel ja kes siirdus hiljem Euroopa superklubisse Viini Austria. Kunstniku kirjalikud m\u00e4rkmed osutavad, et v\u00e4hemalt 1927. aastal k\u00e4is ta vaatamas TJK mat\u0161e ka n\u00e4iteks Sillam\u00e4el, kuid kindlasti j\u00e4lgis ta neid ka mujal, ja kodulinnas Tallinnas. Pihlakut n\u00e4eb ka Mei pliiatsijoonistusel &#8220;Jalgpallurid ja ku\u0308u\u0308rakas&#8221;, mida teame vaid reproduktsiooni p\u00f5hjal, mis esmalt avaldati ajakirjas Taie 1928. aastal ja seej\u00e4rel ajalehes Esmasp\u00e4ev 1936. aastal nime all &#8220;Jalgpallim\u00e4ngijad&#8221;.&#8221;<\/p>\n<p>Nimetatud n\u00e4dalaleht (21.03.1936) kirjutab, et Berliini ol\u00fcmpiam\u00e4ngude korraldajad on kutsunud Eesti kunstnikke paralleelselt spordiv\u00f5istlustega toimuval kunstikonkursil osalema. Selles valguses arutleb Esmasp\u00e4ev, mida on meie kunstnikud spordi vallas seni kujutanud, ja kirjutab muu hulgas: &#8220;Omap\u00e4rast suhtumist spordiainesse avaldab Natalie Mey, kes esitas 1928. aastal n\u00e4itusele joonistuse, mis kujutab jalgpallim\u00e4ngijaid. See on midagi karikatuurset, mis esineb neis sportlasis, kuid sealjuures ka midagi traagilist. Arvustajad omal ajal nimetasid seda t\u00f6\u00f6d traagiliseks \u0161ar\u017eiks.&#13;\n<\/p>\n<p>Siin \u00f5ieti peegeldub kunsti suhtumine sporti; kujutatud t\u00fc\u00fcbid on k\u00fcll kehaliselt j\u00f5ulised, kuid ilmutavad sealjuures \u00e4\u00e4rmist t\u00f6mpust ja n\u00fcridust, mis peegeldub nende n\u00e4gudes.&#8221;&#13;\n<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766601475.jpg\" alt=\"P\u00e4evalehe lisas Kratt (20.04.1927) ilmunud karikatuur, kus naist on kujutatud m\u00e4ngukannina. Foto: Stanislav Stepa\u0161ko\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>Erakirjades Arnold Pihlakust&#13;\n<\/p>\n<p>Selles Esmasp\u00e4eva hinnangus on p\u00f5hjust kahelda. Aluse selleks annab Natalie Mei kunstnikuk\u00e4ekiri, kus valitses iroonia ja pehme sarkasm. Selle prilli kaudu kujutas Mei iseennastki. See tuleb eriti h\u00e4sti v\u00e4lja tema kirjades Karin Lutsule, keda on peetud s\u00f5dadevahelise perioodi Eesti tuntuimaks naiskunstnikuks.\u00a0<\/p>\n<p>Neis erakirjades laseb Natalie Mei valla k\u00f5ik oma musta huumori registrid, kirjutades muu hulgas n\u00e4iteks sellest, kuidas ta teeb illustratsioone \u00fchele lasteraamatule \u2013 30 pilti p\u00e4evas ning &#8220;igas pildis figureerivad ikka needsamad Maimu, Salme, Uno, Ilmar ja Leo. Jumal, kui h\u00e4\u00e4 meelega pooks nad k\u00f5ik \u00fclesse, aga k\u00f5ige piinarikkamat inkvisatsioonisurma valmistaks nende ogar[al]e autorile&#8221;.\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>Ja n\u00e4ide eneseiroonia kohta: &#8220;Olen n\u00f5us anda rendile suus\u00f5nalisel enampakkumisel j\u00e4rgmised, minu p\u00e4ralt olevad t\u00f6\u00f6stusabin\u00f5ud:&#13;\n<\/p>\n<p>Paar tugevaid jalgu, paar k\u00e4tt (v\u00e4he pruugit), \u00fcks pea, mis m\u00f5nikord ka t\u00f6\u00f6tab (garantii \u00fche aasta p\u00e4\u00e4le), \u00fcks v\u00e4hen\u00f5udlik k\u00f5ht (sisseseadega) ning teisi v\u00e4hema t\u00e4htsusega abin\u00f5usid.&#8221;&#13;\n<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766567511.jpg\" alt=\"Kohtunik. 1925. Akvarell. Erakogu. Foto: Stanislav Stepa\u0161ko\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>Jalgpallist on Natalie Mei publitseeritud erakirjades Karin Lutsule v\u00e4hemal v\u00f5i enamal m\u00e4\u00e4ral juttu \u00fcheksal lehek\u00fcljel. N\u00e4iteks viitab ta 1924. aastal Pariisi ol\u00fcmpiam\u00e4ngudele, kus Eesti jalgpallikoondis m\u00e4ngis koos Mei lemmiku Arnold Pihlakuga USA vastu ja mis sai meedias laialdase kajastuse. Mei kirjutab oma tervisest, lisades, et &#8220;kui sina tuled, saan silmapilkselt nii terveks ja tugevaks, kas v\u00f5i kohe v\u00f5in s\u00f5ita jalgpallimeestega Pariisi Ameerikat v\u00f5itma!