{"id":71805,"date":"2025-12-24T23:18:30","date_gmt":"2025-12-24T23:18:30","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/71805\/"},"modified":"2025-12-24T23:18:30","modified_gmt":"2025-12-24T23:18:30","slug":"kuninganna-silvia-82-salaparane-saksa-brasiilia-kaunitar-voitis-rootsi-kroonprintsi-sudame-kuid-oli-tal-varasemaid-armulugusid-ja-kes-on-silvia-lemmiklaps","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/71805\/","title":{"rendered":"KUNINGANNA SILVIA 82: salap\u00e4rane Saksa-Brasiilia kaunitar v\u00f5itis Rootsi kroonprintsi s\u00fcdame, kuid oli tal varasemaid armulugusid? Ja kes on Silvia lemmiklaps?"},"content":{"rendered":"<p>Saksa \u00e4rimehe Walther Sommerlathi ja brasiillanna Alice Soares de Toledo neljas laps ja ainus t\u00fctar s\u00fcndis 23. detsembril 1943 Saksamaal, kuid pere kolis 1947 Brasiiliasse, kus tema vanemad olid 1925. aastal abiellunud ning aastaid elanud. Kuna Walther t\u00f6\u00f6tas vahepeal Rootsi firma Uddeholm Brasiilia haru presidendina, olid rootslased v\u00e4ikese Silvia kodus sagedased k\u00fclalised. Ent tal polnud aimugi, millist rolli Rootsi tema elus m\u00e4ngima hakkab.<\/p>\n<p>Silvia  Sommerlath 1944. aastal oma ema Alice&#8217;i k\u00e4te vahel. <\/p>\n<p>Foto: Heritage Image Partnership Ltd  \/ Alamy\/Vida Press<\/p>\n<p>Silvia veetis ema s\u00fcnnimaal kaalukad kujunemisaastad, elades seal neljandast neljateistk\u00fcmnenda eluaastani. T\u00fcdruk k\u00e4is Saksa immigrantide asutatud kakskeelses koolis. Hilisemas intervjuus on kuninganna paljastanud, et tema ja ta vanematel vendadel on kombel isekeskis portugali keelele \u00fcle minna, kui neil on hea tuju.<\/p>\n<p>Naasnud 1957. aastal L\u00e4\u00e4ne-Saksamaale, l\u00f5petas Silvia 1963. aastal D\u00fcsseldorfis keskkooli. Kaks aastat hiljem astus ta M\u00fcncheni t\u00f5lkide kooli, mille l\u00f5petas 1969 hispaania keele alal. Selleks ajaks k\u00f5neles ta vabalt viit keelt: saksa, portugali, hispaania, inglise ja prantsuse.<\/p>\n<p>Silvia Sommerlath (keskel) 1971. aasta novembris M\u00fcncheni ol\u00fcmpiam\u00e4ngude t\u00f5lk-giidide koolitusel.<\/p>\n<p>Foto: dpa picture alliance \/ Alamy\/Vida Press<\/p>\n<p>M\u00f5nda aega t\u00f6\u00f6tas Silvia Sommerlath M\u00fcnchenis Argentina konsulaadis. 1971 v\u00e4rvati pol\u00fcglotist neiu M\u00fcncheni ol\u00fcmpiam\u00e4ngude korralduskomitee alluvusse &#8211; temast hakati koolitama t\u00e4htsate v\u00e4lisk\u00fclaliste t\u00f5lki ja giidi. Sinises baieri kleidis br\u00fcnett iludus k\u00f6itis 1972. aasta suvel ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel Rootsi ihaldusv\u00e4\u00e4rseima poissmehe, 25aastase kroonprints Carl Gustaf pilku. Prints sobitas endast m\u00f5ni aasta noorema kauni giidiga tutvust ja kutsus ta kohvile. Hiljem tunnistas kuningas, et \u201ekl\u00f5ps\u201c tekkis kohemaid. Pole v\u00f5imatu, et teda v\u00f5lus Silvia saksa aktsent, mis meenutas Carl Gustafile tema ema, saksa p\u00e4ritolu printsess Sibyllat.<\/p>\n<p>V\u00e4sterbotteni hertsogi Gustaf Adolfi \u2013 kuningas Gustaf V pojapoja &#8211; ja printsess Sibylla nelja t\u00fctre j\u00e4rel s\u00fcndinud kauaoodatud poeg Carl Gustaf polnud aastanegi, kui tema isa 1947. aastal lennu\u00f5nnetuses hukkus. 1950. aastal suri 92 aasta vanuses Gustaf V. Troonile t\u00f5usis tema vanim poeg, ligi 70aastane Gustaf VI Adolf. Uueks kroonprintsiks kerkis tema nelja-aastane pojapoeg.<\/p>\n<p>Kui Carl Gustaf 1972. aastal Silviasse armus, polnud tal esialgu lootustki oma s\u00fcdamedaami altari ette viia. Vanaisa Gustaf VI Adolf poleks lihtrahva seast p\u00e4rit pruudikandidaati heaks kiitnud. Prints pidanuks Silviaga abiellumise nimel oma tiitlitest loobuma. Nii pidi armulugu kulgema salaja. Kui vana kuningas 1973. aasta s\u00fcgisel suri, t\u00f5usis tema 27aastane pojapoeg Rootsi uueks monarhiks ja tee abielule oli valla.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Saksa \u00e4rimehe Walther Sommerlathi ja brasiillanna Alice Soares de Toledo neljas laps ja ainus t\u00fctar s\u00fcndis 23. detsembril&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":71806,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-71805","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115777103624572422","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71805","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=71805"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71805\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/71806"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=71805"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=71805"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=71805"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}