&#8221;.\u00a0<\/p>\n<p>Teisal kleebib ta kirjale oma ja Pihlaku foto.\u00a0 \u00dcle v\u00f5lli on aga j\u00e4rgmised read: &#8220;Tahtsin Pihlunni paluda \u00f6\u00f6seks oma poole, et ei oleks nii \u00f5udne \u00fcksi olla, aga pikema m\u00f5tlemise j\u00e4rele tulin otsusele, et siis peaks ka gollkipperi (v\u00e4ravavahi), m\u00f5ne Tipneri\u00a0 kah paluma, see aga l\u00e4heks kulukaks.&#8221; Sealjuures on Mei lisanud joonealuse selgituse Tipneri kutsumise kohta: &#8220;Pihlak on meie paremaid forvarde, ei j\u00e4ta kunagi v\u00e4ravaid \u201eneit[si]likuks (Spordilehe stiil)&#8221;.&#8221;\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>Ja viimaks: &#8220;Pihlun hakkas, ei tea miks, pahasti m\u00e4ngima, sellel suvel ei saanud kordki h\u00e4\u00e4d kriitikat, ei tea kas maksab enam tast huvitatud olla, kuigi tal on rikkalik muskulatuur?&#8221;\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>Iga juhul oli Natalie Mei jalgpalli kujutades kunstiv\u00e4ljal eespool oma aja meestestki.\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766601469.jpg\" alt=\"Jalgpallur. 1928. Pliiats. Erakogu. Teose asukoht teadmata. Foto: Stanislav Stepa\u0161ko\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>Eesti esimene professionaalne kost\u00fc\u00fcmikunstnik&#13;\n<\/p>\n<p>Natalie Meist kujunes kolmest \u00f5est tuntuim kunstnik. Pikka aega hinnati Natalie Meid ennek\u00f5ike Eesti esimese professionaalse teatrikunstnikuna. Selles ametis alustas ta 1929. aastal Estonias. Kai Stahli s\u00f5nul v\u00e4\u00e4rtustas Mei lavastuste kost\u00fc\u00fcme etenduse sisuga. Natalie Mei muu looming hakkas taas t\u00e4helepanu \u00e4ratama alles 21. sajandi alguses.\u00a0\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>&#8220;Natalie Mei vabaloomingulisi teoseid oli 21. sajandi alguses Eesti muuseumide kogudes v\u00e4he. Seej\u00e4rel on neid juurde ostetud,&#8221; r\u00e4\u00e4gib Kai Stahl. &#8220;Talle oli omane terav sotsiaal- ja \u00fchiskonnakriitiline t\u00f5lgendus, millele ta lisas oma aja naise vaatenurga. Viimase aja uurimused on toonud esile nii m\u00f5negi tema teose ainulaadsuse Eesti kunstiajaloos.&#8221;&#13;\n<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766601478.jpg\" alt=\"Natalie Mei on erakirjas Karin Lutsule kleepinud sinna foto endast ja ajalehev\u00e4ljal\u00f5ike Arnold Pihlakust, keda ta nime asemel foto all on kujutanud pihlakaoksana. Foto: Raamatust \u201cNeiud kui Lutsud\u201d.\"\/>&#13;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"&#13; Kunstnik Natalie Mei 20. sajandi kolmandal k\u00fcmnendil kujutatud jalgpallurid polnud haruldased \u00fcksnes Eestis, vaid ka rahvusvahelisel kunstiv\u00e4ljal.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":71781,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[36374,37,33,35,34,36,190,36375,36376,12719,159,158],"class_list":["post-71780","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-arnold-pihlak","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-kunst","tag-mei","tag-natalie-mei","tag-pihlak","tag-sport","tag-sports"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115776804983068978","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71780","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=71780"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71780\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/71781"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=71780"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=71780"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=71780"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}